Rahapoliitika, finantsstabiilsus ja rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Finantssüsteem on tähtis

Finantssüsteem on meie majanduse üks olulisi alustalasid. See hõlmab näiteks panku, kindlustusseltse ja finantsturge. Finantssüsteem aitab vahendada raha majanduses vajalikku sektorisse vajamineval ajal. Selle olulise funktsiooni tõhusaks toimimiseks vajame stabiilset finantssüsteemi. Ehkki see on eeskätt muude ametiasutuste ülesanne, jälgib ka EKP hoolikalt finantssüsteemi stabiilsust.

Finantsstabiilsus toetab hinnastabiilsust ja vastupidi

Meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Teeme seda oma rahapoliitika abil, mis omakorda toimib finantssüsteemi kaudu. Kui pangad ja turud on elujõulised, toimib meie rahapoliitika tõhusamalt. Ebastabiilses finantssüsteemis on EKP-l keerulisem hindu stabiilsena hoida. Hinnastabiilsusel on finantssüsteemile soodne mõju. Kui inimesed ja ettevõtted teavad, et hinnad aja jooksul oluliselt ei muutu, saavad nad oma tegevust ja investeeringuid paremini planeerida.

2008. aasta finantskriisi mõju

2008. aasta finantskriis näitas, kui oluline on stabiilne finantssüsteem. Kriisi tagajärjel oli rahavoog kogu majanduses häiritud. Finantsturud muutusid väga ebastabiilseks. Äärmiselt raske oli raha laenata ning inimesed ja ettevõtted kandsid suuri kahjusid. Hinnastabiilsuse säilitamiseks alandasime oma intressimäärasid ja võtsime kasutusele uued rahapoliitika instrumendid. Koos teiste poliitikakujundajate võetud meetmetega aitasid need majanduskasvu tempot taas hoogustada ja finantssüsteemi stabiliseerida.

Intressimäärasid muutes saame mõjutada hindu

Finantssüsteemi kaudu kandub rahapoliitika mõju inimeste, ettevõtete ja valitsusteni. Näiteks saab EKP oma baasintressimäärasid kohandades mõjutada seda, kui kallis on üksikisikutel või ettevõtetel laenata raha pankadelt. Laenuhind mõjutab inimeste ja ettevõtete kulutamist ning investeeringuid. See omakorda avaldab toimet kaupade ja teenuste hindadele.

Väga madalad intressimäärad ja finantsstabiilsus

Mõnikord võivad finantssüsteem ja rahapoliitika avaldada vastastikku ebasoovitavat toimet. Selle heaks näiteks on väga madalad intressimäärad, mis aitavad majandust turgutada kehvematel aegadel. Nii on see olnud viimastel aastatel. Liiga pikka aega liiga madalal tasemel püsivad intressimäärad võivad aga ohustada finantsstabiilsust.

Need võivad julgustada inimesi ja ettevõtteid võtma rohkem võlgu, kui nad suudavad tagasi maksta. Pangad ei teeniks enam laenude andmisega sama palju kui varem ning hoiustajad ei teeniks märgatavat intressitulu oma säästudelt. Ühtlasi võivad inimesed ja ettevõtted teha riskantsemaid otsuseid, mis võib muuta finantssüsteemi ebastabiilsemaks.

Jälgime hoolikalt kõrvalmõjusid

Jälgime tähelepanelikult oma rahapoliitika soovimatuid kõrvalmõjusid. Peamiselt aitavad neid vältida muude ametiasutuste kehtestatud eeskirjad, mis soodustavad vastutustundlikku käitumist finantsturgudel. Samal ajal kohandame ka mõningaid oma instrumente, et hoida kõrvalmõjud väiksena.

Üldjuhul kaaluvad positiivsed kõrvalmõjud üles negatiivsed. Pangad võivad praegu raha laenamisest vähem teenida, ent majandust stabiliseerivast rahapoliitikast saavad kasu ka nemad. See aitab hoida töökohti ja võimaldab võlgnikel oma laenud pankadele tagasi maksta või võtta uusi.

Esimeseks kaitseliiniks on eeskirjad

Finantsstabiilsuse tagamise eest euroalal vastutavad teised ametiasutused. Eeskirjad, mille nad on kehtestatud stabiilsema finantssüsteemi edendamiseks, on esimene kaitseliin uue finantskriisi ohu vastu.

Ühe mündi kaks külge

Ka rahapoliitiliste otsuste tegemisel on väga tähtis silmas pidada finantsstabiilsust. Finantskriisid võivad seada ohtu hinnastabiilsuse. Seega on finantsstabiilsus ja hinnastabiilsus sama nähtuse kaks eri tahku. Peame alati arvesse võtma mõlemat. Seepärast on teave finantssüsteemi olukorra kohta meie analüüside ja otsuste seisukohalt olulise tähtsusega.