PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 22. aprill 2021

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu istungi tulemustest.

Ehkki majandustegevust nii euroalal kui ka kogu maailmas toetavad üleilmse nõudluse elavnemine ja mahukad eelarvestiimulid, varjutab lähiaja väljavaadet jätkuvalt ebakindlus, mis on seotud pandeemia taaspuhkemise ja vaktsineerimiste kulgemisega. Lähiajal pärsivad majandustegevust püsivalt suur koroonaviirusesse (COVID-19) nakatumiste arv ning sellest tingitud piiramismeetmete pikendamine ja karmistamine. Vaktsineerimisel tehtavad edusammud koos piiramismeetmete eeldatava järkjärgulise leevendamisega toetavad ootust, et 2021. aasta jooksul hakkab majandusaktiivsus stabiilselt elavnema. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud, saades tuge mõnest eriomasest ja ajutisest tegurist ning energiahindade inflatsiooni hoogustumisest. Samal ajal on aga hinnasurve majanduse märkimisväärse loiduse ja jätkuvalt vähese nõudluse keskkonnas endiselt tagasihoidlik.

Ebakindluse vähendamiseks ja kindlustunde suurendamiseks on ka edaspidi oluline säilitada pandeemiaolukorras soodsad rahastamistingimused, et toetada majandusaktiivsust ja kaitsta hinnastabiilsust keskpika aja jooksul. Pärast turuintressimäärade tõusu käesoleva aasta alguses on rahastamistingimused euroalal olnud viimasel ajal üldiselt stabiilsed, kuid laiemalt rahastamistingimustega seotud riskid püsivad endiselt. Eespool öeldut arvesse võttes otsustas EKP nõukogu veel kord kinnitada oma rahapoliitika väga toetavat kurssi.

Nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1850 miljardit eurot. Oste tehakse vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas. Kuna laekunud andmed kinnitavad 2021. aasta märtsi rahapoliitikaistungil rahastamistingimustele ja inflatsiooniväljavaatele antud hinnangut, eeldab EKP nõukogu, et 2021. aasta esimeste kuudega võrreldes jätkatakse käesoleva kvartali jooksul erakorralise varaostukava raames oste märgatavalt hoogsamas tempos.

Oste tehakse paindlikult vastavalt turutingimustele ning vältides rahastamistingimuste karmistamist, mis on vastuolus eesmärgiga ohjeldada pandeemiast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Peale selle toetavad aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult tehtavad ostud ka edaspidi rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal on võimalik kogusummat soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks vajaduse korral kohandada, et toime tulla pandeemiast tingitud negatiivse šokiga, mis mõjutab inflatsiooni arengut.

EKP nõukogu jätkab erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Nõukogu jätkab oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Eeldame jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Jätkame ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) hiljutisima operatsiooni raames on rahalisi vahendeid ulatuslikult kasutatud. TLTRO-III kaudu saadaval rahastusel on tähtis roll ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenuandmise toetamisel.

Need meetmed aitavad säilitada soodsaid rahastamistingimusi kõigis majandussektorites, toetades seeläbi majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul. Ühtlasi jälgib nõukogu endiselt vahetuskursside arengut ja selle võimalikku mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. Oleme valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv aeglustus 2020. aasta neljandas kvartalis 0,7% ning kasvunäitaja oli 4,9% madalam kui aasta varem enne pandeemia puhkemist. Laekunud majandusandmete, küsitlustulemuste ja sagedasti esitatavate näitajate alusel võib arvata, et 2021. aasta esimeses kvartalis pidurdus majandustegevus taas, kuid kasv jätkub teises kvartalis.

Ettevõtlusuuringutest selgub, et töötleva tööstuse sektoris jätkub elavnemine, mida toetab tugev üleilmne nõudlus. Samal ajal pärsivad sotsiaalse tegevuse ja liikumise piirangud endiselt aktiivsust teenindussektoris, ehkki on märke sellest, et madalseis on läbitud. Eelarvepoliitikameetmed toetavad jätkuvalt kodumajapidamisi ja ettevõtteid, kuid tarbijad on pandeemia olukorras endiselt ettevaatlikud, pidades silmas selle mõju tööhõivele ja sissetulekutele. Ettevõtete kehvemast bilansiolukorrast ja majandusväljavaatega seotud suurest ebakindlusest hoolimata on ettevõtlusinvesteeringud osutunud vastupidavaks.

Vaktsineerimisel tehtavad edusammud, mis peaksid võimaldama piiramismeetmeid vähehaaval leevendada, peaksid edaspidi sillutama teed majandusaktiivsuse stabiilsele elavnemisele 2021. aasta jooksul. Keskpikas perspektiivis peaks euroala majanduse elavnemist peamiselt toetama sisenõudluse ja üleilmse nõudluse taastumine, mida edendavad soodsad rahastamistingimused ja eelarvestiimulid.

Ehkki euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad lühema aja jooksul endiselt langusriskid, jäävad keskmise aja riskid tasakaalustatumaks. Ühelt poolt mõjuvad julgustavalt üleilmse nõudluse väljavaadete paranemine mahukate eelarvestiimulite toel ning vaktsineerimisel tehtavad edusammud. Teiselt poolt aga põhjustavad endiselt langusriske pandeemia jätkumine ja viiruse mutatsioonide levik ning nende mõju majandus- ja finantstingimustele.

Euroala aastane inflatsioonimäär kerkis 2021. aasta veebruari 0,9%-lt märtsis 1,3%-le tingituna energiahindade inflatsiooni jõulisest kiirenemisest, mis kajastas nii ulatuslikku positiivset baasefekti kui ka kuist tõusu. Inflatsioonimäära tõus kaalus täielikult üles toiduainehindade inflatsiooni ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) aeglustumise. Koguinflatsioon peaks lähikuudel veelgi hoogustuma, kuid aasta jooksul on oodata mõningat kõikumist, mis kajastab eriomaste ja ajutiste tegurite muutuvat dünaamikat. Nende tegurite mõju aastasele inflatsioonimäärale peaks taanduma järgmise aasta alguses. Hinnasurve peaks käesoleval aastal lühiajaliste pakkumispiirangute ja euroala sisenõudluse elavnemise toimel veidi suurenema, kuid jääma üldjoontes vaoshoituks, kajastades osaliselt väikest palgasurvet majandusliku seisaku keskkonnas ja euro vahetuskursi tõusu. Kui pandeemia mõju hääbub, aitab inflatsiooni järkjärgulisele hoogustumisele keskpikas perspektiivis kaasa ulatusliku surutise taandumine, mida soodustab raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsivad madalal tasemel, ehkki turupõhised näitajad on jätkuvalt vähehaaval kerkinud.

Monetaaranalüüsi andmetel oli laia rahapakkumise (M3) aastane kasvumäär 2021. aasta jaanuaris 12,5% ja veebruaris 12,3%. Rahapakkumise jõulist kasvu toetasid endiselt eurosüsteemi varaostud, mis on peamine rahaloomeallikas. Arvestades likviidsuse endiselt suuremat eelistamist raha hoidvas sektoris ning likviidseimate rahavormide hoidmise madalat alternatiivkulu, on kitsa rahaagregaadi M1 areng jätkuvalt peamine laia rahapakkumise kasvu tõukejõud.

Erasektorile antavate laenude maht püsis üldjoontes muutumatuna. Jaanuariga võrreldes täheldati veebruaris mittefinantsettevõtetele antavate laenude kuise voo mõningat suurenemist. Seda kajastas ka nende laenude veidi kiirem aastakasv, mis hoogustus 6,9%-lt jaanuaris 7,1%-le veebruaris. Kodumajapidamistele antavate laenude kuised vood olid jätkuvalt suured ning nende aastakasv püsis veebruaris muutumatuna 3,0% tasemel. Euroala pankade värskeim laenutegevuse uuring 2021. aasta esimese kvartali kohta näitab, et ettevõttelaenude tingimusi muudeti veel mõnevõrra rangemaks pärast seda, kui neid kahes eelmises kvartalis märkimisväärselt karmistati. Taas oli selle peamiseks põhjuseks tajutava riski suurenemine pankades, ehkki selle mõju oli eelmiste uuringutega võrreldes tagasihoidlikum. Uuringus osalenud pangad teatasid ka ettevõtete laenunõudluse järjekordsest kahanemisest. Selle peamiseks põhjuseks oli jätkuvalt vähenev vajadus põhivarainvesteeringute rahastamise järele. Kodumajapidamistele antud laenude puhul osutas uuring eluasemelaenude nõudluse vähenemisele, ehkki nende laenude tingimused veidi leevenesid tingituna konkurentsist laenuandjate vahel.

Koos riikide valitsuste ja teiste Euroopa institutsioonide võetud meetmetega on EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi väga olulised, et toetada pangalaenutingimusi ja juurdepääsu rahastamisele ning seda eelkõige pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et ergutada majandustegevust ja tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Eelarvepoliitikas on jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi, kuna ennatlik loobumine eelarvepoliitilistest toetusmeetmetest võib majanduse taastumist edasi lükata ja võimendada pikemaajalist majanduskahju. Riikide eelarvepoliitika peab jätkuvalt pakkuma otsustavat ja õigeaegset toetust pandeemia ja seonduvate piiramismeetmete tagajärgedest enim mõjutatud ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad eelarvemeetmed peaksid siiski olema võimalust mööda ajutist laadi ja konkreetselt suunatud, et tegeleda tõhusalt haavatavustega ja toetada euroala majanduse kiiret taastumist. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja valitsuste toetamiseks.

EKP nõukogu rõhutab veel kord Euroopa Liidu taasterahastu otsustavat tähtsust ja selle viivitamatu kasutuselevõtu olulisust. Nõukogu kutsub liikmesriike tagama omavahendite otsuse õigeaegset ratifitseerimist, viivitamatult lõpule viima oma taaste- ja vastupidavuskavade koostamist ning kasutama vahendeid tulemuslikeks avaliku sektori kulutusteks, millega kaasneb tööviljakust edendav struktuuripoliitika. See võimaldaks taasterahastul kaasa aidata kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale taastumisele ning suurendaks liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali, toetades seeläbi rahapoliitika tõhusust euroalal. Selline struktuuripoliitika on eelkõige oluline majanduslike struktuuride ja institutsioonide tõhustamisel ning rohe- ja digipöörde hoogustamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.