EKP nõukogu liikmete hääleõiguse rotatsioon

1. detsember 2014

Mida kujutab endast EKP nõukogu liikmete hääleõiguse rotatsioon?

Rotatsioonisüsteem puudutab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete hääleõiguste jagunemist. EKP nõukogu on EKP kõrgeim otsustusorgan, mis teostab rahapoliitikat ja teeb otsuseid intressimäärade kohta. Nõukogusse kuuluvad EKP juhatuse kuus liiget ja euroala riikide (praegu 19) keskpankade presidendid. Tulenevalt EKP nõukogu 2002. aasta detsembri otsusest muudeti pärast Leedu ühinemist euroalaga 2015. aastal hääleõiguste jagunemist.

Miks on hääleõiguse rotatsioon vajalik?

See tagab EKP nõukogu suutlikkuse tegutseda ka olukorras, kus euroala riikide arv järk-järgult kasvab ning nõukogusse lisanduvad uued liikmed. Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt tuli rotatsioonisüsteem kasutusele võtta niipea kui euroala riike on rohkem kui 18. Leedust, kes ühines euroalaga 1. jaanuaril 2015, sai euroala 19. riik.

Kuidas jaguneb keskpankade presidentide hääleõigus kuude lõikes?

Euroala riigid on jaotatud nende majanduse ja finantssektori suuruse alusel rühmadesse. Seega on iga riigi keskpanga presidendil riikide järjestuses kindel koht. Esimese viie riigi (praegu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Madalmaad) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide (pärast Leedu ühinemist 1. jaanuaril 2015 kokku 14) keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul.

Kas uue hääletuskorra kasutuselevõttu oleks olnud võimalik edasi lükata?

Ei, sest see oleks olnud vastuolus ELi aluslepingutega. Esialgse otsuse kohaselt oli võimalik uue hääletuskorra kasutuselevõttu nii kaua edasi lükata, kuni euroala riikide arv ületab 18, ja seda võimalust ka kasutati. Pärast seda polnud see enam võimalik.

Enne 1. jaanuari 2015 oli igal EKP nõukogu liikmel üks hääl. Rotatsioonisüsteemi kohaselt jagunevad liikmed kolme eri rühma. Kuidas mõjutab see arutelusid ja otsuste tegemist EKP nõukogus?

Kõik EKP nõukogu liikmed osalevad istungitel ja neil on sõnaõigus, seega ei mõjuta rotatsioonisüsteem nõukogus toimuvaid arutelusid. Ka otsuste tegemise protsess ei ole muutunud, sest EKP nõukogu võtab valdava osa oma otsustest vastu ühel häälel ja koostöö õhkkonnas. Hääletamise ajal kehtib siiski põhimõte, et igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Kas EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus?

Jah, EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus.

Kuidas jaguneb hääleõigus näiteks USA Föderaalreservi Süsteemis?

USA Föderaalreservi rahapoliitika komitees (FOMC) kasutusel olev süsteem on väga sarnane EKPs kehtiva hääletuskorraga. Rahapoliitika komitees on 12 hääleõiguslikku liiget, neist seitse on juhatuse liikmed, kellel on alaline hääleõigus (nagu ka EKP nõukogusse kuuluvatel EKP juhatuse liikmetel). New Yorgi föderaalpanga presidendil on alaline hääleõigus, Chicago ja Clevelandi föderaalpankade presidendid võtavad hääletusest osa igal teisel aastal ning ülejäänud üheksa piirkondliku föderaalpanga presidendid hääletavad igal kolmandal aastal. Kui föderaalreservi pankades roteerub hääleõigus aasta kaupa, siis EKP nõukogus toimub see igal kuul.