PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 25. oktoober 2018

SISSEJUHATAV KÕNE

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses jätkab EKP nõukogu varaostukava raames tehtavaid igakuiseid netovaraoste nüüdsest 15 miljardi euro ulatuses kuni 2018. aasta detsembri lõpuni. EKP nõukogu eeldab, et kui laekuvad andmed kinnitavad nõukogu keskpika aja inflatsiooniväljavaadet, siis netovaraostud lõpetatakse. EKP nõukogu kavatseb reinvesteerida varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Saadud andmed näitavad küll oodatust mõnevõrra nõrgemaid tulemusi, kuid kinnitavad siiski üldjoontes euroala majanduse laiapõhjalise elavnemise jätkumist ja inflatsioonisurve järkjärgulist tugevnemist. Majanduse tugevus toetab endiselt nõukogu veendumust, et inflatsioonimäärade lähenemine seatud eesmärgile jätkub ning seda isegi pärast netovaraostude järkjärgulist lõpetamist. Samal ajal püsib protektsionismi, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega seotud ebakindlus. Selleks, et toetada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. Seda tuge pakuvad edaspidigi netovaraostud, mida tehakse käesoleva aasta lõpuni, omandatud varade märkimisväärne hulk ja seonduvad reinvesteeringud ning EKP tõhustatud eelkommunikatsioon baasintressimäärade kohta. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni arengu jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes nii 2018. aasta esimeses kui ka teises kvartalis 0,4%. Saadud andmed näitavad küll oodatust mõnevõrra nõrgemaid tulemusi, kuid püsivad siiski üldjoontes kooskõlas põhistsenaariumiga, mille kohaselt majanduse laiapõhjaline elavnemine jätkub, saades tuge sisenõudlusest ja tööturutingimuste püsivast paranemisest. Mõned hiljutised sektoripõhised muutused mõjutavad lähiaja kasvuprofiili. EKP rahapoliitilised meetmed toetavad endiselt sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad jätkuv tööhõive tõus ja palgakasv. Ettevõtlusinvesteeringuid toetavad aga tugev sisenõudlus, soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkus. Eluasemeinvesteeringud on endiselt jõulised. Ühtlasi peaks üleilmse majandustegevuse laienemine jätkuvalt toetama euroala eksporti, ehkki varasemaga võrreldes vähem.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske võib endiselt pidada üldjoontes tasakaalustatuks. Samal ajal püsivad protektsionismi, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega seotud riskid.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon kiirenes 2018. aasta augusti 2,0%-lt septembris 2,1%-le, kajastades valdavalt energia- ja toiduainehindade inflatsioonitempo hoogustumist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär jääb lähikuudel tõenäoliselt ligikaudu praegusele tasemele. Ehkki alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud, on need varasema madala tasemega võrreldes tõusnud. Euroalasisene kulusurve tugevneb ja laieneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas. Alusinflatsioon peaks aasta lõpu poole hoogustuma ja keskpika aja jooksul veelgi kiirenema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2018. aasta augustis 3,4% ja septembris 3,5%. Kuiste voogude mõningasest volatiilsusest hoolimata saab M3 kasv üha enam tuge pankade krediidiloomest. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Erasektorile antud laenude kasv kiirenes veelgi, jätkates alates 2014. aasta algusest täheldatud tõusu. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 4,1%-lt 2018. aasta augustis 4,3%-le septembris ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis eelmise kuuga võrreldes muutumatult 3,1% tasemel. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2018. aasta kolmanda kvartali kohta näitab, et laenukasvule pakuvad jätkuvalt tuge nõudluse kasv kõigis laenukategooriates ning ettevõtete laenude ja kodumajapidamiste eluasemelaenude soodsad tingimused.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab laiapõhjaline majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur ning stabiilsuse ja kasvu pakti täielik järgimine väga tähtis, et kaitsta tugevat eelarvepositsiooni. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt ELi eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu kutsub üles astuma konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed