Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 3. detsember 2015

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal hindasime põhjalikult selliste tegurite tugevust ja püsivust, mis praegu aeglustavad inflatsiooni taastumist keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal, ning vaatasime uuesti läbi toetava rahapoliitika ulatuse. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu hinnastabiilsuse tagamiseks järgmised otsused:

Esiteks otsustas nõukogu seoses EKP baasintressimääradega alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra –0,30%ni. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär jääb muutumatult 0,05% tasemele ja laenamise püsivõimaluse intressimäär säilib 0,30% tasemel.

Teiseks otsustas nõukogu mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses pikendada varaostukava kestust. Varasid kavatsetakse osta iga kuu 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Kolmandaks otsustas nõukogu hakata reinvesteerima varaostukava raames ostetud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid väärtpaberite aegumisel. Seda tehakse niikaua, kui see on vajalik. See aitab kaasa soodsa likviidsuskeskkonna tekkele ja toetab asjakohast rahapoliitika kurssi. Tehnilised üksikasjad avaldatakse edaspidi.

Neljandaks otsustas nõukogu lisada avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames riikide keskpankade regulaarsete ostude jaoks kõlblike varade loetellu euroala piirkondlike või kohalike omavalitsuste emiteeritavad eurodes nomineeritud turukõlblikud võlainstrumendid.

Viiendaks otsustas nõukogu jätkata nii eurosüsteemi põhiliste refinantseerimsioperatsioonide kui ka pikemaajaliste kolmekuuliste refinantseerimisoperatsioonide teostamist piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena niikaua, kui see on vajalik, ja veel vähemalt eurosüsteemi viimase arvestusperioodi lõpuni 2017. aastal.

Tänased otsused tehti selleks, et tagada inflatsioonimäärade taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal, ja kinnistada keskmise aja inflatsiooniootused. EKP ekspertide värskeim ettevaade näitab finantsturgude soodsat arengut pärast eelmist EKP nõukogu istungit. Ettevaate kohaselt ohustavad inflatsiooniväljavaadet jätkuvalt langusriskid ja inflatsioonidünaamika on varem eeldatust mõnevõrra nõrgem. See on kooskõlas varasemates ettevaadetes allapoole korrigeeritud prognoosidega. Madalate inflatsioonimäärade püsimine näitab majanduse märkimisväärset loidust, mis pärsib euroala hinnasurvet ja väliskeskkonna mõju.

Meie uued meetmed muudavad rahastamistingimused toetavaks ja suurendavad veelgi alates 2014. aasta juunist võetud meetmete märkimisväärset leevendavat mõju. Viimati nimetatud meetmed on avaldanud tuntavat positiivset mõju rahastamistingimustele, laenuandmisele ja reaalmajandusele. Nõukogu tänased otsused kiirendavad euroala majanduse taastumist ja tugevdavad selle vastupanuvõimet hiljutistele üleilmsetele majandusšokkidele. EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult hinnastabiilsuse väljavaate arengut ning on vajaduse korral valmis ja suuteline tegutsema, võttes asjakohaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks kasutusele kõik tema pädevusse kuuluvad instrumendid. Eelkõige rõhutab nõukogu, et varaostukava on piisavalt paindlik, mis võimaldab kohandada selle mahtu, koosseisu ja kestust.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2015. aasta teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja kolmandas kvartalis 0,3%. See tulenes tõenäoliselt tarbimise endiselt positiivsest mõjust ning investeeringute ja ekspordi tagasihoidlikumast arengust. Värskeimad küsitlusandmed osutavad SKP reaalkasvu jätkumisele 2015. aasta viimases kvartalis. Edaspidi peaks majanduse taastumine jätkuma. Sisenõudlust peaksid veelgi soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning varasemad edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Madalad naftahinnad peaksid toetama ka kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi eratarbimist ja -investeeringuid. Lisaks suurenevad tõenäoliselt mõnes euroala piirkonnas valitsussektori kulud, kajastades pagulaste toetuseks võetud meetmeid. Siiski on tõenäoline, et euroala majanduse taastumist pidurdavad edaspidigi areneva majandusega riikide tagasihoidlikud kasvuväljavaated, mõõdukas maailmakaubandus, mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt kiireneb SKP aastane reaalkasv 2015. aastal 1,5%, 2016. aastal 1,7% ja 2017. aastal 1,9%. EKP ekspertide 2015. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib SKP reaalkasvu ettevaade üldjoontes muutumatu.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on eelkõige seotud maailmamajanduse arengust tingitud suurenenud ebakindlusega ja laienenud geopoliitiliste riskidega. Need riskid võivad pärssida maailmamajanduse kasvu ja välisnõudlust euroala ekspordi järele ning vähendada üldisemalt kindlustunnet.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aasta novembris 0,1% (oktoobriga võrreldes samal tasemel), mis oli eeldatust madalam. See kajastas teenuste ja tööstuskaupade hindade mõnevõrra aeglasemat tõusu, mida peamiselt kompenseeris energiahindade vähem negatiivne mõju. Kättesaadavate andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär aastavahetuse paiku tõuseb peamiselt tingituna baasefektidest, mis on seotud naftahinna langusega 2014. aasta lõpus. 2016. ja 2017. aastal peaks inflatsioonimäär veelgi kiirenema, mida toetavad EKP nõukogu varem võetud ja täna avaldatud rahapoliitilised meetmed, majanduse oodatav taastumine ja euro vahetuskursi varasema nõrgenemise edasikandumine. Nõukogu jälgib tähelepanelikult inflatsioonimäära arengut eeloleval perioodil.

Seda laiaulatuslikku suundumust kajastab ka eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille järgi on aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aastal 0,1%, 2016. aastal 1,0% ja 2017. aastal 1,6%. Võrreldes EKP ekspertide 2015. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-inflatsiooni ettevaadet korrigeeritud mõnevõrra allapoole.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) jõulist kasvu. M3 aastane kasvumäär oli 2015. aasta septembris 4,9% ja oktoobris 5,3%. M3 aastakasvu toetavad endiselt valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta septembris 11,7% ja oktoobris 11,8%.

Alates 2014. aasta algusest täheldatud laenudünaamika järkjärguline taastumine jätkus. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes septembri 0,1%lt oktoobris 0,6%ni. Paranemisest hoolimata peegeldab ettevõtete laenude dünaamika endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta oktoobris 1,2%ni võrreldes 1,1%ga septembris. Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed on selgelt parandanud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust pakkuda täiendavaid rahapoliitilisi stiimuleid, et tagada inflatsioonimäärade taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et meie rahapoliitilistest meetmetest oleks võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Meetmed ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja asjakohase avaliku infrastruktuuri pakkumiseks on väga olulised, et suurendada tootlikke investeeringuid, edendada töökohtade loomist ja tõsta tööviljakust. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi ja kiirendatakse reformidest saadavat kasu, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed