Läbipaistvus

Määratlus

Läbipaistvus tähendab, et keskpank annab üldsusele ja turgudele avatult, selgelt ja õigeaegselt asjakohast teavet oma strateegia, hinnangute ja poliitiliste otsuste ning menetluste kohta.

Läbipaistvus on tänapäeval enamiku keskpankade, sealhulgas EKP jaoks rahapoliitika elluviimisel otsustava tähtsusega. EKP paneb suurt rõhku ka suhtlusele avalikkusega.

EKP rahapoliitika läbipaistvus

Läbipaistvus aitab avalikkusel mõista EKP rahapoliitikat. See omakorda muudab rahapoliitika usaldusväärsemaks ja efektiivsemaks. Läbipaistvus tähendab seda, et EKP selgitab, kuidas ta oma ülesandeid tõlgendab ning räägib avameelselt oma poliitilistest eesmärkidest.

Usaldusväärne

EKP edendab usaldusväärsust, andes selget teavet oma ülesannete ja nende täitmise kohta. Kui üldsus tajub, et EKP suudab ja soovib oma poliitilisi eesmärke ellu viia, püsivad hinnaootused stabiilsena. Eriti kasulik on keskpanga majandusliku olukorra hinnangu korrapärane vahendamine avalikkusele. Keskpankadel tasub samuti olla avameelne ja realistlik selles suhtes, mida saab ning, mis veelgi tähtsam, mida ei saa rahapoliitika abil saavutada.

Enesedistsipliin

Kindel kohustus tagada läbipaistvus nõuab poliitiliste otsuste tegijailt enesedistsipliini. Distsipliin tagab poliitiliste otsuste ning selgituste järjepidevuse. Rahapoliitilisele tegevusele suunatud suurem avalikkuse tähelepanu motiveerib otsustusorganeid täitma neile pandud ülesandeid nii hästi kui võimalik.

Etteaimatav

EKP kuulutab avalikult oma rahapoliitilist strateegiat ning avaldab regulaarselt majandusarengu hinnangut. See aitab turgudel mõista, kuidas rahapoliitika reageerib süsteemselt majanduse arengule ja šokkidele ning muudab poliitilised sammud turgude jaoks keskpikas perioodis paremini prognoositavaks. Ka turgude ootusi saab seeläbi efektiivsemalt ja täpsemalt kujundada.

Kui majandusagendid suudavad poliitilisi reaktsioone üldjoontes ette aimata, kajastuvad rahapoliitikas toimuvad muutused kiiresti ka finantsturgudel. See omakorda hoogustab rahapoliitika kajastumist investeerimis- ja tarbimisotsustes. Samuti võib see kiirendada vajalikke majanduslikke kohandusi ning suurendada rahapoliitika efektiivsust.