Peamised näitajad

Bilanss	Aruandeaasta kahjum
EKP bilansimaht vähenes 2025. aastal 37,3 miljardi euro võrra peamiselt tingituna rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite mahu vähenemisest, kuna eurosüsteem ei reinvesteerinud enam varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimakseid.	EKP aruandeaasta kahjum oli 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes märkimisväärselt väiksem peamiselt tulenevalt TARGETi netokohustusega seotud intressikulu vähenemisest. 2025. aasta kahjum (nagu ka eelmise kahe aasta kahjum) jääb EKP bilanssi ja see kaetakse tulevase kasumi arvelt.
Bilanss	Aruandeaasta kasum/(kahjum)
(mld eurodes)	(mln eurodes)

1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesmärk

Tegevusaruanne moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesmärk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.^[1],,[2] Arvestades et EKP tegevuse eesmärk on toetada tema rahapoliitilisi eesmärke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesmärgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP põhiülesannetest ja -tegevusvaldkondadest ning nende mõjust EKP finantsaruandele. Ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning lisatakse teave EKP netoomakapitali kohta.^[3] Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema konkreetsetest riskidest, samuti riskijuhtimispõhimõtetest, millest lähtutakse riskide leevendamisel.

1.2 Põhiülesanded ja -tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, kuhu kuuluvad lisaks EKP-le ka euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide keskpangad.^[4] Eurosüsteemi peamine eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. EKP täidab oma ülesandeid, nagu neid kirjeldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingus^[5] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (EKPSi põhikiri)^[6] (vt skeem 1). EKP tegevuse eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid täita oma mandaati.

Skeem 1

EKP põhiülesanded

Kooskõlas eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise põhimõttega kajastatakse rahapoliitika operatsioone EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. EKP ei kasuta mõningaid eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilises raamistikus sisalduvaid instrumente ja seega ei mõjuta need EKP finantsaruannet.^[7]

Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete täitmiseks vajalikest põhitegevusvaldkondadest ja nende mõjust EKP finantsaruandele.

1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

EKP bilansimaht suurenes kuni 2022. aastani (vt joonis 1) peamiselt tingituna EKP poolt tehtud väärtpaberite otseostudest varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise kontekstis.^[13] 2022. aastal oli kasv tagasihoidlikum, kuna väärtpaberite netoostud PEPPi ja APP raames lõpetati vastavalt 2022. aasta märtsi lõpus ja 1. juulil 2022. 2023. ja 2024. aastal EKP bilansimaht vähenes. See oli tingitud varaostukava raames hoitavate väärtpaberite mahu järkjärgulisest vähenemisest, kuna 2023. aasta märtsist kuni juunini reinvesteeriti selle portfelli raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed vaid osaliselt ja sama aasta juulis lõpetati see täielikult. EKP bilansimahu üldisele kahanemisele 2024. aastal aitas kaasa ka PEPPi raames hoitavate väärtpaberite järkjärguline vähenemine tingituna üksnes osalistest reinvesteeringutest 2024. aasta teisel poolel, mis lõpetati sama aasta lõpus.

2025. aastal vähenes EKP bilansimaht 37,3 miljardi euro võrra 603,3 miljardi euroni peamiselt seoses APP ja PEPPi alusel hoitud väärtpaberite lunastamisega. Selle tulemusel vähenes rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite kirje maht, samal ajal kui nende tehingute sularahaarveldused TARGETi kontode kaudu tõid kaasa eurosüsteemisiseste kohustuste samas ulatuses vähenemise. Selle vähenemise korvasid vaid osaliselt EKPsse paigutatud väiksematest hoiustest tulenenud rahavood, mille tulemusel kahanesid samal ajal ka muud kohustused.

Joonis 1

EKP bilansi põhikomponendid

(mld eurodes)

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad eurodes nomineeritud väärtpaberid moodustasid 2025. aasta lõpus 54% EKP koguvaradest. See bilansikirje hõlmab väärtpaberituruprogrammi (SMP), pandikirjade kolmanda ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames omandatud väärtpabereid. Eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

EKP nõukogu asjakohastele otsustele tuginedes lõpetas eurosüsteem APP ja PEPPi raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise vastavalt 2023. aasta juulis ja 2024. aasta lõpus. Nende otsuste tulemusel on EKP rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite portfellide maht vähenenud mõõdukas ja prognoositavas tempos. 2025. aastal vähenes nende portfellide maht kokku 51,5 miljardi euro võrra 325,3 miljardi euroni (vt joonis 2). APP portfelli maht kahanes 33,7 miljardi euro võrra 186,5 miljardi euroni, sealjuures vähenes PSPP portfelli maht 26,5 miljardi, ABSPP portfelli maht 4,0 miljardi ja CBPP3 portfelli maht 3,1 miljardi euro võrra. PEPPi portfelli maht vähenes 17,8 miljardi euro võrra 138,6 miljardi euroni.

Joonis 2

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

2025. aasta lõpu seisuga EKP poolt APP ja PEPPi raames hoitud väärtpaberite tähtaegade profiil oli mitmekesine (vt joonis 3).^[14]

Joonis 3

EKP varaostukavaga ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukavaga seotud tähtajaprofiilid

2025. aastal suurenes EKP välisvaluutareservide koguväärtus eurodes 13,6 miljardi euro võrra 116,8 miljardi euroni. Välisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude väärtus eurodes kasvas 2025. aastal 18,9 miljardi euro võrra 59,8 miljardi euroni (vt joonis 4) tingituna kulla turuhinna tõusust eurodes. Kõnealuste varade väärtuse kasv tõi kaasa ka EKP kulla ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”).

Joonis 4

Kullareservid ja -hind

(vasak telg: mld eurodes; parem telg: kuld (EUR/unts))

EKP välisvaluutapositsioon USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides vähenes 2025. aastal 4,8 miljardi euro võrra 55,2 miljardi euroni (vt joonis 5) valdavalt tingituna USA dollari ja Jaapani jeeni odavnemisest euro suhtes.^[15] USA dollari odavnemine kajastub ka EKP ümberhindluskontode väiksemates saldodes (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”), Jaapani jeeni odavnemine aga vahetuskursi allahindlusena, mida kajastatakse aasta lõpu seisuga tulude ja kulude aruandes, kuna vastavate ümberhindluskontode saldo oli 2024. aastal null (vt tulude ja kulude aruande jagu 1.3.3). Allahindlusest hoolimata kasvas Jaapani jeenides hoitavate varade maht tingituna tavapärasest tasakaalustamisest, et kooskõlastada EKP välisvaluutareservide koosseis seatud jaotuseesmärgiga. Selle tasakaalustamise käigus müüs EKP 2025. aasta esimeses kvartalis väikese osa oma USA dollarites hoitavatest varadest ja investeeris tulu täielikult Jaapani jeenidesse.

Joonis 5

Välisvaluutapositsioon

(mld eurodes)

USA dollar on endiselt EKP välisvaluutareservi tähtsaim komponent, moodustades 2025. aasta lõpus reservi kogumahust 78%.

EKP juhib oma välisvaluutapositsiooniga seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP nõukogu. Järgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igapäevaseid investeerimisoperatsioone.

EKP välisvaluutareserve investeeritakse väärtpaberitesse, pöördrepolepingutesse ja rahaturuhoiustesse või neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 6). Selle portfelli väärtpabereid hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

Joonis 6

Välisvääringus tehtavate investeeringute koosseis

(mld eurodes)

EKP välisvaluutareservide eesmärk on rahastada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seepärast lähtutakse nende reservide haldamisel kolmest eesmärgist, milleks on (tähtsuse järjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seetõttu moodustavad peaaegu poole kõnealusest portfellist lühiajalised väärtpaberid (vt joonis 7).

Joonis 7

Välisvääringus nomineeritud väärtpaberite tähtajad

EKP omavahendite portfell koosneb peamiselt sissemakstud kapitali, üldreservfondis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise investeeringutest.^[16] 2025. aastal suurenes EKP omavahendite portfelli väärtus 0,4 miljardi euro võrra 23,1 miljardi euroni (vt joonis 8) eelkõige seoses sellelt portfellilt laekunud intressitulu reinvesteerimisega.

Joonis 8

Omavahendite portfell

(mld eurodes)

Omavahendite portfell koosneb peaaegu täielikult eurodes nomineeritud väärtpaberitest, mille väärtust hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel. 2025. aastal moodustasid 73% sellest portfellist valitsussektori võlaväärtpaberid.

Roheliste investeeringute osakaal EKP omavahendite portfellis kasvas jätkuvalt ning moodustas 2025. aasta lõpus 33% (2024. aasta lõpus 28%).^[17] EKP kavatseb eelolevatel aastatel nende investeeringute osatähtsust veelgi suurendada.^[18] 2021. ja 2022. aastal täiendasid järelturgudelt tehtud roheliste võlakirjade oste investeeringud eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade investeerimisfondi (EUR BISIP G2), mis on mõeldud keskpankadele ja mille Rahvusvaheliste Arvelduste Pank käivitas 2021. aasta jaanuaris. 2024. aasta oktoobris hakkas EKP investeerima väikest osa oma omavahendite portfellist börsil kaubeldavatesse fondidesse, järgides Pariisi kliimakokkuleppele vastavaid võrdlusaluseid.^[19] Selline mitmekesistamine suurendab EKP omavahendite portfelli tootluse potentsiaali ning tagab EKP investeeringute parema vastavuse süsinikuheite vähendamise kavale, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimamääruse eesmärkidega.^[20]

Portfelli eesmärk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega.^[21] Portfelli varasid investeeritakse eurodes nomineeritud varadesse, arvestades asjaomase riskikontrolli raamistikuga kehtestatud piiranguid. Seetõttu on omavahendite portfelli varade tähtaegade profiil mitmekesisem kui välisvaluutareservide portfellis (vt joonis 9).

Joonis 9

EKP omavahendite portfelli väärtpaberite tähtajad

2025. aasta lõpus oli ringluses olevate europangatähtede koguväärtus 1619,5 miljardit eurot, mis on 2,0% suurem kui 2024. aasta lõpus. EKP-le on eraldatud 8% ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, mis 2025. aasta lõpus moodustas 129,6 miljardit eurot. Europangatähtede emiteerimise juriidiline õigus on nii EKP-l kui ka euroala riikide keskpankadel. Tegelikult aga emiteerivad europangatähti ja kõrvaldavad neid ringlusest ainult riikide keskpangad. Seetõttu on EKP-l eurosüsteemisisesed nõuded euroala riikide keskpankade vastu, mille väärtus võrdub ringluses olevate pangatähtede väärtusega.

EKP eurosüsteemisisesed kohustused koosnevad peamiselt euroala riikide keskpankade TARGETi netosaldodest EKP suhtes ja EKP kohustustest seoses euroala riikide keskpankade eurosüsteemiga liitumisel üle kantud välisvaluutareservidega. Need kohustused vähenesid 2025. aastal 34,6 miljardi euro võrra 354,1 miljardi euroni.

EKP eurosüsteemisiseste kohustuste arengut mõjutavad peamiselt suundumused TARGETiga seotud netokohustustes. Aastatel 2021–2025 mõjutasid TARGETiga seotud netokohustust eelkõige TARGETi kontode kaudu arveldatavate rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite ostud ja lunastamised ning muutused eurodes nomineeritud kohustustes euroala ja euroalaväliste residentide ees (vt joonis 10). 2025. aastal vähenes EKP TARGETi netokohustus 34,6 miljardi euro võrra. See oli peamiselt tingitud rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite lunastamisest tulenenud rahavoost, mida osaliselt tasakaalustas raha väljavool, mis oli seotud i) kohustuste vähenemisega eurodes euroalaväliste residentide ees ja ii) EKP TARGETi netokohustuselt tasutud intressikuluga.

Joonis 10

Eurosüsteemisisene TARGETi netosaldo, kohustused eurodes euroala ja euroalaväliste residentide ees ning rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

2025. aastal vähenesid EKP muud kohustused 16,1 miljardi euro võrra 58,8 miljardi euroni peamiselt seetõttu, et kahanesid kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees, kuna EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiuste maht vähenes.^[22]

1.3.2 Netoomakapital

EKP netoomakapitali moodustavad tema sissemakstud kapital, finantsriskide katteks tehtud eraldises ja üldreservfondis hoitavad summad, ümberhindluskontod, varasematest aastatest kogunenud mis tahes kahjum ja aruandeaasta kasum või kahjum.^[23],,[24]

2025. aasta lõpus moodustas EKP netoomakapital kokku 60,9 miljardit eurot (vt joonis 11 ja tabel 2). See oli 2024. aasta lõpuga võrreldes 11,0 miljardit eurot suurem ümberhindluskontode kasvu tõttu, mis peamiselt tulenes kulla turuhinna tõusust eurodes 2025. aastal. EKP netoomakapitali suurenemise korvas osaliselt 2025. aastal tekkinud kahjum.

Joonis 11

EKP netoomakapital

(mld eurodes)

Kulla, välisvääringute ning väärtpaberite ja muude instrumentidega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/või vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu mõju absorbeerimiseks, parandades seeläbi EKP vastupanuvõimet alusriskidele. 2025. aastal suurenes kulla, välisvääringute ning väärtpaberite ja muude instrumentide ümberhindluskontode maht 12,2 miljardi euro võrra 62,5 miljardi euroni. Selle peamiseks põhjuseks olid kulla suuremad ümberhindlussaldod tingituna kulla turuhinna tõusust eurodes. Osaliselt korvas seda mõju välisvääringute (peamiselt USA dollari) ümberhindlussaldode vähenemine, mis oli tingitud nende odavnemisest euro suhtes (vt joonis 12).

Joonis 12

Tähtsamad vahetuskursid ja kullahind aastatel 2021–2025

(muutus protsentides võrreldes 2021. aasta andmetega, aasta lõpu andmed)

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”), võib EKP moodustada eraldise finantsriskide katteks, mida kasutatakse nendest riskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Alates 2023. aasta lõpust on eraldise suurus olnud null, sest seda kasutati täielikult 2022. ja 2023. aastal tekkinud EKP kahjumi katmiseks. EKP nõukogu võib oma iga-aastase läbivaatamise käigus teha otsuse taastada finantsriskide katteks ettenähtud eraldis pärast seda, kui EKP hakkab taas kasumit teenima ja varasematest aastatest üle kantud akumuleeritud kahjum on kaetud.

EKP aasta kahjum oli 1,3 miljardit eurot (vt tulude ja kulude aruande jagu 1.3.3). Nii nagu eelmisel kahel aastal, otsustas EKP nõukogu kanda selle kahjumi üle EKP bilanssi ja katta selle tulevase kasumi arvelt.

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

Möödunud nelja aasta jooksul (vt joonis 13) on EKP finantstulemus aasta arvestuses vähenenud. 2022. ja 2023. aastal kahanes EKP finantstulemus peamiselt intressiriski realiseerumise tõttu, kuna intressimäärade tõus euroalal tõi vahetult kaasa suurema intressikulu seoses EKP TARGETi netokohustusega, mida tasustati vastavalt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale.^[25] Samal ajal ei suurenenud EKP varadelt teenitud tulu samas ulatuses ja tempos. Selline olukord jätkus ka 2024. aastal, hoolimata sama aasta juunis alanud baasintressimäärakärbetest, kuna TARGETi netokohustuselt makstud intressikulu oli keskmiselt endiselt suurem kui varadelt teenitud intressitulu. 2025. aastal teenis EKP küll endiselt kahjumit, kuid finantstulemus oli siiski märgatavalt parem kui 2024. aastal, kuna intressi kandvatelt varadelt saadud intressimäärade ja kohustuste suhtes kohaldatavate intressimäärade vahe vähenes. See oli peamiselt tingitud TARGETi netokohustuselt tasutud madalamast keskmisest intressimäärast, eelkõige pärast baasintressimäärade edasisi kärpeid (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”).

EKP alates 2022. aastast saadud kahjum, millele eelnes pikka aega kestnud märkimisväärse kasumi periood, kajastab eurosüsteemi rolli oma esmase, hinnastabiilsuse säilitamise ülesande täitmisel ja seonduvaid vajalikke poliitikameetmeid. Need rahapoliitikameetmed, näiteks varaostukavad, on aidanud parandada majandustulemusi. Kuni 2022. aastani suurenes EKP bilansimaht ulatuslikult tingituna peamiselt otseostukavade raames tehtud väärtpaberiostudest. Varade poolel on enamikul praegu rahapoliitika eesmärgil hoitavatel väärtpaberitel pikk tähtaeg ja fikseeritud kupongimäär ning need osteti ajal, mil intressimäärad olid väga madalad või nulli tasemel. Neilt varadelt saadav intressitulu on endiselt suhteliselt väike ja EKP baasintressimäärade muutused seda kohe ei mõjuta. Samal ajal suurendasid nende ostude sularahaarveldused TARGETi kaudu EKP TARGETi netokohustust, mis on EKP baasintressimäärade muutuste suhtes tundlik. Alates 2023. aastast tõi rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite mahu järkjärguline vähendamine seoses reinvesteeringute lõpetamisega kaasa TARGETi netokohustuse samas ulatuses vähenemise, mille tulemusel alanes intressimäärarisk (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”).

EKP peaks taas kasumit teenima 2026. või 2027. aastal, kuigi see sõltub baasintressimäärade ja vahetuskursside edasisest arengust ning EKP bilansi mahust ja koosseisust.

EKP finantstugevust näitavad tema kapital ja märkimisväärsed ümberhindluskontod, mis 2025. aasta lõpu seisuga moodustasid kokku 71,4 miljardit eurot (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”), ning EKP on mis tahes kahjumist olenemata jätkuvalt täiel määral võimeline täitma oma peamist ülesannet säilitada hinnastabiilsus.^[26]

Joonis 13

EKP tulude ja kulude aruande põhikomponendid

(mln eurodes)

2025. aastal oli EKP kahjum aruandeaastal 1254 miljonit eurot, mis on netointressikulu märkimisväärse vähenemise mõjul 2024. aastal saadud kahjumiga võrreldes palju väiksem (vt joonis 14).

Joonis 14

EKP 2024. ja 2025. aasta kasumi/(kahjumi) tegurid

(mln eurodes)

2025. aastal oli EKP puhas intressikulu 178 miljonit eurot. 2024. aastal oli see 6983 miljonit eurot (vt joonis 15). Selle põhikomponendiks oli jätkuvalt EKP TARGETi netokohustustest tulenenud märkimisväärne intressikulu, tasakaalustades täielikult intressitulu, mis saadi i) rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt, ii) EKP nõuetelt seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis ja iii) välisvaluutareservidelt.

Joonis 15

Puhas intressitulu(-kulu)

(mln eurodes)

Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu kahanes 2025. aastal vaid vähesel määral, alanedes 36 miljoni euro võrra 3814 miljoni euroni (vt joonis 16). Selle peamiseks põhjuseks oli APP (CBPP3, ABSPP ja PSPP) portfellilt saadud väiksem intressitulu. APP portfellilt laekunud puhas intressitulu vähenes 301 miljoni euro võrra 2318 miljoni euroni eelkõige tingituna ABSPP raames hoitavatelt väärtpaberitelt saadud väiksemast intressitulust, mis kahanes 281 miljoni euro võrra 137 miljoni euroni ja tulenes selle portfelli oluliselt väiksemast mahust väärtpaberite tagasimaksete tulemusel. PSPP raames hoitavatelt väärtpaberitelt saadud intressitulu oli 2025. aastal 2022 miljonit eurot (ehk peaaegu võrdne 2024. aastal saadud tuluga), kuna selle portfelli raames hoitavad väärtpaberid soetati peamiselt madala tulususega, mistõttu nende tähtaegumine mõjutas seonduvat intressitulu vaid vähesel määral. PEPPi raames hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu seevastu suurenes 275 miljoni euro võrra 1481 miljoni euroni, mis korvas peaaegu täielikult muudelt rahapoliitilistelt portfellidelt saadud tulu languse ja tulenes peamiselt avaliku sektori väärtpaberite preemiate amortisatsiooniga seotud madalamast kulust.

Joonis 16

Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu/(-kulu)

(mln eurodes)

Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kahanes 449 miljoni euro võrra 2089 miljoni euroni valdavalt seoses väiksema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt.

Intressitulu europangatähtede jaotusest EKP-le ja intressikulu riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt vähenesid 2025. aastal vastavalt 2332 miljoni euro võrra 2900 miljoni euroni ja 659 miljoni euro võrra 790 miljoni euroni. See vähenemine tulenes madalamast keskmisest intressimäärast (2025. aastal 2,3%, 2024. aastal 4,1%) seoses EKP baasintressimäärade langusega ja vähemal määral asjaolust, et tasustamise aluseks kehtestati hoiustamise püsivõimaluse intressimäär (varem põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär).

Suuresti samal põhjusel vähenes TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele 2025. aastal 7968 miljoni euro võrra 7706 miljoni euroni. Sellele langusele aitasid kaasa ka väiksemad TARGETi saldod valdavalt tingituna rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite tähtaegumisest.

Muu puhas intressikulu vähenes 2025. aastal 994 miljoni euro võrra 485 miljoni euroni. Selle peamiseks põhjuseks oli madalam intressikulu i) hoiustelt, mille EKP on vastu võtnud fiskaalagendina, ii) euroala kõrvalsüsteemide saldodelt ja iii) väärtpaberilaenutehingutes tagatisena saadud sularahalt. See oli tingitud madalamast keskmisest intressimäärast 2025. aastal ja nende kolme kirje väiksematest keskmistest saldodest. Neid muutusi korvas osaliselt omavahendite portfellilt teenitud väiksem intressitulu, mis oli peamiselt tingitud diskontovõlakirjade madalamast amortisatsioonist.

Realiseeritud puhaskasum finantsoperatsioonidest oli 2025. aastal 950 miljonit eurot võrreldes 17 miljoni euro suuruse kahjumiga 2024. aastal (vt joonis 17). See on valdavalt seotud kursivahedest saadud realiseeritud kasumiga, mis tulenes EKP välisvaluutareservide koosseisu tavapärasest tasakaalustamisest 2025. aasta esimeses kvartalis, et viia see kooskõlla sihtjaotusega. Väikese osa USA dollarites hoitavate varade müügist saadud tulu reinvesteeriti täielikult Jaapani jeeni portfelli (vt joonis 18).

Üldtulemusele aitas kaasa ka hinnavahest saadud puhaskasum seoses USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügiga, mille turuhinda mõjutas positiivselt USA vastavate võlakirjade tulususe langus aasta jooksul (vt joonis 19).

Joonis 17

Realiseeritud kasum/(kahjum) finantsoperatsioonidest

(mln eurodes)

Joonis 18

Realiseeritud kvartaalne kasum/(kahjum) finantsoperatsioonidest 2024. ja 2025. aastal

(mln eurodes)

Joonis 19

Kaheaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Ümberhindlusest tulenev realiseerimata kahjum kajastatakse allahindlustena aasta lõpu seisuga EKP tulude ja kulude aruandes. 2025. aastal moodustasid allahindlused 1446 miljonit eurot (vt joonis 20). Kuna välisvääringud odavnesid euro suhtes nende soetusmaksumusest allapoole, oli kursivahest tulenev realiseerimata kahjum 1316 miljonit eurot. Eelkõige odavnes Jaapani jeen aasta arvestuses 13%, mille tulemusena moodustas selles vääringus hoitavate varade allahindlus 1229 miljonit eurot. Hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjum oli 130 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt omavahendite ja Jaapani jeeni portfellides hoitavate mitmete väärtpaberite turuväärtuse langusest.

Joonis 20

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

(mln eurodes)

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangatähtede tootmisteenustega) vähenesid 42 miljoni euro võrra 1428 miljoni euroni (vt joonis 21). See oli peamiselt tingitud personalikulude alanemisest seoses töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega peamiselt seetõttu, et 2024. aastal muudeti EKP pensionisüsteemi reguleerivaid eeskirju ning seonduvaid ühekordseid kulusid kajastati täiel määral asjaomase aasta tulude ja kulude aruandes.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud on täielikult kaetud järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasudest. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2025. aastal 690 miljonit eurot.^[27]

Joonis 21

Tegevuskulud ja järelevalvetasud

(mln eurodes)

1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse väga oluline osa ning seda tehakse järgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja põhimõtete läbivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskijärelevalve ja -aruandlus. Kõiki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad tõhusad meetodid, protsessid ja süsteemid (vt skeem 2).

Skeem 2

Riskijuhtimise tsükkel

Järgnevates jagudes antakse ülevaade riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud põhimõtete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd mõjutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, mõõtmist ja nendest teatamist ning määratleb ja vaatab läbi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP tegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirmäärad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi või investeerimiseesmärke ning alusvarade riskinäitajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP enda ekspertide välja töötatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooniraamistikule. Riskinäitajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise põhimõtted, meetodid ja eeldused lähtuvad sektoris välja töötatud standarditest ja kättesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puudujääki, mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%).^[28] Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt keskendutakse EKP tulude ja kulude aruandele avalduvale mõjule, kusjuures kahjumi katavad esmalt vastavad ümberhindluskontod, ning ii) rahanduslik meetod, milles keskendutakse mõjule, mida finantskahju avaldab EKP üldisele netoomakapitalile, ning mille alusel ei käsitleta ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina. Selleks et EKP-l oleks pidevalt võimalikult terviklik ülevaade kõikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskinäitajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.^[29]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul mõnevõrra kahanes. Mõõdetuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP bilansi finantsriskid 2025. aasta lõpus kokku 15,2 miljardi euroni, mis oli 2024. aasta lõpu hinnanguliste riskinäitajatega võrreldes veidi madalam (vt joonis 22). Riski alanemine oli tingitud APP ja PEPPi portfellides hoitavate avaliku sektori väärtpaberite positsioonide vähenemisest ning seda mõju tasakaalustas suuresti EKP välisvaluutareservide ja eurodes nomineeritud omavahendite portfelliga seotud riskide suurenemine.

Joonis 22

Finantsriskid kokku (ES99%; raamatupidamislik meetod)

(mld eurodes)

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesmärke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja välisvaluutareservidest. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid võlaväärtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei mõjuta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud võimalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja välisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite mahu kahanemise tõttu krediidirisk võrreldes 2024. aastaga vähenes.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt kõlblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide lõikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP välisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuutarisk 2024. aastaga võrreldes suurenes.

Pidades silmas kulla ja välisvaluutareservide poliitilist tähtsust, ei ole EKP eesmärgiks valuuta- ja toormeriski maandada. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri vääringute ja kulla lõikes.

Väike osa eurodes nomineeritud EKP omavahendite portfellist on investeeritud börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse, järgides Pariisi kliimakokkuleppele vastavaid võrdlusaluseid. Sellega kaasneb aktsiarisk.

Väikest jaotust arvestades on EKP aktsiarisk suhteliselt madal ning seda maandatakse hajutamise ja kohaldatavate ümberhindluskontode kaudu.

EKP välisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluväärtpaberitesse ja neid ohustab turuhindadest tulenev intressirisk, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. Peaaegu pool EKP välisvaluutareservidest investeeritakse suhteliselt lühikese tähtajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 7), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema tähtajaga (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 9). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt mõõdetuna EKP omavahendite portfelli intressimäärarisk 2024. aastaga võrreldes suurenes.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise põhimõtete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis mõjutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva tähtaegade ja tulususe ebakõlaga. Intressimäärarisk 2025. aastal alanes, kajastades EKP kohustuste kahanemist seoses APP ja PEPPi raames hoitavate väärtpaberite mahu vähenemisega. Seda riski mõõdetakse raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul ning samuti jälgitakse seda EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu keskpikas kuni pikas perspektiivis.

Sellist riski ohjatakse varade jaotamise põhimõtete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

Intressiriski realiseerumine tõi alates 2022. aastast kaasa kahjumi ja EKP-le tekkis 2025. aastal endiselt puhas intressikulu. Puhas intressikulu oli varasema kahe aastaga võrreldes märgatavalt väiksem tingituna peamiselt hoiustamise püsivõimaluse intressimäära langusest. Alates 1. jaanuarist 2025 on seda intressimäära kohaldatud peamise tasumäärana kohustuste poolel. Ehkki EKP peaks lähiajal hakkama taas saama puhast intressitulu, ei saa välistada intressimääraga seotud edasise kahjumi tekke võimalust lähiaastatel, pidades silmas juba eespool nimetatud tähtaegade ja tulususe ebakõla varade ja kohustuste vahel.

Kliimamuutustest tulenevaid riske kaasatakse järk-järgult EKP riskijuhtimisraamistikku. 2022. aastal tegi eurosüsteem oma bilansi kohta esimese kliimariskide stressitesti, mis andis esialgse hinnangu selle riski mõju kohta EKP bilansile.^[30] 2024. aastal tehti järgmine kliimariskide stressitest ja edaspidi kavatsetakse kliimariskide stressiteste teha korrapäraselt.^[31]

1.4.2 Operatsioonirisk

Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri ja -protsesside lahutamatu osa.^[32] EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav. Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise järelevaatamisel.^[33]

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhieesmärk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesmärkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramise, hindamise ja järelevalve eest, peab riskidega toimetulekuks võtma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis põhineb riskimõjude ja tõenäosuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ja omavahel seotud ohtude spekter, mis muu hulgas hõlmab geopoliitilisi riske, ohte küberturvalisusele ning jätkusuutlikkusega seotud probleeme. EKP igapäevategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad hõlmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, süsteemide, protsesside, kolmandate osapoolte ja väliste sündmustega. Seepärast on EKP sisse seadnud menetlused, mis hõlbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja tõhusat juhtimist ning riskiteabe arvessevõtmist otsustusprotsessides. Peale selle keskendub EKP jätkuvalt oma vastupanuvõime tugevdamisele ning vaatleb riske ja võimalusi laiemalt, võttes arvesse nii terviklikku väljavaadet kui ka jätkusuutlikkuse aspekte. Ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus võimalike häirete või kriisi korral.

1.4.3 Tegutsemisrisk

EKP on oma riskijuhtimisraamistiku tõhustamiseks loonud vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse, mis toimib riskijuhtimise peamise kontrollifunktsioonina, et ohjeldada tegutsemisriski^[34]. Talitus aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendada eetilise käitumise norme ning tõhustada EKP aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust. Sõltumatu eetikakomitee nõustab EKP kõrgeid ametnikke ja annab neile juhiseid usaldusväärsuse ja õige tegutsemise küsimustes. Komitee aitab ka nõukogul ohjata seonduvaid riske juhtkonna tasandil asjakohasel ja sidusal viisil. Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil tehakse eetika- ja vastavusküsimuste komitee raames tööd selleks, et saavutada tegevusraamistike ühtne rakendamine liikmesriikide keskpankades ja riiklikes pädevates asutustes.

2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2025

2.2 31. detsembril 2025 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ääres, 17. veebruar 2026
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president

2.3 Arvestuspõhimõtted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestuspõhimõtete^[35] kohaselt. EKP nõukogu leiab, et neist lähtudes on võimalik esitada finantsaruanne õiglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse eripära.

Arvestuspõhimõtted

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja läbipaistvus, konservatiivsus, olulisus, järjepidevus ja võrreldavus, jätkuvus, tekkepõhisus ning bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse või EKPst välja, põhimõtteliselt kõik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust või väärtust või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse põhimõttest ning seda on kohandatud, et hõlmata turukõlblike väärtpaberite (v.a rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlaväärtpaberid), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud väärtpaberitega) kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused arvutatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud arvutatakse ümber tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2025 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust 31. detsembril 2025 kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel ning selle väärtus arvutatakse viie peamise vääringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud arvutati ümber eurodesse, kasutades 31. detsembril 2025 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

Väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid
Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud väärtpaberid
Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlaväärtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehtinud keskmiste turuhindade või asjakohaste tulukõverate alusel. Väärtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2025 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu.

Turukõlblike investeerimisfondide netoümberhindamine toimub fondipõhiselt, lähtudes nende varade netoväärtusest. Eri investeerimisfondide realiseerimata kasumit ja kahjumit omavahel ei tasaarvestata.

Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse või tekivad.^[36] Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vastavale ümberhindluskontole kogunenud eelmist ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui väärtuse langus väheneb ning vähenemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb väärtpaberitest, amortiseeritakse nende järelejäänud eluea jooksul.

Pöördtehingud

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab või müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jäävad EKP bilanssi.

Pöördrepolepingute alusel ostetakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpaberipositsioonist.

Pöördtehinguid (sh väärtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuste pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansivälised instrumendid

Välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad välisvaluuta forvardtehinguid, valuutavahetustehingute forvardosasid ja muid välisvaluutainstrumente, millega kaasneb ühe valuuta vahetamine teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise kulu ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära futuurlepingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Väärtpaberite forvardtehingute hindamine viiakse läbi üldtunnustatud meetodite alusel, milles kasutatakse kättesaadavaid turuhindu ja -kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hindamispäevani.

Põhivara

Põhivara (sh immateriaalne põhivara; välja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt väärtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks kättesaadav. Varade prognoositavat kasulikku eluiga arvestatakse järgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et võtta arvesse sündmusi, mis mõjutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul varade väärtuse langust igal aastal (vt teema „Rendiarvestus”). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vara väärtuse võimalik langus, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netoväärtusest väiksem, kajastatakse varade väärtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

Põhivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- või arendusjärgus, esitatakse kirjes „Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse põhivaraklassidesse pärast seda, kui vara on kasutusele võetud.

Rendiarvestus

EKP tegutseb nii rentnikuna kui ka allrendileandjana.

EKP kui rentnik
Kõigi rendilepingute puhul, milles EKP on rentnik ja mis hõlmavad materiaalset vara, kajastatakse asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuupäeva seisuga (st alates ajast, kui vara on kasutamiseks kättesaadav) kirjete „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused” vastavates põhivaraklassides. Rendilepingute puhul, mis vastavad kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid millega seotud vara on veel ehitus- või kohandusjärgus, kajastatakse enne rendiperioodi alguskuupäeva kantud kulud kirjes „Pooleliolevad varad”.

Kasutamisõiguse esemeks olevate varade väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka väärtuse langust (varade väärtuse languse iga-aastase kontrollimise kohta vt lähemalt teema „Põhivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamisõiguse esemeks oleva vara kasuliku eluea lõpuni või kuni rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist mõõdetakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisväärtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressimäära. Edaspidi mõõdetakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande real „Intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest või kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. Ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning väikese väärtusega (alla 10 000 euro vastavalt põhivara kajastamisel kehtivale piirmäärale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP kui allrendileandja
Kõigi rendilepingute puhul, milles EKP on allrendileandja, annab EKP kolmandatele isikutele õiguse kasutada alusvara (või osa sellest), samal ajal kui algse rendileandja ja EKP vaheline rendileping (põhirendileping) jääb kehtima. Allrent liigitatakse kapitali- või kasutusrendiks,^[37] viidates põhirendilepingust tulenevale kasutamisõiguse esemeks olevale varale, mitte alusvarale.

Allrendid, milles EKP on allrendileandja, liigitatakse kapitalirendiks. Sel juhul ei kajasta EKP enam kirjes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” põhirendilepingus olevat kasutamisõiguse esemeks olevat vara (või selle osa), mis kantakse üle allrendilevõtjale. Seda hakatakse kajastama kirjes „Mitmesugused muud varad” allrendiga seotud nõudena. Allrent ei mõjuta põhirendiga seotud rendikohustist.

Rendiperioodi alguskuupäeval hinnatakse allrendi nõuet algselt EKP-le laekuvate tulevaste rendimaksete nüüdisväärtusena, diskonteerituna põhirendilepingus kasutatava diskontomäära alusel. Edaspidi mõõdetakse allrendi nõuet amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressitulu kajastatakse tulude ja kulude aruande real „Intressitulu”.

Töösuhtejärgsed ja muud pikaajalised hüvitised

Korralduslikud aspektid
EKP-l on oma töötajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete tarbeks loodud määratud väljamaksega pensionisüsteem.

Töötajate pensionikava rahastatakse töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. See hõlmab määratud väljamakse sammast ja määratud sissemaksega sammast. Nii EKP kui ka tema töötajad teevad kohustuslikke sissemakseid pensionikava määratud väljamakse sambasse. Töötajad saavad teha vabatahtlikke lisasissemakseid määratud sissemaksega pensionisambasse. Pensioniikka jõudmisel saavad töötajad oma määratud sissemakse kontole kogunenud väärtuse ümber muuta lisaannuiteediks.^[38]

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsed ja muud pikaajalised hüvitised (sealhulgas pensionid) kaetakse jooksvalt. Töötajate puhul kaetakse jooksvalt töösuhtejärgsed ja muud pikaajalised hüvitised (v.a pensionid).

Määratud väljamaksega netokohustus
Määratud väljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised) kajastatakse bilansi kirjes „Mitmesugused muud kohustused” määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga, millest on maha arvestatud pensionisüsteemi varade õiglane väärtus.

Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtuse arvutavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi kohaselt. Seda tehakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood määra abil, mis põhineb bilansipäeva seisuga turutootlusel ettevõtete sellistelt eurodes nomineeritud ja kõrge kvaliteediga võlakirjadelt, mille tähtaeg on ligilähedane seonduva kohustuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum võivad tuleneda kogemuspõhistest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

Määratud väljamakse netomaksumus
Määratud väljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatavateks töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksetega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutused aruandeaastal;
2. pensionikava muudatustest tulenevate määratud väljamaksetega seotud möödunud tööalase teenistuse võimalikud kulutused;
3. määratud väljamaksega netokohustuselt diskontomäära alusel arvestatav netointressikulu;
4. muude pikaajaliste hüvitiste ümberhindamised.

Kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatud netosumma hõlmab järgmist:

1. töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis.

Need summad määravad igal aastal kindlaks sõltumatud kindlustusmatemaatikud.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (nt krediidiasutused, ettevõtted ja üksikisikud). Tehinguid töödeldakse TARGETi (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGETi kontodel. Neid kontosid mõjutavad ka EKP ja riikide keskpankade maksed. Kõik arveldused agregeeritakse automaatselt ja neid korrigeeritakse, et need moodustaksid osa iga riigi keskpanga ühtsest positsioonist EKP suhtes. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi ülejäänud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. TARGETi kontodel toimunud muutusi kajastatakse EKP ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumentides iga päev.

Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGETis, esitatakse EKP bilansis varade või kohustuste ühtse netopositsioonina kirjes „TARGETiga seotud nõuded (neto)” või „TARGETiga seotud kohustused (neto)”. Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGETis, esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”.^[39]

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

Muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi võimalik vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjes „Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”.

Ringluses olevad pangatähed

Europangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.^[40] Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.^[41]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses olevad pangatähed”. EKP osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on tagatud tema nõuetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad nõuded^[42] avaldatakse kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”.

Eraldis finantsriskide katteks

EKP nõukogu võib otsustada kanda kogu EKP tulu või osa sellest finantsriskide katteks mõeldud eraldisse. Eraldist kasutatakse finantsriskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Finantsriskide katteks ettenähtud eraldise suurust ja jätkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, võttes arvesse mitmeid tegureid. Seda ei tehta juhul, kui eraldise suurus on null ja kui samal ajal puudub EKP-l tulu, mida sinna kanda.^[43]

Kasumi vahejaotus

Summa, mis võrdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangatähtedelt ja rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt võlaväärtpaberitelt, mis on ostetud i) väärtpaberituruprogrammi, ii) pandikirjade kolmanda ostukava, iii) varaga tagatud väärtpaberite ostukava, iv) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja v) pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse käigus järgneva aasta jaanuaris, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.^[44] EKP nõukogu teeb selle otsuse, kui ta eeldab juhatuse koostatud põhjendatud prognoosi alusel, et EKP lõpetab aasta kahjumiga või et aasta puhaskasum on asjaomasest tulust väiksem. Samuti võib nõukogu otsustada kanda kogu see tulu või osa sellest finantsriskide katteks mõeldud eraldisse (vt teema „Eraldis finantsriskide katteks” eespool).

EKP nõukogu võib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangatähtedelt saadavast tulust vähendatakse kulude võrra, mida EKP kannab seoses europangatähtede väljaandmise ja käitlemisega.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste väärtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja selle kuupäeva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP nõukogule heakskiidu saamiseks, kui need mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

Arvestuspõhimõtete muudatused

EKP kohaldatavates arvestuspõhimõtetes 2025. aastal muudatusi ei tehtud.

Muud küsimused

13. märtsil 2024 otsustas EKP nõukogu muuta rahapoliitika rakendamise operatsioonilist raamistikku.^[45] Ühtlasi otsustas EKP nõukogu, et alates 1. jaanuarist 2025 tasustatakse eurosüsteemi pakutava hoiustamise püsivõimaluse suhtes kohaldatava intressimäära alusel i) eurosüsteemis europangatähtede jaotamisega seotud nõudeid, ii) euroala riikide keskpankadega seotud TARGETi saldosid ning iii) välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärseid kohustusi. Kuni 2024. aasta lõpuni oli nimetatud juhtudel tasustamise aluseks eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär.

Välisaudiitori nimetamine

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusel kiitis ELi nõukogu heaks otsuse nimetada Forvis Mazars GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft Steuerberatungsgesellschaft, Hamburg (Saksamaa Liitvabariik) EKP välisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2029. majandusaasta lõpuni. Seda viieaastast ajavahemikku võib pikendada veel kuni kahe majandusaasta võrra.

2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja nõuded kullas

EKP kullavarud olid järgmised:

EKP kullavarude väärtus eurodes kasvas kulla turuhinna (eurodes) tõusu tõttu (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 14 „Ümberhindluskontod”).

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste ja euroala residentide vastu

2.1 Nõuded IMFi vastu

See kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2025. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1772 miljonit eurot (2024. aastal 2227 miljonit eurot). Nõuded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest vabatahtlikust kahepoolsest arvestusühikute kauplemiskokkuleppest, mille kohaselt IMF võib EKP nimel korraldada SDRide müüki või ostu eurode eest vastavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate arvestusühikute kirje maht vähenes 2025. aastal peamiselt eespool nimetatud vabatahtliku kauplemiskokkuleppe raames tehtud tehingute tulemusel. SDRi odavnemine euro suhtes 2025. aastal tingis osaliselt ka EKP-le kuuluvate SDRide väärtuse vähenemise eurodes.

2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode jääke ja laene välisvääringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud väärtpaberiinvesteeringuid.

Selle kirje põhiosad olid järgmised:

Nende positsioonide koguväärtuse vähenemine 2025. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari ja Jaapani jeeni odavnemisest euro suhtes. Vähenemise tasakaalustas osaliselt eelkõige tulu, mis teeniti aasta jooksul USA dollari portfellilt.

Välisvaluutapositsioon (neto)^[46] oli järgmine:

2025. aasta esimeses kvartalis müüs EKP väikese osa oma USA dollarites hoitavatest varadest ja investeeris tulu täielikult Jaapani jeenidesse. See toimus EKP välisvaluutareservide koosseisu tavapärase tasakaalustamise raames, et viia see kooskõlla jaotuseesmärgiga.

2025. aastal valuutainterventsioone ei tehtud.

3 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2025. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 1 miljoni euro väärtuses (2024. aastal 2 miljonit eurot).

4 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid

4.1 Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

2025. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje võlaväärtpabereid, mille EKP on omandanud väärtpaberituruprogrammi, pandikirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

2025. aastal jätkus varaostukava^[47] ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava^[48] portfelli mahu vähenemine mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Eespool nimetatud ostukavade raames EKP omandatud võlaväärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate võlaväärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuväärtused^[49], mida ei kajastata bilansis või tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse üksnes võrdluse eesmärgil, olid järgmised:

EKP hoitavate võlaväärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus muutus aasta jooksul järgmiselt:

EKP nõukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud kõigi kõnealuste kavade raames hoitavate väärtpaberitega.

Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui täheldatakse väärtuse langust, tehakse täiendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate väärtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud väärtuse langusest mõjutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused näitavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate võlaväärtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2025. aastal väärtuse langust.

Eurosüsteemi hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus^[50] oli järgmine:

5 Eurosüsteemisisesed nõuded

5.1 Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2025. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 129 563 miljonit eurot (2024. aastal 127 067 miljonit eurot). Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on nendelt nõuetelt makstavat intressi arvutatud iga päev vastavalt eurosüsteemi pakutava hoiustamise püsivõimaluse suhtes kohaldatavale hiliseimale kättesaadavale intressimäärale. Kuni selle kuupäevani arvutati seda intressi vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale (vt teema „Muud küsimused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 22.2 „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”).

6 Muud varad

6.1 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalne ja immateriaalne põhivara hõlmab järgmist:

2025. aastal kajastas EKP kasutamisõiguse esemeks olevate hoonete all uue renditava kontorihoone. Seonduva maksumuse kasvu selles varaklassis tasakaalustas täielikult ühe teise renditava kontorihoone kajastamise lõpetamine selle rendiperioodi lõppemisel, mis tõi kaasa ka seotud akumuleeritud amortisatsiooni vastava vähenemise.

EKP peahoone ja kasutamisõiguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade väärtuse langust 2024. aasta lõpus; väärtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

6.2 Muud finantsvarad

See kirje hõlmab valdavalt EKP omavahendite portfelli, mis koosneb peamiselt EKP sissemakstud kapitali, üldreservis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise investeeringutest. Kirje hõlmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot ning muid arvelduskontosid eurodes.

Selle kirje põhiosad olid järgmised:

Kirje netoväärtuse suurenemine 2025. aastal oli peamiselt tingitud EKP omavahendite portfellilt saadud intressitulu reinvesteerimisest.

6.3. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab eeskätt 2025. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 273 miljonit eurot (2024. aastal 681 miljonit eurot). Need tulenesid sellest, et tehingud arvutatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute ümberarvutamisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

6.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Kirje hõlmab järgmist:

2025. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje ka väärtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh väärtpaberite soetamisel makstud intresse (vt lisa kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, kirje 4.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ja kirje 6.2 „Muud finantsvarad”).

Samuti hõlmas kirje euroala riikide keskpankade TARGETi saldodelt 2025. aasta detsembri eest saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 11.2 „TARGETiga seotud kohustused (neto)”) ja eurosüsteemis europangatähtede jaotamisega seotud EKP nõuetelt 2025. aasta viimase kvartali eest euroala pankadelt saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). Need summad arveldati 2026. aasta jaanuaris.

Järelevalveülesannetega seotud viitlaekumised vastavad 2025. aasta tasuperioodil saada olevatele järelevalvetasudele. See summa kuulub tasumisele 2026. aastal (vt lisa kirje 25 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”).^[51]

Ülejäänud osas hõlmab kirje peamiselt i) EKPSi projektidelt ja teenustelt saadud tulu (vt lisa kirje 27 „Muu tulu”), ii) mitmesuguseid ettemakseid ning iii) muudelt finantsinstrumentidelt saadud intressitulu.

6.5 Mitmesugused muud kohustused

2025. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 110 miljonit eurot (2024. aastal 53 miljonit eurot). Valdavalt hõlmab see 2025. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 78 miljoni euro väärtuses (2024. aastal 24 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud arvutati ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmas ka EKPSi projektide ja teenustega seotud nõudeid (vt lisa kirje 27 „Muu tulu”) ning tagastatava lisandväärtusmaksu saldot.

7 Ringluses olevad pangatähed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2025. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 129 563 miljonit eurot (2024. aastal 127 067 miljonit eurot).

8 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad võivad aktsepteerida avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja avaliku sektori PEPPi raames toimivate väärtpaberilaenuvõimaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teevad neid operatsioone spetsialiseerunud asutused.

See kirje hõlmab euroala krediidiasutustega tehtud selliste lõpetamata laenutehingute saldosid. Kuna TARGETi kontodele tagatisena laekunud sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 17 „Väärtpaberilaenuprogrammid”).^[52]

9 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

9.1 Valitsussektor

2025. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) hoiuseid 74 miljoni euro väärtuses (2024. aastal 73 miljonit eurot). EKPSi põhikirja artikli 21 kohaselt võib EKP toimida liidu institutsioonide, organite või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike institutsioonide või riigi osalusega äriühingute fiskaalagendina.

9.2 Muud kohustused

2025. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 25 947 miljonit eurot (2024. aastal 24 482 miljonit eurot) ja see hõlmas TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide^[53] saldosid.

10 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees

Kirje hõlmab järgmist:

2025. aasta 31. detsembri seisuga olid selle kirje suurimaks komponendiks hoiused, mille EKP võttis vastu Euroopa Komisjoni fiskaalagendina seoses ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega (vt lisa kirje 21 „Laenutehingute haldamine”).

Kirje hõlmas ka TARGETi saldosid, mis koosnevad euroalaväliste riikide keskpankade saldodega seotud nõuetest EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) ning TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide TARGETi saldodest.

Samuti sisaldus kirjes saldo, mis tuleneb USA Föderaalreservi Süsteemiga sõlmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab USA Föderaalreservi New Yorgi pank EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, mille eesmärk on võimaldada lühiajaliste vahendite pakkumist USA dollarites eurosüsteemi vastaspooltele. Samal ajal teeb EKP pöördvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (pöördtehingud) teostamiseks eurosüsteemi vastaspooltega. Nende tehingute tulemuseks on EKP ja euroala riikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod. EKP pöördvahetustehingud USA Föderaalreservi New Yorgi panga ja euroala riikide keskpankadega toovad kaasa ka forvardnõuded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansivälistes kirjetes (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

Kirje ülejäänud osa moodustasid summad, mis tulenevad avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames lõpetamata avaliku sektori väärtpaberilaenutehingutest euroalaväliste krediidiasutustega. Kuna TARGETi kontodele tagatisena laekunud sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 17 „Väärtpaberilaenuprogrammid”).

11 Eurosüsteemisisesed kohustused

11.1 Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le ülekandmisel riikide keskpankade osamaksud proportsionaalselt nende osaga EKP märgitud kapitalis. 2025. aastal kirjes muudatusi ei olnud.

EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevad kohustused euroala riikide keskpankade ees olid järgmised:

Alates 1. jaanuarist 2025 on nendelt kohustustelt makstavat intressi arvutatud iga päev vastavalt eurosüsteemi pakutava hoiustamise püsivõimaluse suhtes kohaldatavale hiliseimale kättesaadavale intressimäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. Kuni selle kuupäevani arvutati nendelt kohustustelt makstavat intressi vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale, samuti arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt teema „Muud küsimused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 22.3 „Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress”).

11.2 TARGETiga seotud (neto)kohustused

Euroala riikide keskpankade TARGETi saldodega seotud nõuded EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) olid järgmised:

TARGETiga seotud netokohustuse vähenemine oli valdavalt tingitud rahavoogudest, mis tulenesid varaostukava ja PEPPi raames soetatud ning TARGETi kontode kaudu arveldatud väärtpaberite tähtaegade möödumisest (vt lisa kirje 4.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid”). Selle teguri mõju tasakaalustasid osaliselt eeskätt rahavood, mis tulenesid i) EKP poolt Euroopa Komisjoni fiskaalagendina ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega seoses vastu võetud hoiuste mahu vähenemisest (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”) ja ii) EKP TARGETi netokohustustelt tasutud intressikulust (vt lisa kirje 22.5 „TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele”).

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist arvutatakse euroala keskpankade poolt seoses EKPga hoitavatelt TARGETi positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud pöördvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress iga päev vastavalt eurosüsteemi pakutava hoiustamise püsivõimaluse suhtes kohaldatavale hiliseimale kättesaadavale intressimäärale. Kuni selle kuupäevani arvutati seda intressi vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale (vt teema „Muud küsimused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 22.5 „TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele”).

11.3 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2025. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 8 miljonit eurot (2024. aastal 40 miljonit eurot). Kirje hõlmab hoiuseid, mille EKP võttis vastu Euroopa Komisjoni fiskaalagendina seoses ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega (vt lisa kirje 21 „Laenutehingute haldamine”).

See hõlmab ka korrespondentkontot, mida kasutatakse EKP haldusmaksete töötlemiseks.

12 Muud kohustused

12.1. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab 2025. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata välisvääringus väärtpaberite forvardtehingute ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 19 „Väärtpaberite forvardtehingud”). Muutuste suurus oli 0,2 miljonit eurot ning need tulenesid peamiselt väärtpaberite forvardtehingute turuhinna langusest. Ümberhindlusest tulenevad ülejäänud muutused olid seotud sellega, et tehingud arvutatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute ümberarvutamisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2024. aasta 31. detsembri seisuga ei olnud selles kirjes saldosid.

12.2 Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Kirje hõlmab järgmist:

2025. aasta 31. detsembri seisuga olid selles kirjes kaks põhilist komponenti: TARGETi saldodelt 2025. aasta detsembri eest makstav intress riikide keskpankadele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 11.2 „TARGETiga seotud (neto)kohustused”) ning euroala riikide keskpankadele 2024. aasta eest makstav intress seoses EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega (vt lisa kirje 11.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). Need summad arveldati 2026. aasta jaanuaris.

Samuti hõlmas kirje EKP poolt fiskaalagendina vastu võetud hoiustelt makstavat intressi (vt lisa kirje 9.1 „Valitsussektor”, kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 11.3 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”).

Ülejäänud osas hõlmas kirje i)  TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide saldodelt kogunenud intressi (vt lisa kirje 9.2 „Muud kohustused”) ning ii) muid viitvõlgu ja ettemakstud tulu.

12.3 Mitmesugused muud kohustused

2025. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1084 miljonit eurot (2024. aastal 1327 miljonit eurot). Kirje kogumaht hõlmas 2025. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 286 miljoni euro väärtuses (2024. aastal 574 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud arvutati ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmas ka 227 miljoni euro suurust rendikohustist (2024. aastal 110 miljonit eurot; vt teema „Rendiarvestus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Ülejäänud osas hõlmas kirje peamiselt i) EKPSi teenustega seotud kohustusi ja ii) kohustusi, mis tulenevad EKP töötajate, juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kavadest.

Ühtlasi hõlmas kirje EKP määratud väljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP töötajate^[54], juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega.

Töösuhtejärgsed ja muud pikaajalised hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje „Mitmesugused muud kohustused” hõlmab järgmisi summasid, mis on seotud töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega:

2025. aasta 31. detsembri seisuga ulatus töötajatega seotud määratud väljamaksega kohustuste nüüdisväärtus 2948 miljoni euroni (2024. aastal 2712 miljonit eurot) ning hõlmas töösuhtejärgsete hüvitistega (v.a pensionid) ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 356 miljoni euro ulatuses (2024. aastal 293 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu liikmetega seotud määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus (42 miljonit eurot; 2024. aastal 37 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kirjes „Ümberhindluskontod”. 2025. aasta 31. detsembri seisuga oli ümberhindamisest tulenenud kasum selles kirjes 585 miljonit eurot (2024. aastal 416 miljonit eurot; vt lisa kirje 14 „Ümberhindluskontod”).

Määratud väljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus muutus järgmiselt:

Määratud väljamaksega kohustuse ümberhindamisest tingitud kahjum tulenes 2025. aastal kogemuspõhistest kohandustest, mis kajastavad eelmise aasta aruandes toodud kindlustusmatemaatiliste eelduste ja tegelike tulemuste erinevusi. Saadud kahjumi korvas osaliselt ümberhindamise tulemusel tekkinud kasum, mis tulenes eeskätt kindlustusmatemaatilise väärtuse hindamisel kasutatud diskontomäära tõusust 3,6%-lt 2024. aastal 3,9%-le 2025. aastal.

2024. aastal kajastatud möödunud tööalase teenistuse kulutused olid seotud praeguste sissemaksete tegijate ja pensionäridega ning tulenesid samal aastal EKP pensionisüsteemi eeskirjades tehtud muudatustest, mille kohaselt tõstetakse alates 2025. aastast pensione igal aastal kooskõlas EKP töötajate töötasude iga-aastase üldise korrigeerimisega.

Töötajate pensionisüsteemi määratud väljamakse samba varade õiglane väärtus muutus järgmiselt:

2025. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kasum näitab, et fondivarade tegelik tootlus oli suurem kui hinnanguline intressitulu pensionisüsteemi varadelt (mis põhines 2024. aasta kindlustusmatemaatilise väärtuse hindamisel kasutatud 3,6% diskontomääral).

Ümberhindamistes tehtud muudatused olid järgmised:

Tulude ja kulude aruanne
Tulude ja kulude aruandes on kajastatud järgmised summad:

Jooksva tööalase teenistuse kulutuste, kohustusega seotud intressikulu ja pensionisüsteemi varadega seotud intressitulu kohta kasumiaruandes kajastatud summad arvutatakse eelnenud aastal kohaldatud eelduste alusel. Kohaldatav diskontomäär tõusis 3,4%-lt 3,6%-le, mida oli kasutatud vastavalt 2023. ja 2024. aasta kindlustusmatemaatiliste väärtuse hindamisel. Suuremad saldod ja kõrgem diskontomäär põhjustasid kohustuse intressikulu ja pensionisüsteemi varadega seotud intressitulu kasvu. Jooksva tööalase teenistuse kulutused suurenesid 2025. aastal väga vähesel määral, tingituna eeskätt EKP pensionisüsteemi eeskirjade muutmisest 2024. aastal.

Selle muudatuse tulemusel tekkinud möödunud tööalase teenistuse kulutused kajastati täies ulatuses 2024. aasta tulude ja kulude aruandes, mis oli aasta, millal muutmisotsus tehti.

Peamised eeldused
Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel kasutasid sõltumatud kindlustusmatemaatikud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutati töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

13 Eraldised

13.1 Muud eraldised

2025. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas kirje halduseraldisi 84 miljoni euro ulatuses (2024. aastal 72 miljonit eurot).

14 Ümberhindluskontod

See kirje hõlmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiväliste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”, „Väärtpaberid”, „Tulude kajastamine” ning „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).^[55] Kirje hõlmab ka EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega (vt teema „Töösuhtejärgsed ja muud pikaajalised hüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 12.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

Ümberhindluskontod hõlmavad järgmist:

Ümberhindluskontode mahu suurenemine 2025. aastal tulenes peamiselt kulla turuhinna tõusust eurodes. Suurenemist tasakaalustas osaliselt välisvaluutaga seotud ümberhindluskontode mahu vähenemine peamiselt USA dollari odavnemise tõttu euro suhtes.

Aasta lõpu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid peamiste välisvääringute ja kulla puhul olid järgmised:

15 Kapital ja reservid

15.1 Kapital

EKP kapitali märkimise alus
Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 29 määratakse ELi liikmesriikide keskpankade osakaalud EKP kapitali märkimise aluses kindlaks, arvestades võrdselt vastava liikmesriigi osakaalu Euroopa Liidu elanikkonnas ja sisemajanduse koguproduktis. Neid osakaalusid korrigeeritakse iga viie aasta järel ja iga kord, kui muutub EKP kapitali sissemakseid tegevate riikide keskpankade arv.

EKP kapital
Kapitali märkimise alust kohaldatakse EKP märgitud kapitali suhtes (10 825 miljonit eurot), et määrata kindlaks iga liikmesriigi keskpanga osamakse suurus EKP kapitali.

Euroala riikide keskpangad on oma EKP kapitali osamaksed täielikult tasunud ja euroalaväliste riikide keskpangad on tasunud 3,75% oma osast märgitud kapitalist EKP tegevuskulude katteks. Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud katma EKP võimalikku kahjumit.

2025. aastal kirjes muudatusi ei olnud. Allolevas tabelis on esitatud kapitali märkimise alus, märgitud kapital ja sissemakstud kapital:

16 Edasikantud akumuleeritud kahjum

2025. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 9210 miljonit eurot (2024. aastal 1266 miljonit eurot). See hõlmas EKP 2023.  ja 2024. aasta kahjumit, mis kanti EKP nõukogu otsuse alusel EKP bilansis edasi, et tasaarveldada see tulevase kasumiga.

2.5 Bilansivälised instrumendid

17 Väärtpaberilaenuprogrammid

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõlminud väärtpaberilaenuprogrammi käsitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutused teevad EKP nimel väärtpaberilaenutehinguid. Kooskõlas EKP nõukogu otsustega on EKP teinud laenuandmise otstarbel kättesaadavaks ka rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid.^[56]

Olenevalt saadud tagatistest kajastatakse väärtpaberilaenuoperatsioone i) bilansivälistes kirjetes, kui need on tehtud väärtpaberitagatise vastu, või ii) bilansikirjetes, kui need on tehtud aasta lõpu seisuga investeerimata sularahatagatise vastu (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

Laenuks antud väärtpaberite turuväärtus ja vastavad tagatised olid järgmised:

18 Intressimäära futuurid

Välisvääringu intressimäära futuuritehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid lõpetamata järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

19 Väärtpaberite forvardtehingud

Väärtpaberite forvardtehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid lõpetamata järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

20 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

Välisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid täitmata järgmised kõnealuste tehingutega seotud nõuded ja kohustused (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Likviidsust lisavad vahetustehingute kokkulepped
EKP kuulub keskpankade vahetustehinguliinide võrgustikku ning tal on sõlmitud vastastikused vahetustehingute kokkulepped Kanada keskpanga, Jaapani keskpanga, Šveitsi keskpanga, Inglise keskpanga ja USA Föderaalreservi Süsteemiga. Samuti on tal vastastikune vahetustehingute liin Hiina keskpangaga. Need kokkulepped võimaldavad pakkuda i) euroala pankadele likviidsust keskpankade vastavates vääringutes või ii) kõnealuste keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele likviidsust eurodes. Vahetustehingute kokkulepped on sõlmitud ka Taani keskpanga ja Rootsi keskpangaga eurodes likviidsuse pakkumiseks nende keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele. Eespool kirjeldatud kokkulepete eesmärk on vältida olukorda, kus pinged rahvusvahelistel rahastamisturgudel pärsivad euroala rahapoliitika ülekandumise tulemuslikkust.^[57]

USA dollarites nomineeritud nõuded ja kohustused, mille lõpptähtaeg on 2026. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi vastaspooltele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

21 Laenutehingute haldamine

EKP tegutseb Euroopa Komisjoni fiskaalagendina ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisel.^[58] 2025. aastal vastutas EKP kontode haldamise ja maksete töötlemise eest seoses järgmiste ELi programmidega:

Peale selle tegutseb EKP Euroopa Komisjoni makseagendina seoses ELi emissioonitalitusega.

2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

22 Puhas intressitulu/(-kulu)

Puhas intressikulu oli järgmine:

22.1. Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt

EKP välisvaluutareservidega seotud puhas intressitulu instrumendiliikide lõikes on esitatud allpool:

EKP välisvaluutareservidega seotud puhas intressitulu vääringute lõikes on esitatud allpool:

22.2 Intressitulu nõuetelt seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

2025. aastal oli intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, 2900 miljonit eurot (2024. aastal 5232 miljonit eurot; vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). Intressitulu vähenemine oli tingitud madalamast keskmisest intressimäärast (2025. aastal 2,3%, 2024. aastal 4,1%) eeskätt seoses EKP baasintressimäärade langusega 2025. aastal ja vähemal määral asjaolust, et tasustamise määrana kohaldati varasema põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära asemel hoiustamise püsivõimaluse intressimäära (vt jaotis „Muud küsimused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

22.3 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress

2025. aastal oli euroala riikide keskpankade EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt makstav intressikulu (vt lisa kirje 11.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused“) 790 miljonit eurot (2024. aastal 1448 miljonit eurot). Intressitulu vähenemine oli tingitud madalamast keskmisest intressimäärast (2025. aastal 2,3%, 2024. aastal 4,1%), arvestamata kulda, eeskätt seoses EKP baasintressimäärade langusega 2025. aastal ja vähemal määral asjaolust, et tasustamise määra alusena kohaldati varasema põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära asemel hoiustamise püsivõimaluse intressimäära (vt jaotis „Muud küsimused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

22.4 Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu

Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli järgmine:

22.5 TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele

TARGETi saldodest tulenev puhas intressitulu/(-kulu) riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele oli järgmine:

Intressitulu vähenemine oli valdavalt tingitud madalamast keskmisest intressimäärast (2025. aastal 2,3%, 2024. aastal 4,1%) eeskätt seoses EKP baasintressimäärade langusega 2025. aastal ja vähemal määral asjaolust, et tasustamise määrana kohaldati varasema põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära asemel hoiustamise püsivõimaluse intressimäära (vt jaotis „Muud küsimused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Sellele langusele aitasid samuti kaasa väiksemad TARGETi saldod, eelkõige tingituna rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite tähtaegumisest.

23 Realiseeritud kasum/(kahjum) finantsoperatsioonidest

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest oli järgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhastulem hõlmab väärtpaberite ja intressimäära futuuride hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum 2025. aastal tulenes peamiselt hinnavahest saadud kasumist seoses USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügiga, sest nende turuhind oli nende turutootluse vähenemise tõttu tõusnud.

Kursivahedest saadud realiseeritud puhaskasum 2025. aastal tulenes eelkõige EKP välisvaluutareservide koosseisu tavapärasest tasakaalustamisest 2025. aasta esimeses kvartalis, et viia see kooskõlla sihtjaotusega. EKP müüs väikese osa oma USA dollarites hoitavatest varadest ja investeeris tulu täielikult Jaapani jeenidesse.

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest vääringute ja kvartalite lõikes oli järgmine:

24 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid järgmised:

2025. aastal peamiselt omavahendite ja Jaapani jeeni portfellides hoitavate mitmete väärtpaberite turuväärtus langes, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See tõi kõnealuse aasta lõpu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi.

Kursivahest tulenenud realiseerimata kahjum oli tingitud kõigist EKP välisvaluutareservidest, v.a positsioonist USA dollarites, kusjuures 1229 miljonit eurot tulenes positsioonist Jaapani jeenides. Nende positsioonide keskmine soetusmaksumus hinnati alla 2025. aasta lõpus kehtinud vahetuskursi tasemele, arvestades nende vääringute nõrgenemist euro suhtes nende keskmisest maksumusest madalamale tasemele.

25 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/(-kulu)

Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu oli järgmine:

Selles kirjes kajastatud tulu hõlmab peamiselt järelevalvetasusid. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

Järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud
Järelevalveülesannetega seotud tulud olid järgmised:

Pangandusjärelevalvega seotud tulu hõlmab peamiselt järelevalveülesannete täitmisega seotud EKP kulude katmiseks järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt nõutavatest iga-aastastest järelevalvetasudest saadud tulu.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest järelevalvest, vähem oluliste üksuste järelevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Need hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooniga seotud otseseid kulusid. Samuti on hõlmatud kulud, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmiseks vajalike tugistruktuuridega. Nende hulka kuuluvad tööruumid ja vahendid, personalijuhtimine, IT-teenused, õigusteenused, audit ja haldusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused ning muu tegevus.

EKP järelevalveülesannetega seotud tegelike aastakulude kasv oli tingitud iga kahe aasta tagant toimuvate ELi-üleste stressitestide läbiviimisest 2025. aastal^[59], digitaalse tegevuskerksuse määrusega kehtestatud uutest volitustest^[60] ning jätkuvatest investeeringutest pangandusjärelevalve jaoks mõeldud IT-süsteemidesse.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste tasude suuruse kindlaksmääramiseks kohandatakse tegelikke aastakulusid, et võtta arvesse konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodidel tagasi makstud või neilt saada olevaid summasid ning muid kohandusi, sealhulgas viiviseid hilinenud maksete eest.^[61] Võttes arvesse kohandust, mis vastab hilinenud maksetelt saadud intressidele ja eelmiste tasuperioodide eest konkreetsetele pankadele makstud netohüvitistele, oli järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt 2025. aasta tasuperioodi eest nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude summa 690 miljonit eurot (vt lisa kirje 6.4 „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”). See kogusumma on peaaegu vastavuses tegelike aastakuludega.^[62] Järelevalvetasud kogutakse pankadelt 2026. aasta teises kvartalis.^[63]

Peale selle on EKP-l õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusnõudeid käsitlevatest kehtivatest ELi pangandusõiguse sätetest (sh EKP järelevalveotsused) tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Neist laekuvat tulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, samuti ei võeta arvesse halduskaristuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone käsitlevaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Selle asemel kajastatakse seonduvad summad EKP tulude ja kulude aruandes.

26 Tulu kapitaliinstrumentidelt ja osalustest

2025. aastal oli tulu kapitaliinstrumentidelt ja osalustest 14 miljonit eurot (2024. aastal 1 miljon eurot). Kogusumma hõlmas EKP omavahendite portfellis hoitavatelt börsil kaubeldavatelt fondidelt ja EKP hoitavatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiatelt saadud dividende (vt lisa kirje 6.2 „Muud finantsvarad”).

27 Muu tulu

2025. aasta jooksul saadi 135 miljonit eurot (2024. aastal 119 miljonit eurot) muud tulu peamiselt maksetest, mida osalevate riikide keskpangad tegid EKP-le EKPSi projektide ja teenustega seotud kulude katmiseks.

28 Personalikulu

Personalikulud olid järgmised:

Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna^[64] oli 2025. aastal 4388 (2024. aastal 4297), sh 388 juhtival kohal töötavat isikut (2024. aastal 386).

Töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kulud olid 2025. aastal väiksemad peamiselt seetõttu, et 2024. aastal tehti seoses EKP pensionisüsteemi eeskirjade muutmisega ühekordseid möödunud tööalase teenistuse kulutusi. Kooskõlas EKP asjakohaste pensioniarvestuseeskirjadega kajastati need kulutused täies ulatuses otsuse tegemise ajal 2024. aasta tulude ja kulude aruandes. Palgad ja muud tasud suurenesid 2025. aastal kooskõlas EKP töötajate prognoositud keskmise arvu tõusu ja töötajate töötasude regulaarse korrigeerimisega.

EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmetele makstakse põhipalka ja elamiskulude hüvitist (15% põhipalgast). EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette nähtud ametlik residents. EKP juhatuse liikmetele ja järelevalvenõukogu esimehele makstakse ka esindustasu.^[65] Kooskõlas Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustega^[66] võib juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust ning muid toetusi. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete (v.a riiklike järelevalveasutuste esindajad) põhipalgad 2025. aastal olid järgmised:^[67]

Juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 320 276 euroni (2024. aastal 1 254 013 eurot).

Juhatuse ja järelevalvenõukogu endistele liikmetele võidakse pärast nende ametiaja lõppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul ettenähtud tasusid. 2025. aastal ulatusid need tasud, sealhulgas seonduvad toetused ning EKP maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks, kokku 1 039 478 euroni (2024. aastal 552 772€ eurot). Tasud suurenesid 2025. aastal, kuna enamikule juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele maksti neid kogu aasta vältel, samal ajal kui 2024. aastal maksti neid mõnele liikmele vaid mõne kuu jooksul.

Juhatuse endiste liikmete või nende ülalpeetavate pensionidega seotud maksed (sh töösuhtejärgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 2 005 333 eurot (2024. aastal 2 185 215 eurot).^[68] Nagu 2024. aastal, hõlmas see summa ka 2025. aastal ühekordset makset ühele endisele juhatuse liikmele tulevaste pensionimaksete asemel.

29 Halduskulu

Halduskulud olid järgmised:

Halduskulude mõningane kasv 2025. aastal oli peamiselt tingitud suurematest kulutustest IT-teenustele ja -projektidele („Infotehnoloogiakulud”). Vähenemine kirjes „Sisseostetavad teenused” tulenes eelkõige finantsnõustamis- ja muude konsultatsiooniteenuste väiksematest kuludest ning kulude ümberpaigutamisest infotehnoloogiakuludesse IT-teenuste osutamise mudelite muutumise tõttu.

30 Pangatähtede tootmisteenused

2025. aastal olid selle kirje kulud 8 miljonit eurot (2024. aastal 9 miljonit eurot). Need olid valdavalt seotud europangatähtede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid i) pangatähtede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning ii) riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude täiendamiseks teise keskpanga varude ülejäägist). Need kulud kannab EKP.

31 Ülekanded riskieraldistesse/riskieraldistest

Eraldis finantsriskide katteks (vt teema „Eraldis finantsriskide katteks” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) vabastati täies mahus 2022. ja 2023. aastal finantsriskidest tingitud kahju katmiseks. Kuna järgnevatel aastatel ei ole sellesse eraldisse ülekandeid tehtud, on selle suurus olnud alates 2023. aasta lõpust null.

2.7 Bilansipäevajärgsed sündmused

32 Bulgaaria ühinemine euroalaga

Nõukogu 8. juuli 2025. aasta otsuse (EL) 2025/1407^[69] kohaselt, mis tehti kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2, võttis Bulgaaria 1. jaanuaril 2026 kasutusele ühisraha euro. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.1 ja EKP nõukogu poolt 31. detsembril 2025 vastu võetud õigusaktidega^[70] tasus Bulgaaria keskpank 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 102 miljonit eurot ehk oma järelejäänud osa EKP kapitalist. Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.1 koostoimes artikliga 30.1 kandis Bulgaaria keskpank alates 2026. aasta 1. jaanuarist EKP-le üle välisvaluutareservi kokku 1483 miljoni euro väärtuses. See välisvaluutareserv koosnes 85% ulatuses sularahast USA dollarites ja 15% ulatuses kullast.

Sissemakstud kapitali ja välisvaluutareservidega seotud kohustusi Bulgaaria keskpanga ees kajastatakse ülekantud summade väärtuses. Viimast käsitletakse samaväärselt kohustustega teiste euroala riikide keskpankade ees (vt lisa kirje 11.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”).

2.8 Finantsaruanded aastatel 2021–2025

Bilanss

Tulude ja kulude aruanne

3 Sõltumatu audiitori järeldusotsus

Euroopa Keskpanga presidendile ja nõukogule
Frankfurt Maini ääres

Audiitori järeldusotsus EKP 2025. aasta finantsaruande kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Euroopa Keskpanga (EKP) finantsaruande 2025. aasta 31. detsembril lõppenud aasta kohta. Finantsaruanne on EKP raamatupidamise aastaaruande osa ning selle moodustavad bilansiaruanne, tulude ja kulude aruanne, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte ja muud selgitavad märkused.

Oleme seisukohal, et käesolev finantsaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt EKP finantsolukorda seisuga 31. detsember 2025 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeaasta finantstegevuse tulemust kooskõlas EKP nõukogu kehtestatud arvestuspõhimõtetega, mis on sätestatud EKP 14. novembri 2024. aasta otsuses (EL) 2024/2938 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2024/32; koos muudatustega), mis põhineb EKP 14. novembri 2024. aasta suunisel (EL) 2016/2941 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2024/31).

Arvamuse alus

Käesolev audit on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Meie kohustusi, mis tulenevad nendest standarditest, kirjeldatakse käesoleva järeldusotsuse osas „Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga”. Me tegutseme EKPst sõltumatult ja kooskõlas Saksamaal kehtivate auditi puhul asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis vastavad rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksile (IESBA koodeks). Oleme täitnud enda muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Usume, et meie hangitud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu teave

EKP raamatupidamise aastaaruandes sisalduva muu teabe eest vastutab EKP juhatus. Muu teave hõlmab kogu EKP raamatupidamise aastaaruandes esitatud teavet, kuid mitte EKP finantsaruannet ega audiitori järeldusotsust.

Meie arvamus finantsaruande kohta ei hõlma muud teavet, samuti ei tee me selle kohta mingeid järeldusi.

Seoses finantsaruande auditiga on meie kohus tutvuda muu teabega ja kaaluda, kas muu teave on olulises osas vastuolus finantsaruandega või auditi käigus saadud teadmistega või seda on muul viisil oluliselt väärkajastatud.

EKP juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses finantsaruandega

Käesoleva finantsaruande ettevalmistamise ja õiglase esitamise eest vastutab EKP juhatus kooskõlas nõukogu kehtestatud põhimõtetega, mis on sätestatud EKP 14. novembri 2024. aasta otsuses (EL) 2024/2938 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2024/32), mis põhineb EKP 14. novembri 2024. aasta suunisel (EL) 2024/2941 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2024/31). Ühtlasi vastutab juhatus sisekontrollide eest, mida ta peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta finantsaruannete koostamist.

Finantsaruande koostamisel lähtub EKP juhatus tegevuse jätkuvuse põhimõttest ja hindab EKP suutlikkust tegevust jätkata, avalikustades vajaduse korral sellega seotud küsimused.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad EKP finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja välja anda audiitori järeldusotsus, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et võimalikud olulised väärkajastamised rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt läbi viidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad finantsaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohase auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi kavandamise ja läbiviimise käigus. Me teeme ka järgmist:

• Teeme kindlaks ja hindame finantsaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditimenetlused vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva olulise väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist.
• Omandame arusaamise auditi puhul asjakohasest sisekontrollist, et sellest lähtuvalt kavandada sobivad auditimenetlused, kuid mitte avaldada arvamust EKP sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.
• Hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud teabe põhjendatust.
• Teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse aluspõhimõtte kasutamise asjakohasuse kohta, ning saadud auditi tõendusmaterjali põhjal ka selle kohta, kas sündmuste või tingimuste suhtes esineb olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust EKP suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui jõuame järeldusele, et oluline ebakindlus eksisteerib, oleme kohustatud juhtima audiitori järeldusotsuses tähelepanu teabele, mis on finantsaruandes selle kohta avalikustatud, või kui avalikustatud teave on ebapiisav, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad audiitori järeldusotsuse kuupäevani saadud tõendusmaterjalil.
• Hindame finantsaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud teavet, ning seda, kas finantsaruandes esitatakse aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õige ja õiglane esitusviis.

Meie kohus on vahetada nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, teavet muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete audititähelepanekute kohta, sealhulgas sisekontrolli mis tahes märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme auditi käigus tuvastanud.

Frankfurt Maini ääres, 17. veebruar 2026

Forvis Mazars GmbH & Co. KG
Wirtschaftsprüfungsgesellschaft
Steuerberatungsgesellschaft

Markus Morfeld Wirtschaftsprüfer

Christina Fernholz Wirtschaftsprüferin

4 Selgitus kasumi ja kahjumi jaotamise kohta

Käesolev selgitus ei ole EKP 2025. aasta finantsaruande osa.

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 kantakse EKP puhaskasum üle järgmiselt:

1. summa, mille määrab EKP nõukogu ja mis ei või ületada 20% puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100% kapitalist; ning
2. ülejäänud puhaskasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.^[71]

Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.^[72]

2025. aastal oli EKP kahjum 1254 miljonit eurot. 2024. aastal oli kahjum 7944 miljonit eurot. EKP nõukogu otsuse kohaselt kantakse kahjum üle EKP bilanssi ja see tasaarveldatakse tulevikus saadava kasumiga.