Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Avaldus EKP rahapoliitika strateegia kohta

  1. Alates rahapoliitika strateegia eelmisest läbivaatamisest 2003. aastal on nii euroala majanduses kui ka maailmamajanduses toimunud ulatuslikud struktuurimuutused. Majanduskasvu langussuundumus, mida saab seostada tööviljakuse aeglasema kasvu ja demograafiliste teguritega, ning üleilmse finantskriisi järelmõjud on alandanud tasakaalulist reaalintressimäära. Seetõttu on vähenenud nii Euroopa Keskpanga (EKP) kui ka teiste keskpankade võimalused saavutada oma eesmärke pelgalt baasintressimäärade muutuste kaudu. Peale selle on rahapoliitika elluviimisel proovikivideks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, keskkonnasäästlikkust ohustavad riskid ja muutused finantssüsteemis.
  2. EKP rahapoliitika strateegia juhindub Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga EKP-le antud siduvatest volitustest. EKP esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus euroalal. Ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab eurosüsteem ELi üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Need eesmärgid hõlmavad tasakaalustatud majanduskasvu, väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist. Eurosüsteem aitab kaasa ka riiklike pädevate asutuste poliitika sujuvale rakendamisele seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja finantssüsteemi stabiilsusega.
  3. EKP nõukogu kinnitab, et ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) on jätkuvalt asjakohane näitaja hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise hindamiseks. Samal ajal tunnistab EKP nõukogu, et omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude kaasamine ÜTHIsse kajastaks kodumajapidamiste jaoks asjakohast inflatsioonimäära paremini. Kuna omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude täielik ÜTHIsse kaasamine võtab mitu aastat, kavatseb EKP nõukogu võtta vahepeal oma rahapoliitilistes hinnangutes täiendavate laiemate inflatsiooninäitajate hulgas arvesse ka neid, mis hõlmavad omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude esialgseid hinnanguid.
  4. Nulli ületav inflatsioonipuhver annab rahapoliitikale võimaluse ebasoodsa arengu perioodil intressimäärasid alandada. Ühtlasi pakub see turvapuhvrit deflatsiooniriski katteks, kuna avaldab positiivset mõju nominaalse intressimäära tavapärasele suundumusele. Alates 2003. aastast saadud kogemused on inflatsioonipuhvri makromajanduslikku olulisust veelgi suurendanud. Kui tasakaalulise reaalintressimäära märgatav langussuundumus jätkub, näitab see eelkõige, et nominaalse intressimäära efektiivne alampiir takistab üha sagedamini rahapoliitika elluviimist. Inflatsioonipuhver on ühtlasi vajalik nominaalse palga jäikuse vähenemise ja mõõtmisvea tõttu ning selleks, et edendada riikidevahelist makromajanduslikku kohandamist euroalal.
  5. EKP nõukogu hinnangul on parim viis hinnastabiilsuse säilitamiseks hoida inflatsioonimäär keskpikas perspektiivis 2% tasemel. Inflatsioonieesmärgi saavutamisel püüab EKP nõukogu tagada sümmeetria. See tähendab, et nõukogu peab võrdselt soovimatuks nii negatiivseid kui ka positiivseid kõrvalekaldeid sellest eesmärgist. 2% suurune inflatsioonieesmärk kinnistab selgelt inflatsiooniootusi, mis on oluline hinnastabiilsuse tagamiseks.
  6. Nõukogu tunnistab, et inflatsioonieesmärgiga seotud sümmeetria säilitamiseks on tähtis arvestada efektiivse alampiiri mõju. Eelkõige kui olukord majanduses jõuab selle alampiiri lähedale, tuleb võtta eriti jõulisi või püsivaid rahapoliitilisi meetmeid, et negatiivsed kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist ei süveneks. See võib ajutiselt kaasa tuua ka olukorra, kus inflatsioonimäär on eesmärgist mõnevõrra kõrgem.
  7. EKP nõukogu kinnitab, et tema rahapoliitika strateegia on suunatud keskpikale perioodile. See võimaldab paratamatuid lühiajalisi kõrvalekaldeid inflatsioonieesmärgist ning viivitusi ja ebakindlust seoses rahapoliitika ülekandumisega majandusse ja inflatsiooninäitajatesse. Suunatus keskpikale perioodile on paindlik lähenemisviis, milles võetakse arvesse, et inflatsioonieesmärgist kõrvalekaldumise korral rakendatavad asjakohased rahapoliitilised meetmed olenevad konkreetsest olukorrast ning kõrvalekalde põhjusest, ulatusest ja kestvusest. See võimaldab EKP nõukogul võtta oma rahapoliitilistes otsustes ühtlasi arvesse muid kaalutlusi, mis on hinnastabiilsuse saavutamise seisukohalt olulised.
  8. EKP eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Sealjuures on peamiseks rahapoliitika instrumendiks EKP baasintressimäärad. Baasintressimäärade efektiivse alampiiri olulisust tunnistades kavatseb EKP nõukogu kasutada lisaks sellele vajadust mööda peamiselt eelkommunikatsiooni, varaoste ja pikaajalisi refinantseerimisoperatsioone. Nõukogu kavatseb ka edaspidi reageerida esilekerkivatele probleemidele paindlikult ja kaalub hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks vajaduse korral uute rahapoliitika instrumentide kasutuselevõttu.
  9. Oma rahapoliitilistes otsustes ning nende proportsionaalsuse ja võimalike kõrvalmõjude analüüsimisel lähtub EKP nõukogu kõigi asjakohaste tegurite ühtsest hinnangust. See hinnang tugineb kahele vastastikseoses olevale analüüsile. Need on majandusanalüüs ning rahapoliitiline ja finantsanalüüs. Majandusanalüüsis keskendutakse nominaal- ja reaalmajanduse arengule. Rahapoliitilise ja finantsanalüüsi raames aga uuritakse rahapoliitilisi ja finantsnäitajaid, keskendudes rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele ning keskpikas perspektiivis hinnastabiilsust ohustada võivatele riskidele, mis tulenevad finantstasakaalustamatusest ja monetaarteguritest. Kuna makromajanduse ja finantssüsteemi vahelistel seostel on majandus-, monetaar- ja finantsarengus otsustav roll, on oluline tagada, et kõnealuse kahe analüüsi vastastikseoseid võetakse täiel määral arvesse. See raamistik kajastab EKP majandus- ja rahapoliitilises analüüsis alates 2003. aastast toimunud muutusi, ülekandemehhanismi jälgimise tähtsust rahapoliitika instrumentide kalibreerimisel ning seisukohta, et finantsstabiilsus on hinnastabiilsuse eeltingimus.
  10. Hinnastabiilsusele avaldavad ulatuslikku mõju ka kliimamuutused, kuna need mõjutavad majanduse ja finantssüsteemi struktuuri ning tsüklilist arengut. Kliimamuutused kujutavad endast üleilmset probleemi ja nendega tegelemine on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet. Oma mandaadi piires on EKP nõukogu võtnud kindla kohustuse tagada, et eurosüsteem võtab kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega täiel määral arvesse kliimamuutustest ja vähese CO2 heitega majandusele üleminekust tingitud mõju rahapoliitikale ja keskpangandusele. Sealjuures on EKP nõukogu vastu võtnud kliimaga seotud nõudliku tegevuskava. EKP nõukogu kavatseb kaasata kliimategurid igakülgselt oma rahapoliitilistesse hinnangutesse ja kohandada oma rahapoliitika operatsioonilist raamistikku seoses teabe avalikustamise, riskihindamise, ettevõtlussektori varaostukava ja tagatisvarade raamistikuga.
  11. Ühtlasi ajakohastatakse rahapoliitiliste otsustega seotud kommunikatsiooni, et rahapoliitikat käsitlev pressiteade, pressikonverents, EKP majandusülevaade ja rahapoliitikaistungite protokollid kajastaksid rahapoliitika läbivaadatud strateegiat. Lisaks neile väljaannetele kavatsetakse koostada kergemini jälgitavaid visualiseeritud materjale, mis on suunatud laiemale avalikkusele ning aitavad tagada, et EKP tegevus oleks mõistetav ja usaldusväärne. Rahapoliitika strateegia läbivaatamise raames korraldatud arvamusüritustelt saadud edukale kogemusele tuginedes kavatseb EKP nõukogu muuta sellised üritused olemuslikuks osaks eurosüsteemi suhtlusest avalikkusega.
  12. Edaspidi kavatseb EKP nõukogu korrapäraselt hinnata oma rahapoliitika strateegia asjakohasust. Järgmine hindamine peaks toimuma 2025. aastal.

© Euroopa Keskpank, 2021

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0

Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust (ainult inglise keeles).