Ülevaade ERI ettevalmistavast tööst

Euroopa Ühenduse asutamislepingu (“asutamisleping”) artikli 117 (varasem artikkel 109f) kohaselt määrab Euroopa Rahainstituut (ERI) kindlaks seadusandliku, organisatsioonilise ja logistilise raamistiku, mida Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad, vajab oma kohustuste täitmiseks majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmandas etapis. ERI esitab selle raamistiku otsuse tegemiseks EKP-le selle asutamise kuupäeval. Seega oli ERI üheks põhiülesandeks valmistada EKPS ette kolmanda etapi ülesannete täitmiseks.

Asutamislepingu volituste alusel kohustus ERI:

  • valmistama ette vahendid ja menetlused, mis on vajalikud ühtse rahapoliitika elluviimiseks tulevasel euroalal, ning analüüsima võimalikke rahapoliitilisi strateegiaid;
  • soodustama euroala rahandus-, pangandus-, maksebilansi- ja muu finantsstatistika kogumise, koondamise ja levitamise ühtlustamist;
  • välja arendama vajaliku raamistiku valuutatehingute teostamiseks ja euroala riikide ametlike välisvaluutareservide hoidmiseks ning haldamiseks;
  • tõhustama välismaksete ja väärtpaberiarvelduste sooritamist euro rahaturu lõimumise toetamiseks, arendades välja tehnilise infrastruktuuri (TARGETi süsteem), et eurodes sooritatud välismaksete töötlemine oleks sama sujuv kui kodumaiste maksete töötlemine; ja
  • valmistuma euro pangatähtede kasutuselevõtuks, lahendama nende kujunduse ja tehniliste nõuetega seotud küsimused.

EKPSi asutamise edasiseks ettevalmistamiseks võttis ERI asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (“põhikiri”) kohaselt endale järgmised ülesanded:
  • töötada välja ühtlustatud raamatupidamiseeskirjad ja -standardid selleks, et koostada EKPSi koondbilanss nii sise- kui ka välisaruandluseks;
  • luua EKPSi tegevust ja poliitikat toetavad side- ja infosüsteemid;
  • määratleda, mil viisil EKPS aitab kaasa pädevate järelevalveasutuste poliitikatele, et toetada krediidiasutuste ja finantssüsteemide stabiilsust.

ERI aitas samuti ette valmistada kolmandale etapile üleminekuga seotud riikide ja ühenduse õigusakte, eelkõige rahandus- ja finantsalaseid õigusakte ning riikide keskpankade põhikirju.

EMU kolmanda etapi ettevalmistamisel tegi ERI koostööd teiste Euroopa Liidu organitega. Vastavalt asutamislepingu nõuetele või Euroopa Ülemkogu taotlusel esitas ERI aruandeid:
  • ühisrahale ülemineku stsenaariumi kohta;
  • raha- ja vahetuskursipoliitikaalase koostöö kohta euroala ja teiste ELi riikide vahel;
  • ELi liikmesriikide edusammude kohta majandus- ja rahaliidus osalemiseks vajalike tingimuste (majanduslik ja õiguslik lähenemine) täitmisel.

Vastavalt põhikirjajärgsetele kohustustele andis ERI regulaarselt aru ettevalmistava töö edenemisest, peamiselt oma neljas aastaaruandes ajavahemiku 1994–1997 kohta. Lisaks avaldas ERI 1997. aasta jaanuaris aruande EKPSi tegevusraamistiku kohta ühtse rahapoliitika elluviimisel, sest asutamisleping nägi ette selle raamistiku täpsustamise hiljemalt 31. detsembriks 1996. Avaldati ka kolm eraldi aruannet lähenemise edusammude kohta. Lisaks anti välja rida muid trükiseid rahapoliitikast, vahetuskursipoliitikast, makse- ja arveldussüsteemidest, statistikast, pangatähtedest ja eurole üleminekust. ERI avaldatud dokumentide nimekirja vaata rubriigist “ERI arhiiv – Trükised”.

Koos sisedokumentidega, mis käsitlesid ERI ettevalmistusi koostöös riikide keskpankadega ning mille ERI nõukogu kiitis heaks aastatel 1994–1998 Maini-äärses Frankfurdis peetud neljakümne viiel istungil, esitati EKP-le hulgaliselt üksikasjalikke kontseptuaalseid kavandamis- ning rakendamisdokumente.