SISSEJUHATAV KÕNE

PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 24. oktoober 2019

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võtsid teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja EKP tulevane president Christine Lagarde.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nagu EKP nõukogu septembris toimunud istungil otsustati, alustatakse alates 1. novembrist EKP nõukogu varaostukava raames taas netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab, et varaoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Nõukogu rõhutas ka rahapoliitika väga toetava kursi vajalikkust pikema aja jooksul, et toetada keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut. Eelkõige tagab EKP nõukogu eelkommunikatsioon rahastamistingimuste kohandamise kooskõlas muutustega inflatsiooniväljavaates. EKP nõukogu on jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Septembri alguses toimunud EKP nõukogu eelmise istungi järel saadud teave kinnitab nõukogu senist hinnangut euroala kasvudünaamika pikaajalise loiduse, märkimisväärsete langusriskide püsimise ja tagasihoidliku inflatsioonisurve kohta. Samal ajal suurendavad tööhõive edasine hoogustumine ja tempokas palgakasv jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust. Eelmisel istungil teatavaks tehtud ulatuslikud rahapoliitilised meetmed loovad märkimisväärsed rahapoliitilised stiimulid, mis aitavad kaasa ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimuste edasisele leevendamisele. See toetab euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja seeläbi ka inflatsioonimäärade püsivat lähenemist keskpika aja eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2019. aasta teises kvartalis eelnenuga võrreldes 0,2%. Aasta esimeses kvartalis oli kasv 0,4%. Laekunud majandusandmed ja küsitlustulemused osutavad endiselt vaoshoitud, kuid positiivsele kasvule 2019. aasta teisel poolel. Kasvu aeglustumine kajastab peamiselt rahvusvahelise kaubanduse jätkuvat nõrkust püsiva üleilmse ebakindluse keskkonnas, mis avaldab endiselt mõju euroala töötleva tööstuse sektorile ja pärsib investeeringute kasvu.

Samal ajal püsib teenindussektori ja ehitussektori olukord aktiivsuse teatavast aeglustumisest hoolimata stabiilne. Euroala majanduskasvu toetavad soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive koostoimes palgakasvuga, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad endiselt langusriskid, mis on valdavalt seotud geopoliitilistest teguritest, protektsionismi süvenemisest ja arenevate turgude haavatavusest tuleneva pikaajalise ebakindlusega.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon aeglustus 1,0%-lt 2019. aasta augustis 0,8%-le septembris, kajastades toiduaine- ja energiahindade madalamat inflatsioonimäära. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub tõenäoliselt mõnevõrra veelgi ja hakkab aasta lõpus taas kiirenema. Alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud ja inflatsiooniootuste näitajad on madalal tasemel. Ehkki tööjõukulude surve on tööturutingimuste pingestumise keskkonnas tugevnenud, aeglustab loium kasvutempo selle surve avaldumist inflatsiooni tasemes. Keskpika aja jooksul peaks inflatsioon hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja jõulisest palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv hoogustus 5,1%-lt 2019. aasta juulis 5,7%-le augustis. Laiema rahapakkumise püsivad näitajad kajastavad pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude kasv püsis kindel ning seda toetas EKP rahapoliitika toetava kursi mõju jätkuv ülekandumine pangalaenude intressimääradele. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 4,0%-lt 2019. aasta juulis 4,3%ni augustis ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis augustis muutumatult 3,4% tasemel. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2019. aasta kolmanda kvartali kohta näitab, et laenutingimused on veidi leevenenud ja kodumajapidamiste laenunõudlus on suurenenud, samal ajal kui ettevõtete laenunõudlus püsib üldjoontes stabiilne. EKP rahapoliitika toetav kurss aitab kaitsta soodsaid pangalaenutingimusi ning toetab endiselt juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse, haavatavuste vähendamisse ja kogunõudluse toetamisse praegusel tasemel. Struktuuripoliitika rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, vähendada struktuurset tööpuudust ja suurendada vastupanuvõimet. 2019. aasta riigipõhised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teetähised.

Eelarvepoliitikaga seoses toetab praegu majandusaktiivsust teataval määral euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss. Majandusväljavaate nõrgenemist ja langusriskide jätkuvat esiletõusu silmas pidades peaksid riigid, kellel on piisavalt eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, tegutsema tõhusalt ja õigeaegselt. Riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur, tuleb järgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja täita struktuurse eelarveseisundi eesmärke, mis loob tingimused automaatsete tasakaalustusmehhanismide vabaks toimimiseks. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks.

Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed