European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri


Miks on inflatsioon praegu nii kiire?

16. november 2021

Tarbijad on ehk märganud, et kütus ja toiduained, aga ka näiteks juuksurikülastus on viimasel ajal kallimaks muutunud. Kuigi mõne toote või teenuse hind on muutunud aasta varasemaga võrreldes soodsamaks, peame ostude eest üldiselt rohkem maksma. Seda nähtust nimetatakse inflatsiooniks.

Miks tõusevad hinnad varasemast kiiremini?

Pärast aastatepikkust väga madalat inflatsioonimäära saavutas inflatsioon 2021. aasta augustis, septembris ja oktoobris kõrgeima taseme 13 aasta jooksul. Sellel on kolm peamist põhjust. Esiteks on meie majandus jälle kiiresti avanemas. Teiseks suurendavad inflatsiooni kõrgemad energiahinnad. Kolmas põhjus on tegur, mida statistikas nimetatakse baasefektiks.

Meie majandus taasavaneb kiiresti

Majandus taasavaneb hoogsalt sedamööda, kuidas piiranguid üha rohkem kaotatakse. Inimesed on hakanud jälle reisima ja restorane külastama. Tarbimine on kasvanud ning osaliselt kulutatakse raha, mida polnud võimalik liikumispiirangute ajal kulutada. Kui majandus kasvab, on ettevõtjatel lihtsam hindu tõsta, kaotamata samal ajal kliente. See praegu toimubki. Ühel hetkel aga tarbimine tasakaalustub ja pandeemia ajal edasi lükatud kaupade ja teenuste ostud saavad tehtud.

Siiski ei kulge kõik protsessid samas tempos. Ettevõtjatel on kiiresti kasvava nõudlusega raske sammu pidada, sest nad peavad samal ajal taastama ka pandeemias tõsiselt kahjustada saanud tarneahelaid. Sellised probleemid nagu konteinerite nappus tähendavad, et kaupade vedu on muutunud keerulisemaks ja kallimaks. Mida kauem sellised kitsaskohad püsivad, seda tõenäolisem on, et ettevõtted kannavad kulud kõrgemate hindade näol edasi oma klientidele.

Pandeemia on muutnud ka seda, kuidas me elame ja töötame, ning selle tulemusel ka meie vajadusi. Teatavate toodete, näiteks elektroonikaseadmete ja koduhooldustarvikute nõudlus on kasvanud suuremaks, kui neid tooteid müüvad ettevõtted prognoosisid. Ootamatult on halvenenud mõningate oluliste detailide, näiteks pooljuhtide kättesaadavus. Kui ettevõtted ei suuda inimeste tarbimisvalmidusega sammu pidada, hakkavad hinnad tõusma. Majandusteaduses nimetatakse seda pakkumise ja nõudluse seaduseks.

Kulub veel aega, ent vähehaaval hakkab pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus taanduma sedamööda, kuidas mikrokiipide tootmine ja uute kaubalaevade ehitamine jätkub.

Inflatsiooni hoogustavad kõrgemad energiahinnad

Nafta, gaas ja elekter on kallinenud kogu maailmas. Energiahindu mõjutavad mitmed tegurid. Tuulevaikne ilm Ühendkuningriigis tähendas tuulikute seiskumist ning Brasiilias valitsenud põud vähendas hüdroelektrijaamades toodetava energia hulka. Samuti on eelmise aasta külma talve tõttu kahanenud nafta- ja gaasivarud. Koostoimes kasvava nõudlusega tõi see kaasa hindade kiire tõusu. Kuna suur osa ettevõtete ja üksiktarbijate kuludest on seotud energiaga, on nafta, gaasi ja elektri hind üldise inflatsiooni seisukohast väga olulised, arvestades et pool hiljutisest inflatsiooni tõusust tulenes kõrgematest energiahindadest. Kuna energiahindu mõjutavad nii paljud tegurid, siis on nende hindade sage tõus ja langus üsna tavalised.

Inflatsioon on praegu kõrge, kuna oli möödunud aastal väga madal

Inflatsiooni mõõtmiseks võrdleme, kuidas hinnad aastate lõikes muutuvad. Eelmisel aastal pandeemia haripunktis olid hinnad erakordselt madalad, mis oli osaliselt tingitud käibemaksu kärpest Saksamaal. Praeguseid kõrgeid hindu selle väga madala tasemega võrreldes tunduvad hinnaerinevused väga suured. Seda nimetatakse baasefektiks, mis taandub küllaltki kiiresti.

Milliseks kujuneb inflatsioon järgmisel aastal?

2022. aasta jooksul peaks inflatsioonitempo pidurduma. Pakkumine jõuab vähehaaval nõudlusele järele, turud prognoosivad järgmisel aastal energiahindade langust ning baasefektid jäävad inflatsiooni mõõtmiseks kasutatavast iga-aastasest hinnavõrdlusest välja.

Kuna aga praegune pandeemia on tänapäeval enneolematu, võib ka sellest taastumine kujuneda prognoositust erinevaks. Tarneahelates esinevate ulatuslike häirete kõrvaldamiseks võib kuluda eeldatust rohkem aega. Energiahindade tõus võib muu hulgas rohepöörde tõttu jätkuda.

Samuti jälgime tähelepanelikult palkade arengut, sest hinnad ja palgad mõjutavad üksteist. Töötajad ja ametiühingud nõuavad praegu elukalliduse suurenemise katteks palgatõusu, see on normaalne. Kui aga palgatõus jätkub, võivad ettevõtted oma kulude kasvu kompenseerimiseks tõsta enda pakutavate toodete ja teenuste hindu. See omakorda tõstab ka üldises plaanis hindu veelgi. Kui inimesed ja ettevõtted hakkavad tajuma, et kiirem inflatsioon püsib, võib hoogustuda ka tegelik inflatsioon. Majandusteaduses nimetatakse seda teiseseks mõjuks ehk järelmõjuks. Seni ei ole suurt palgatõusu siiski toimunud.

Mida saab EKP teha?

Oleme kindlad, et 2022. aasta jooksul inflatsioonitempo pidurdub. Kuna rahapoliitika mõju avaldub teatava viitajaga, ei saa see aidata ära hoida lühiajalist hinnatõusu. Laenuvõtmise kallimaks muutmine ajal, mil suuremad energia- ja kütusekulud kärbivad inimeste sissetulekuid ja ettevõtete kasumeid, avaldaks majanduse taastumisele põhjendamatut negatiivset mõju. 

Pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaalustamatus, energiahinnad ja baasefektid kergitavad praegu hindu, kuid kõrgemad intressimäärad ei paku siin lahendust: need ei tee meile kättesaadavaks rohkem veokonteinereid ja pooljuhte ega suurenda kütusevarusid. Küll aga võib rahapoliitika tagada, et püsiv hinnatõus ei toimu nii kiiresti. Seepärast analüüsime hoolikalt järgmiste aastate inflatsiooniväljavaadet.

EKP ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Seepärast on meie eesmärk hoida inflatsioonimäär keskmise aja jooksul 2% tasemel. Millist kasu toob see inimestele kogu euroalal? Stabiilsed hinnad aitavad tagada majanduskasvu, kaitsta töökohti ja luua inimestes kindlustunde, et raha väärtus püsib.

Personaalse inflatsiooni arvutamine