EKP nõukogu otsused (välja arvatud otsused intressimäärade kohta)

Mai 2026

22. mai 2026

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja finantsstabiilsus

Finantsstabiilsuse ülevaade – mai 2026

20. mail 2026 toimus EKP nõukogus arvamustevahetus euroala finantsstabiilsusega seotud küsimuste üle lähtuvalt 2026. aasta mai finantsstabiilsuse ülevaatest. Nõukogu andis loa avaldada ülevaade EKP veebilehel. Lisaks kokkuvõttele euroala finantsstabiilsuse peamistest haavatavustest sisaldab ülevaade nelja teemakäsitlust. Esimeses uuritakse, kuidas täiustatud tehisintellektipõhised tööriistad võivad tõhustada meelestatuse analüüsi ning teises artiklis vaadeldakse erinevust ettevõtete pankrottide arvu suurenemise ja euroala pankade viivislaenude kogusuhtarvude madala taseme vahel. Kolmandas teemakäsitluses hinnatakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõju kodumajapidamiste laenudele ja eluasemehindadele ning neljandas vaadeldakse euroala finantssüsteemi riskipositsioone pangandusvälise finantseerimise suhtes. Finantsstabiilsuse ülevaade on kavas avaldada EKP veebilehel 27. mail 2026.

Turuinfrastruktuur ja maksed

T2/reaalajalise brutoarveldussüsteemi hinnakujunduspoliitika läbivaatamine

28. aprillil 2026 kiitis EKP nõukogu heaks T2/reaalajalise brutoarveldussüsteemi läbivaadatud hinnakujunduspoliitika, mis jõustub kavakohaselt 1. juulil 2026. See hõlmab muu hulgas eriotstarbeliste rahakontode fikseeritud kuutasude suurendamist ja mahupõhiste hinnavahemike ümberkalibreerimist. Üldeesmärk on tagada T2/reaalajalise brutoarveldussüsteemi kulude täielik hüvitamine 2038. aastaks. Samuti tegi EKP nõukogu turuinfrastruktuuri nõukogule ülesandeks vaadataT2/reaalajalise brutoarveldussüsteemi hinnakujunduspoliitika 2028. aasta jooksul põhjalikult läbi. Täpsem teave avaldatakse edaspidi EKP veebilehel.

TARGETi suunise muudatused

4. mail 2026 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2026/11, millega muudetakse suunist (EL) 2022/912 uue põlvkonna üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta (EKP/2022/8). Muudetud suunis kajastab mitut TARGETi teenustes 2026. aastal tehtud tehnilist muudatust, eelkõige Euroopa Maksenõukogu „one-leg out” välkkreeditkorralduste skeemi lisamist TARGETi välkmaksete arveldusse (TIPS), ning eespool nimetatud T2/reaalajalise brutoarveldussüsteemi tasustruktuuri muudatusi, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2026. Suunis avaldatakse edaspidi EUR-Lexis.

Õigusaktid

EKP arvamus sularahamakseid võimaldavate süsteemide tõrgeteta toimimise eeskirjade kohta

12. mail 2026 võttis EKP nõukogu Madalmaade rahandusministri taotlusel vastu arvamuse CON/2026/16.

EKP arvamus teatavate tasude vähendamise kohta sularaha väljavõtmisel ja muude tehingute tegemisel sularahaautomaadis

19. mail 2026 võttis EKP nõukogu vastu EKP omal algatusel koostatud arvamuse CON/2026/17.

Üldjuhtimine

Turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete ametisse nimetamine ajavahemikuks 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2029

13. mail 2026 pikendas EKP nõukogu EKP turuinfrastruktuuri ja maksete peadirektoraadi peadirektori Thomas Vlassopoulose praegust ametiaega turuinfrastruktuuri nõukogu esimehena. Samuti nimetas EKP nõukogu ametisse turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed järgmiseks kolmeaastaseks ametiajaks, mis kestab 1. juunist 2026 kuni 31.  maini 2029. Liikmeteks on eurosüsteemi riikide keskpankade esindajatena Marc Lejoly (Belgia), Julian Reischle (Saksamaa), Carlos Conesa (Hispaania), Elie Lewi (Prantsusmaa), Salvatore Luigi Alonzo (Itaalia), Andreas Neocleous (Küpros), Petia Niederländer (Austria) ja Maria Tereza Cavaco (Portugal) ning Inge van Dijk (Madalmaad), kes täidab ka aseesimehe ülesandeid. Euroalavälistest keskpankadest pärit liikmed on Peter E. Storgaard (Taani), Torbjørn Hægeland (Norra) ja Christina Wejshammar (Rootsi). Keskpangavälised liikmed on Johan Kestens ja Jean-Marc Eyssautier. Turuinfrastruktuuri nõukogu juhib TARGET2-Securities (T2S) platvormi ja teiste TARGETi teenuste igapäevast toimimist. Samuti teeb ta T2Si juhtimisstruktuuri kaudu koostööd turu sidusrühmadega.

Statistika

2025. aasta aruanne euroala ja riikide maksebilansside ning rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika kvaliteedi kohta

13. mail 2026 kiitis EKP nõukogu heaks hinnangu, mis on esitatud 2025. aasta aruandes euroala ja riikide maksebilansside ning rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika kvaliteedi kohta, ning andis loa see avaldada. Aruanne sisaldab ajakohastatud teavet pärast eelmise kvaliteediaruande avaldamist tehtud edusammude kohta ja selles osutatakse parandamist vajavatele valdkondadele. Dokument on kättesaadav EKP veebilehel.

Koostöö rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil

Aruanne euro rahvusvahelise tähtsuse kohta

20. mail 2026 kiitis EKP nõukogu heaks 2026. aasta juuni aruande euro rahvusvahelise tähtsuse kohta ja andis loa avaldada see EKP veebilehel. Aruanne annab ülevaate sellest, millised muutused toimusid 2025. aastal euro kasutamises euroalaväliste riikide residentide poolt. Aruanne koos sellekohase pressiteatega on kavas avaldada EKP veebilehel 2. juunil 2026.

EKP pangandusjärelevalve

Ajakohastatud aruanded kliima- ja loodusriskide juhtimise ning nendega seotud stressitestide heade tavade kohta

30. aprillil 2026 tegi EKP nõukogu otsuse mitte esitada vastuväiteid järelevalvenõukogu ettepanekule avaldada kaks aruannet. Esimene aruanne käsitleb kliima- ja loodusriskide juhtimise häid tavasid ning teine kliima- ja loodusriskide stressitestimise häid tavasid. Mõlemad dokumendid on kättesaadavad EKP pangandusjärelevalve veebilehel.

Euroopa Pangandusjärelevalve suunised kolmandate riikide asutustele kohaldatava konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse hoidmise korra samaväärsuse kohta

6. mail 2026 tegi EKP nõukogu otsuse mitte esitada vastuväiteid järelevalvenõukogu ettepanekule teavitada Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA), et EKP järgib enda otsese järelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste puhul EBA suuniseid, millega muudetakse suuniseid EBA/GL/2022/04 konfidentsiaalsuskordade samaväärsuse kohta (EBA/GL/2025/05). Viimasel ajakohastamisel tehtud muudatused hõlmavad suuniste kohaldamisala laiendamist, et kajastada krüptovaraturgude määruse kohaseid uusi konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse nõudeid. Samuti hõlmavad need järgmist: EBA poolt hiljuti seoses üksikute kolmandate riikide järelevalveasutustega tehtud konfidentsiaalsusnõuete samaväärsuse hindamiste inkorporeerimine; mõistete ühtlustamine; õigusalaste viidete ajakohastamine ning selgitused selle kohta, kuidas pädevad asutused peaksid kohaldama raamistikku teabe jagamisel või järelevalvealases koostöös.

2025. aasta aruanne sanktsioonidega seotud tegevuse kohta ühtses järelevalvemehhanismis

7. mail 2026 tegi EKP nõukogu otsuse mitte esitada vastuväiteid järelevalvenõukogu ettepanekule avaldada 2025. aasta aruanne sanktsioonidega seotud tegevuse kohta ühtses järelevalvemehhanismis. Aruandes esitatakse kogu ühtse järelevalvemehhanismi koondstatistika, mis põhineb standarditud kategooriate abil kogutud ja koostatud andmetel eesmärgiga tagada ühtlustatud ja võrreldava teabe kättesaadavus. Aruandes on märgitud, et 2025. aastal viisid EKP ja riiklikud pädevad asutused läbi kokku 370 sanktsioonide kehtestamise menetlust, millest 66% lõpetati aasta jooksul. 2025. aasta lõpuks oli määratud 152 halduskaristust, kusjuures rahatrahvid moodustasid kõigist sanktsioonidest 86%. Kogutud trahvid moodustasid kokku ligikaudu 57,15 miljonit eurot, mis on viimase viie aasta suurim kogusumma. Aruanne on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebilehel.

Euroopa Pangandusjärelevalve suunised jaenõuete proportsionaalsete diversifitseerimismeetodite kohta

19. mail 2026 tegi EKP nõukogu otsuse mitte esitada vastuväiteid Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) teavitamisele sellest, et EKP järgib enda otsese järelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste puhul suuniseid jaenõuete proportsionaalsete diversifitseerimismeetodite kohta kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 123 lõikega 1 (EBA/GL/2026/02). Suunistes määratletakse kriteeriumid, mille alusel selgitatakse välja, kas jaenõuded on piisavalt diversifitseeritud, et kvalifitseeruda krediidiriski standardmeetodi alusel eeliskäsitluseks 75% riskikaaluga.