European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
Christine Lagarde
The President of the European Central Bank
Luis de Guindos
Vice-President of the European Central Bank
  • RAHAPOLIITIKAOTSUSTE KOMMENTAAR

PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Ateena, 26. oktoober 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada president Yannis Stournarast külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Laekunud andmed on üldjoontes kinnitanud meie varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Inflatsioon püsib eelduste kohaselt jätkuvalt liiga kiire liialt pika aja jooksul ja euroalasisene hinnasurve on endiselt tugev. Samal ajal aeglustus inflatsioon septembris muu hulgas tugevate baasefektide tõttu märkimisväärselt ja enamik alusinflatsiooni näitajaid on veelgi leevenenud. Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt rahastamistingimustes. See pärsib üha rohkem nõudlust ja aitab seeläbi inflatsiooni pidurdada.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majandus püsib loid. Töötleva tööstuse sektori toodang on hiljutiste andmete kohaselt jätkuvalt kahanenud. Tagasihoidlik välisnõudlus ja rangemad rahastamistingimused pärsivad üha rohkem investeeringuid ja tarbimiskulutusi. Aktiivsus aeglustub ka teenindussektoris. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et tööstustegevuse loiduse mõju kandub üle teistesse sektoritesse, majanduse taasavanemise toime taandub ning kõrgemate intressimäärade mõju laieneb. Majandusaktiivsus peaks püsima loid käesoleva aasta lõpuni. Järgmiste aastate jooksul peaks see aga hoogustuma sedamööda, kuidas inflatsioon veelgi aeglustub, kodumajapidamiste reaalsissetulekud elavnevad ja nõudlus euroala ekspordi järele kasvab.

Majandusaktiivsust on seni toetanud tugev tööturg. Töötuse määr oli augustis rekordiliselt madalal 6,4% tasemel. Samal ajal esineb märke tööturu nõrgenemisest. Uute töökohtade loomine on aeglustunud, muu hulgas ka teenindussektoris. See on kooskõlas asjaoluga, et majanduse jahtumise mõju avaldub aegamisi tööhõivenäitajates.

Sedamööda, kuidas energiakriis leeveneb, peaksid valitsused hakkama seonduvaid toetusmeetmeid lõpetama. See on vajalik selleks, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve süvenemist, mille tõttu tuleks võtta veelgi rangemaid rahapoliitikameetmeid. Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Struktuurireformid ja meetmed, mille eesmärk on suurendada euroala tarnevõimet ja mida toetaks ELi taasterahastu täiemahuline rakendamine, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Ühtlasi edendaksid need rohe- ja digipööret. Selleks tuleks enne käesoleva aasta lõppu lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform ning kiirendada edusamme kapitaliturgude liidu väljakujundamisel ja pangandusliidu lõpuleviimisel.

Inflatsioon

Inflatsioon aeglustus septembris 4,3%ni, mis on augustis täheldatud tasemega võrreldes peaaegu ühe protsendipunkti võrra madalam. Lähiajal peaks inflatsioonimäär veelgi alanema, kuna 2022. aasta sügisel registreeritud järsk energia- ja toiduainehindade tõus jääb aastanäitajate arvestusest välja. Inflatsiooninäitaja septembrikuine langus oli laiapõhjaline. Toiduainehindade inflatsioon aeglustus taas, ehkki püsib varasemaga võrreldes endiselt kiire. Aasta arvestuses on energiahinnad alanenud 4,6%, kuid on viimasel ajal taas tõusnud ja muutunud uute geopoliitiliste pingete tekkimise tõttu vähem prognoositavaks.

Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, alanes inflatsioonimäär 5,3%-lt augustis 4,5%-le septembris. Seda toetasid nõudlustingimuste paranemine, energiahindade varasema languse mõju ülekandumine ning rangema rahapoliitika mõju nõudlusele ja ettevõtete hinnakujundusvõimele. Kaupade ja teenuste hindade inflatsioonimäärad alanesid märkimisväärselt, vastavalt 4,1%-le ja 4,7%-le. Teenuste hindade inflatsiooni aitasid muu hulgas alandada märgatavad baasefektid. Turismi- ja reisisektoris näib hinnasurve vähenevat.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid alanevad jätkuvalt. Samal ajal on euroalasisene hinnasurve endiselt tugev, kajastades ka palgatõusu üha olulisemat rolli. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad on enamasti ligikaudu 2% tasemel. Mõned näitajad püsivad siiski kõrged ja neid tuleb hoolikalt jälgida.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Kasvu pärsiks ka nõrgem maailmamajandus. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Iisraelis toimunud terrorirünnakutest alguse saanud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet ja suurendada ebakindlust tuleviku suhtes ning majanduskasvu veelgi pidurdada. Kasv võib seevastu kujuneda prognoositust kiiremaks, kui endiselt tugev tööturg ja reaalsete sissetulekute kasv parandavad eraisikute ja ettevõtete kindlustunnet ning ergutavad tarbimist või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsiooniga seotud tõusuriskid võivad tuleneda kõrgematest energia- ja toiduainehindadest. Süvenenud geopoliitilised pinged võivad lähiajal kergitada energiahindu ja muudavad keskpika väljavaate ebakindlamaks. Toiduainehindu võivad eeldatust ulatuslikumalt tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või palkade ja kasumimarginaalide oodatust kiirem tõus võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Nõrgem nõudlus – näiteks rahapoliitika mõju prognoositust jõulisema avaldumise tulemusel või suuremate geopoliitiliste pingete olukorras halveneva üleilmse majanduskeskkonna tõttu – alandaks seevastu hinnasurvet, seda eelkõige keskpikas perspektiivis.

Finants- ja monetaartingimused

Pikemaajalised intressimäärad on meie möödunud istungist alates märgatavalt tõusnud, kajastades jõulist tõusu teistes arenenud riikides. Meie rahapoliitika avaldab jätkuvalt ulatuslikku mõju rahastamistingimustele laiemalt. Rahastamine on muutunud pankade jaoks kallimaks ning ettevõttelaenude ja hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid augustis veelgi, kerkides vastavalt 5,0%ni ja 3,9%ni.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitas, et kõrgemad laenuintressimäärad koos seonduvate kärbetega investeerimiskavades ja eluaseme soetamisel alandasid kolmandas kvartalis taas järsult laenunõudlust. Ühtlasi karmistusid veelgi ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused. Pankadele valmistavad üha enam muret nende kliente ohustavad riskid ja nad ise on valmis võtma vähem riske.

Seda silmas pidades on laenudünaamika veelgi nõrgenenud. Ettevõtetele antud laenude aastakasv on järsult aeglustunud, alanedes 2,2%-lt juulis 0,7%-le augustis ja 0,2%-le septembris. Kodumajapidamistele antud laenude kasv püsis tagasihoidlik, aeglustudes 1,0%-le augustis ja 0,8%-le septembris. Pankade loiu laenutegevuse ja eurosüsteemi bilansi kahanemise tulemusel aeglustus M3 aastakasv –1,3%ni augustis (mis on madalaim tase alates euro kasutuselevõtust) ning oli septembris –1,2%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Laekunud andmed on üldjoontes kinnitanud meie varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Inflatsioon püsib eelduste kohaselt jätkuvalt liiga kiire liialt pika aja jooksul ja euroalasisene hinnasurve on endiselt tugev. Samal ajal aeglustus inflatsioon septembris muu hulgas tugevate baasefektide tõttu märkimisväärselt ja enamik alusinflatsiooni näitajaid on veelgi leevenenud. Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt rahastamistingimustes. See pärsib üha rohkem nõudlust ja aitab seeläbi inflatsiooni pidurdada.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetavad märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik inflatsiooni aegsaks naasmiseks sihteesmärgi juurde. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid