European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE

Rahapoliitilised otsused

8. september 2022

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. See oluline samm kiirendab üleminekut baasintressimäärade praeguselt väga toetavalt tasemelt tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti EKP poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseb EKP nõukogu baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu. Nõukogu vaatab edaspidi seda rahapoliitika kurssi korrapäraselt läbi, võttes arvesse laekuvat teavet ja muutuvat inflatsiooniväljavaadet. Nõukogu edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast.

EKP nõukogu otsustas täna baasintressimäärasid tõsta ja teeb seda edaspidi eeldatavalt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga hoogne ja püsib nõukogu seatud eesmärgist kiirem tõenäoliselt pikema aja jooksul. Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioon augustis 9,1%. Seda hoogustavad endiselt energia- ja toiduainehindade kiire tõus, majanduse taasavanemisest tulenev nõudlussurve mõnes sektoris ja pakkumispoolsed kitsaskohad. Hinnasurve on jätkuvalt tugevnenud ja laienenud majanduses tervikuna ning inflatsioon võib lähitulevikus veelgi hoogustuda. Sedamööda, kuidas praegused inflatsioonitegurid aja jooksul taanduvad ja rahapoliitika normaliseerimise mõju avaldub majanduses ja hinnakujunduses, hakkab inflatsioon aeglustuma. EKP eksperdid on oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud ja eeldavad nüüd, et inflatsioon on 2022. aastal keskmiselt 8,1%, 2023. aastal 5,5% ja 2024. aastal 2,3%.

Pärast elavnemist 2022. aasta esimesel poolel peaks euroala majanduskasv hiljutiste andmete kohaselt tunduvalt aeglustuma ning 2022. aasta lõpu poole ja 2023. aasta esimeses kvartalis seiskuma. Väga kõrged energiahinnad vähendavad inimeste sissetulekute ostujõudu ning ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad, piiravad need endiselt majandustegevust. Peale selle kahjustab ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet ebasoodne geopoliitiline olukord ning eriti Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastane sõjaline agressioon. See väljavaade kajastub EKP ekspertide värskeimates majanduskasvu prognoosides, mida on kuni 2022. aasta lõpuni ja kogu 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,1%, 2023. aastal 0,9% ja 2024. aastal 1,9%.

Pandeemia põhjustatud püsiv haavatavus ohustab endiselt rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Seepärast säilitab EKP nõukogu jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 14. septembrist 2022 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 1,25%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75%.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tõstmisega nullist kõrgemale ei ole enam vaja kasutada ülereservidelt makstavate intresside kaheastmelist süsteemi. Seetõttu tegi EKP nõukogu täna otsuse see süsteem peatada, määrates kordajaks nulli.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

EKP nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkas tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik küllaldaste likviidsustingimuste ja asjakohase rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Samuti kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

PEPPi portfelli raames laekuvaid tagasimakseid reinvesteeritakse paindlikult, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.

Refinantseerimisoperatsioonid

EKP nõukogu jätkab pankade rahastamistingimuste jälgimist ja tagab, et kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) aegumistähtajad ei takista EKP rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Ühtlasi hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel. Loodud on rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.45 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid