Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Aruanne digitaalse euro kohta

2. oktoobril 2020 avaldas EKP aruande digitaalse euro kohta.

Aruandes käsitletakse keskpanga digiraha – digitaalse euro – kasutuselevõttu eurosüsteemi seisukohalt. Digitaalse euro all mõeldakse keskpangaraha, mis on jaemaksete tegemiseks elektroonilisel kujul kättesaadav kõigile üksikisikutele ja ettevõtetele. See täiendaks praeguseid sularaha sissemakseid ja keskpankades hoitavaid hulgihoiuseid.

Aruande kokkuvõte

Digitaalse euro kasutuselevõtu põhjused

Digitaalne euro toetaks eurosüsteemi eesmärke, andes kodanikele kiiresti muutuvas digikeskkonnas juurdepääsu turvalisele rahavormile.

Digitaalne euro oleks keskpangaraha, mis tehakse elektroonilisel kujul kättesaadavaks jaemaksete tegemiseks

Digitaalse euro kasutuselevõtu võivad tingida erinevad stsenaariumid
  • Mitmes tulevikustsenaariumis võiks digitaalne euro olla eurosüsteemi jaoks jätkusuutlik võimalus keskpanga põhifunktsioonidega ja ELi üldise majanduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamiseks, tingimusel et selle ülesehitus vastab konkreetsete stsenaariumite nõuetele.
  • Digitaalne euro võidakse kasutusele võtta i) Euroopa majanduse digiteerimise ja Euroopa Liidu strateegilise sõltumatuse toetamiseks; ii) seoses sularaha kui maksevahendi rolli märkimisväärse vähenemisega; iii) juhul, kui on olemas märkimisväärne võimalus, et euroalal võetakse laialdaselt kasutusele euroalaväliste keskpankade emiteeritav digiraha või erasektori digitaalsed maksevahendid; iv) rahapoliitika uue ülekandekanalina; v) makseteenuste tavapärast pakkumist ohustavate riskide leevendamiseks; vi) euro rahvusvahelise rolli edendamiseks ning vii) edusammude toetamiseks raha- ja maksesüsteemidega seotud üldkulude ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel.
  • Konkreetse stsenaariumi teostumine ei pruugi tingimata kaasa tuua digitaalse euro kasutuselevõttu, kui on olemas alternatiivsed lahendused.

Digitaalse euro võimalikud hüved ja kiired muutused jaemaksete valdkonnas osutavad sellele, et eurosüsteem peab olema valmis digitaalse euro tulevikus kasutusele võtma.

Aruande 2. jagu

Digitaalse euro võimalik mõju

Eurosüsteem kavandaks digitaalse euro selliselt, et see ei avaldaks soovimatut mõju tema volituste täitmisele, finantssektorile ja majandusele laiemalt.

Digitaalne euro tuleb hoolikalt välja töötada
  • Digitaalne euro tuleks kavandada nii, et välditaks selle kasutuselevõtuga seotud võimalikke soovimatuid tagajärgi, piirates seeläbi negatiivset mõju rahapoliitikale, finantsstabiilsusele ja pangandussektori teenuste osutamisele ning leevendades ühtlasi potentsiaalseid riske.
  • Tuleks vältida digitaalse euro ülemäärast kasutamist investeerimisvormina ning ennetada seonduvat riski, et toimub ulatuslik üleminek pangahoiustelt digitaalsele eurole. Digitaalne euro peaks olema kättesaadav järelevalve all olevate vahendajate kaudu ning samal ajal tuleks minimeerida IT-projektidega seotud riske (nt viivitused projektide elluviimisel, ootamatud kulud jne). Eurosüsteemi eesmärk peaks olema järgida regulatiivseid nõudeid isegi juhul, kui on lubatud teha erandeid, välja arvatud siis, kui on selgelt üldsuse huvides seda mitte teha.
  • Alternatiividega võrreldes peaks digitaalne euro olema tõhus viis eurosüsteemi eesmärkide saavutamiseks. Tuleks kehtestada tingimused selle kasutamiseks väljaspool euroala. Digitaalse euroga seotud teenused peavad olema väga vastupidavad küberohtudele.

Aruande 3. jagu

Õiguslikud kaalutlused

Eurosüsteem peab käsitlema digitaalse euroga seotud mitmeid olulisi õiguslikke küsimusi, sealhulgas kasutuselevõtu õiguslikku alust, erinevate lahendusvõimaluste õiguslikke tagajärgi ja ELi õigusaktide kohaldatavust eurosüsteemi kui emitendi suhtes.

Digitaalne euro tugineks kindlale õiguslikule alusele
  • Digitaalse euro kasutuselevõtu õigusliku aluse määraksid kindlaks selle konkreetsete lahendusvõimalustega seotud valikud.
  • ELi esmane õigus ei välista võimalust võtta digitaalne euro kasutusele seadusliku maksevahendina, millest tulenevalt peaksid makse saajad hakkama seda maksete tegemisel vastu võtma.
  • Teatavad digitaalse euro jaotamise ja sellele juurdepääsuga seotud praktilised tegevused võiks põhimõtteliselt edasi anda, kuid need peaksid olema eurosüsteemi range järelevalve all.

Aruande 4. jagu

Digitaalse euro funktsionaalse lahenduse võimalused

Aruandes ei toetata teadlikult digitaalse euro ühte konkreetset lahendust. Kõik võimalikud lahendused peavad vastama mitmetele aruandes määratletud põhimõtetele ja nõuetele, järgides samal ajal asjaomaseid õigusakte.

Kindlaksmääratud nõuetele vastaksid digitaalse euro kaks lahendust
  • Digitaalse euro potentsiaalsed omadused saab kavandada nii, et need vastaksid eurosüsteemi aluspõhimõtetele ja aruandest tulenevatele nõuetele.
  • Digitaalse euro võimalike omaduste alusel on välja töötatud kaks üldist lahendust, mis vastaksid soovitavatele kriteeriumitele: võrguväline ja võrgupõhine lahendus. Need ühilduvad omavahel ja neid võib pakkuda üheaegselt niivõrd, kuivõrd mõlemad lahendused vastavad aluspõhimõtetele ja kindlaksmääratud üldnõuetele.

Aruande 5. jagu

Tehnilised ja organisatsioonilised lähenemisviisid digitaalse euroga seotud teenustele

Selles jaos kirjeldatakse valitud lahendusvõimalusi digitaalse euro tehniliseks rakendamiseks tugitaristu ja lõppkasutajatele juurdepääsu teenuste tasandil.

Digitaalse euro kasutuselevõtu aluseks olev tugitaristu võib olla tsentraliseeritud, nii et kõik tehingud on kirjendatud keskpanga registris, või see võib hõlmata ülesannete teatavat hajutamist kasutajatele ja/või järelevalve all olevatele vahendajatele, võimaldades pakkuda digitaalset eurot ka esitajainstrumendina. Lähenemisviisist olenemata peaks tugitaristut lõplikult kontrollima keskpank.

Tugitaristuga seotud valikuvõimalused

Tehnilised ja korralduslikud probleemid on lahendatavad
  • Otsemudeli ja vahendusmudeli peamine erinevus seisneb selles, milline roll on erasektoril. Kui otsemudeli puhul täidavad järelevalve alla kuuluvad vahendajad lihtsalt kontrollifunktsiooni, siis vahendusmudeli puhul on neil rohkem ülesandeid (sh arveldusagendina). Mõlemal juhul oleks erasektoril võimalik luua uusi ettevõtmisi, mis põhinevad digitaalse euroga seotud teenustel.
  • Lahendused lõppkasutajate juurdepääsuks digitaalse euro taristule võivad põhineda riist- või tarkvaral või nende kombinatsioonil. Igal juhul tuleb juurdepääsulahenduste puhul tagada kliendi tugev autentimine ja identifitseerimine.
  • Lõppkasutaja lahendused ja kõik digitaalse euroga seotud teenuste osutamisse kaasatud erasektori süsteemid peaksid olema ühendatud keskpanga tugitaristuga viisil, mis tagab kõrgeima kaitse digitaalsete euroühikute põhjendamatu loomise vastu keskpanga loata.

Aruande 6. jagu

Edasine tegevus

Eurosüsteem teeb 2021. aasta keskpaigaks otsuse digitaalse euro projekti käivitamise kohta. See algaks uurimisetapiga, et leida sisulised vastused aruandes tõstatatud lahendamata küsimustele.

Järgmised sammud: kontseptuaalne analüüs, katsetustegevus ja avalik konsultatsioon
  • Enne digitaalse euro kasutuselevõtu kaalumist on vaja poliitikakujunduse seisukohalt põhjalikult ja tasakaalustatult hinnata digitaalse euroga seotud probleeme ja selle potentsiaali võrreldes alternatiivsete võimalustega. Institutsioonide, kodanike ja spetsialistide seisukohad annavad hindamisse väärtusliku panuse muu hulgas avaliku konsultatsiooni kaudu.
  • Praktiline katsetamine on vajalik funktsionaalsete lahenduste ja nende tehnilise teostatavuse hindamiseks ning selleks, et analüüsida, kuidas need täidavad tulevaste kasutajate vajadusi. Katsetustegevusse tuleks vajalikul määral kaasata erasektorit ja võimalikke kasutajaid ning selle tegevusega ei tohiks mõjutada otsuste tegemist ega panna eurosüsteemile digitaalse euro pakkumise kohustust.
  • Selleks et leida sisulised vastused aruandes tõstatatud lahendamata küsimustele, teeb eurosüsteem 2021. aasta keskpaigaks otsuse digitaalse euro projekti alustamise kohta ja käivitab võimaluse korral uurimisetapi, mille eesmärk on välja töötada välja minimaalne elujõuline toode.
  • Lisaks eurosüsteemi tehtavale kontseptuaalsele analüüsile ja praktilistele katsetustele on vaja kaasata Euroopa ja rahvusvahelised institutsioonid, foorumid ja standardiloojaid, et tagada digitaalse euro vastavus kõigi tulevaste sidusrühmade ootustele.

Aruande 7. jagu

VAATA LISAKS

Seonduv teave

Kõik selle jaotise teemad