PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 12. detsember 2019

Daamid ja härrad, lubage mul tervitada teid meie pressikonverentsil. Täna oli mul esimest korda eesõigus ja heameel juhatada EKP nõukogu rahapoliitika istungit. Koos asepresidendiga anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

1. novembril 2019 alustati EKP nõukogu varaostukava raames taas netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab, et varaoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Oktoobri lõpus toimunud EKP nõukogu eelmise istungi järel saadud teave osutab jätkuvalt tagasihoidlikule inflatsioonisurvele ja euroala loiule kasvudünaamikale, ehkki mõningad esialgsed märgid näitavad majanduskasvu aeglustumise stabiliseerumist ja alusinflatsiooni vähest kiirenemist kooskõlas varasemate ootustega. Tööhõive edasine hoogustumine ja palgakasv suurendavad jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust.

Septembris teatavaks tehtud EKP nõukogu ulatuslikud rahapoliitilised meetmed loovad märkimisväärsed rahapoliitilised stiimulid, mis tagavad soodsad rahastamistingimused kõigile majandussektoritele. Eelkõige soodustavad ettevõtete ja kodumajapidamiste paremad laenutingimused tarbimiskulutusi ja ettevõtlusinvesteeringuid. See toetab euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja seeläbi ka inflatsioonimäärade jõulist lähenemist keskpika aja eesmärgile.

Tagasihoidlikku inflatsiooniväljavaadet arvestades rõhutas nõukogu rahapoliitika väga toetava kursi vajalikkust pikema aja jooksul, et aidata keskpikas perspektiivis kaasa inflatsioonisurve tugevnemisele ja koguinflatsiooni arengule. Seetõttu jälgib EKP nõukogu edaspidigi hoolikalt inflatsiooni arengut ja rahapoliitika meetmete mõju avaldumist majandusele. EKP nõukogu eelkommunikatsioon tagab rahastamistingimuste kohandamise kooskõlas muutustega inflatsiooniväljavaates. EKP nõukogu on jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas nii 2019. aasta teises kui ka kolmandas kvartalis 0,2%. Rahvusvahelise kaubanduse jätkuv nõrkus püsiva üleilmse ebakindluse keskkonnas avaldab endiselt mõju euroala töötleva tööstuse sektorile ja pärsib investeeringute kasvu. Ehkki laekunud andmed ja küsitlustulemused püsivad üldjoontes nõrgad, näitavad need siiski euroala majanduskasvu aeglustumise mõningat stabiliseerumist. Teenindus- ja ehitussektor on endiselt vastupidavad hoolimata aktiivsuse teatavast aeglustumisest 2019. aasta teisel poolel. Euroala majanduskasvu peaksid edaspidigi toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive koostoimes palgakasvuga, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,1% ning 2021. ja 2022. aastal 1,4%. EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2020. aasta prognoosi mõnevõrra allapoole korrigeeritud.

Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad endiselt (senisest vähem märgatavad) langusriskid, mis on valdavalt seotud geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt hoogustus euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aasta oktoobri 0,7%-lt 1,0%-le novembris, kajastades peamiselt kiiremat teenuste ja toiduainehindade inflatsiooni. Nafta praeguste futuurihindade põhjal võib arvata, et koguinflatsioon lähikuudel mõnevõrra kiireneb. Inflatsiooniootuste näitajad on madalal tasemel. Alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud, ehkki mõningad märgid viitavad vähesele kiirenemisele kooskõlas varasemate ootustega. Ehkki tööjõukulude surve on tööturutingimuste pingestumise keskkonnas tugevnenud, aeglustab loium kasvutempo selle surve avaldumist inflatsiooni tasemes. Keskpika aja jooksul peaks inflatsioon hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja jõulisest palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,1%, 2021. aastal 1,4% ja 2022. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni 2020. aasta prognoosi korrigeeritud mõnevõrra ülespoole ja 2021. aasta prognoosi veidi allapoole tingituna peamiselt energiahindade eeldatavast edasisest arengust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2019. aasta septembris ja oktoobris 5,6%. Laiema rahapakkumise püsivad näitajad kajastavad pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu võrreldes muude finantsinstrumentidega. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude kasv püsis kindel ning seda toetas EKP rahapoliitika toetava kursi mõju jätkuv ülekandumine pangalaenude intressimääradele. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 3,6%-lt septembris 3,8%-le oktoobris ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv hoogustus aegamisi, ulatudes oktoobris 3,5%ni. EKP rahapoliitika toetav kurss aitab kaitsta väga soodsaid pangalaenutingimusi ning toetab endiselt juurdepääsu rahastamisele kõigis majandussektorites ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse, haavatavuste vähendamisse ja kogunõudluse toetamisse praegusel tasemel. Struktuuripoliitika rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, vähendada struktuurset tööpuudust ja suurendada vastupanuvõimet. 2019. aasta riigipõhised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teetähised.

Eelarvepoliitikas peaks euroala eelarvepoliitika kurss jääma 2020. aastal mõõdukalt ekspansiivseks ja toetama seega majandusaktiivsust. Kehvemat majandusväljavaadet silmas pidades toetab EKP nõukogu eurorühma valmisolekut kooskõlastamiseks ja üleskutset võtta erinevaid eelarvepoliitilisi meetmeid. Piisava eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga riigid peaksid olema valmis tegutsema tõhusalt ja õigeaegselt. Riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur, tuleb järgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja täita struktuurse eelarveseisundi eesmärke, mis loob tingimused automaatsete tasakaalustusmehhanismide vabaks toimimiseks. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks.

Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.