PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Vilnius, 6. juuni 2019

SISSEJUHATAV KÕNE

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada Leedu keskpanga juhatuse esimeest Vitas Vasiliauskast külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest. Anname teile nüüd ülevaate istungi tulemustest.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal vaatasime põhjalikult läbi majandus- ja inflatsiooniväljavaate, võttes ühtlasi arvesse eurosüsteemi ekspertide värskeimat makromajanduslikku ettevaadet euroala kohta. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu hinnastabiilsuse tagamise eesmärgil järgmised otsused.

Esiteks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab praegu, et EKP baasintressimäärad püsivad nüüdsel tasemel ka vähemalt 2020. aasta esimesel poolel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Teiseks kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu uute suunatud pikemaajaliste kvartaalsete refinantseerimisoperatsioonide seeria (TLTRO-III) kohta, et iga operatsiooni intressimäär kehtestatakse tasemel, mis ületab 10 baaspunkti võrra eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmist intressimäära vastava pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kestel. Pankade puhul, kelle aktsepteeritav netolaenuandmine ületab asjaomast võrdlusalust, kohaldatakse TLTRO-III operatsioonide suhtes madalamat intressimäära, mis võib olla sama madal kui hoiuste püsivõimaluse keskmine intressimäär vastava operatsiooni kestel, ning sellele lisatakse 10 baaspunkti.

Pressiteade TLTRO-III üksikasjalike tingimuste kohta avaldatakse täna kell 15.30.

Ühtlasi leidis nõukogu, et negatiivsete intressimäärade võimalikud kõrvalmõjud pangapõhisele finantsvahendusele ei vähenda praegu nende positiivset mõju rahapoliitika toetavale kursile ja inflatsioonimäärade püsivale lähenemisele. EKP nõukogu jälgib siiski ka edaspidi hoolikalt rahapoliitika pangapõhist ülekandekanalit ja vajadust võtta leevendavaid meetmeid.

Tänaste rahapoliitiliste otsuste eesmärk on tagada küllaldaselt toetav rahapoliitiline kurss inflatsiooni püsivaks kohandumiseks tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Hoolimata esimese kvartali oodatust mõnevõrra parematest näitajatest kinnitavad värskeimad andmed, et üleilmselt valitsevad ebasoodsad tegurid pärsivad endiselt euroala väljavaadet. Geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega seotud püsiv pikaajaline ebakindlus avaldab mõju majanduskliimale.

Samal ajal suurendavad tööhõive edasine hoogustumine ja tempokam palgakasv jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust ja inflatsiooni järkjärgulist kiirenemist. Tänased rahapoliitilised otsused tagavad, et väga soodsad rahastamistingimused jäävad püsima, toetades euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja seega ka koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul. Edaspidi on nõukogu kindlameelselt valmis võtma meetmeid negatiivsetes eriolukordades ja kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2019. aasta esimeses kvartalis 0,4% ja 2018. aasta neljandas kvartalis (eelmisega võrreldes) 0,2%. Laekunud andmed ja küsitlustulemused osutavad siiski mõnevõrra aeglasemale kasvule 2019. aasta teises ja kolmandas kvartalis. See kajastab rahvusvahelise kaubanduse jätkuvat nõrkust pikaajalise üleilmse ebakindluse keskkonnas, mis pärsib eelkõige euroala töötleva tööstuse sektori väljavaadet. Samal ajal on euroala teenindus- ja ehitussektor vastupidavad ning tööturutingimused paranevad jätkuvalt. Euroala majanduskasvu peaksid ka edaspidi toetama soodsad rahastamistingimused, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss, veelgi suurenev tööhõive ja palgakasv ning üleilmse majandusaktiivsuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,4% ja 2021. aastal 1,4%. Võrreldes EKP ekspertide 2019. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2019. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole ning 2020. ja 2021. aastaks vastavalt 0,2 ja 0,1 protsendipunkti võrra allapoole.

Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad endiselt langusriskid, kuna püsib geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega seotud pikaajaline ebakindlus.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aasta mais 1,2% võrreldes 1,7%ga aprillis, kajastades peamiselt energia- ja teenusehindade aeglasemat inflatsiooni. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon lähikuudel tõenäoliselt aeglustub ja hakkab aasta lõpu poole taas kiirenema. Ajutistest teguritest tingitud hiljutist kõikumist arvestamata püsivad alusinflatsiooni näitajad üldjoontes tagasihoidlikud, kuid tööjõukulude surve tugevneb ja laieneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas jätkuvalt. Alusinflatsioon peaks keskpika aja jooksul hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Samasugune hinnang kajastub üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta juuni makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, kus prognoositakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon on 2019. aastal 1,3%, 2020. aastal 1,4% ja 2021. aastal 1,6%. Võrreldes EKP ekspertide 2019. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi korrigeeritud 2019. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2020. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2019. aasta märtsis 4,6% ja aprillis 4,7%. Laiema rahapakkumise püsivad näitajad kajastavad pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv hoogustus 3,6%-lt 2019. aasta märtsis 3,9%-le aprillis. Lühiajalist volatiilsust arvestamata on mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv 2018. aasta septembri tipptasemega võrreldes viimastel kuudel veidi pidurdunud, kajastades tavapärast hilinenud reaktsiooni kogu 2018. aasta vältel täheldatud majanduskasvu aeglustumisele. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv oli märtsis 3,3% ja aprillis 3,4%, viidates jätkuvale järkjärgulisele kiirenemisele.

Tänased rahapoliitikameetmed, sealhulgas TLTRO-III, aitavad kaitsta soodsaid pangalaenutingimusi ning toetavad endiselt juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. 2019. aasta riigipõhised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teetähised. Eelarvepoliitikaga seoses toetab majandusaktiivsust euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss. Riigid, kus valitsussektori võlakoormus on suur, peavad aga jätkama eelarvepuhvrite moodustamist. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed