Eurosüsteem alustab digieuro projekti järgmist etappi

30. oktoober 2025

• Uues etapis tagatakse tehniline valmisolek digieuro esimeseks käibelelaskmiseks.
• Kui vajalikud õigusaktid on 2026. aastal vastu võetud, võiks pilootprojekt alata 2027. aastal ja eurosüsteem peaks olema valmis digieuro võimalikuks esmakordseks käibelelaskmiseks 2029. aastal.
• 2023. aasta novembris alanud ettevalmistusetapp on edukalt lõpule viidud.

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas liikuda edasi digieuro projekti järgmisse etappi. Otsus tehti pärast seda, kui oli edukalt lõpetatud eurosüsteemi poolt 2023. aasta novembris algatatud ettevalmistusetapp, mille käigus loodi alused digieuro käibelelaskmiseks.

EKP nõukogu otsus on kooskõlas Euroopa juhtide sooviga kiirendada digieuro projekti kulgu, nagu märgiti hiljuti euroala tippkohtumisel 2025. aasta oktoobris. Digieuro tagab eurooplastele valikuvabaduse ja privaatsuse ning kaitseb Euroopa rahapoliitilist suveräänsust ja majanduslikku turvalisust. Samuti edendab see innovatsiooni maksete valdkonnas ning aitab muuta Euroopa maksesüsteemi konkurentsivõimeliseks, vastupidavaks ja kaasavaks. Eurosüsteem viib oma ettevalmistused ellu paindlikult kooskõlas euroala juhtide üleskutsetega olla valmis digieuro võimalikuks käibelelaskmiseks nii pea kui võimalik, tunnistades samas, et õigusloomeprotsess ei ole veel lõppenud.

EKP nõukogu lõplik otsus selle kohta, kas ja mis kuupäeval võtta digieuro kasutusele, tehakse alles pärast õigusaktide vastuvõtmist. Eeldusel, et Euroopa kaasseadusandjad võtavad vastu määruse digieuro kehtestamise kohta 2026. aastal, võiks pilootprojekt alata ja esimesed tehingud toimuda alates 2027. aasta keskpaigast. Seejärel peaks kogu eurosüsteem olema valmis digieuro võimalikuks esmakordseks käibelelaskmiseks 2029. aastal.

„Euro, meie ühine raha, on kindel märk Euroopa ühtsusest,” sõnas EKP president Christine Lagarde. „Teeme tööd, et selle kõige käegakatsutavam vorm – eurosularaha – vastaks tulevikuvajadustele, muutes pangatähtede kujundust ja viies need vastavusse aja nõuetega. Samuti teeme ettevalmistusi digitaalse sularaha käibelelaskmiseks.”

Kuna makseharjumused muutuvad ja sularahamakseid tehakse võrreldes digitaalsete tehingutega vähem, on vajadus sularaha täiendava avaliku sektori digitaalse maksevahendi järele muutunud järjest pakilisemaks. Digieuro täiendab sularaha ja selle eelised – lihtsus, privaatsus, usaldusväärsus ja kättesaadavus kogu euroalal – laienevad ka digimaksetele. Lisaks digieuro kehtestamise määrusele toetab EKP ka Euroopa Komisjoni ettepanekut tugevdada kodanike õigust maksta sularahas.

Eurosüsteem keskendub kolmele põhivaldkonnale:

• tehniline valmisolek: digieuro tehniliste aluste väljatöötamine, sealhulgas esialgse süsteemi loomine ja piloottestimine;
• turu kaasamine: koostöö makseteenuse pakkujate, kaupmeeste ja tarbijatega, et töötada välja lõplik reeglistik, viia läbi kasutajauuringud ja testida süsteemi pilootprojektide käigus;
• õigusloomeprotsessi toetamine: tehniliste sisendandmete jätkuv andmine ELi kaasseadusandjatele ja nende toetamine õigusloomeprotsessis.

„See ei ole pelgalt tehniline projekt, vaid kollektiivne jõupingutus, et tagada Euroopa rahasüsteemi tulevikukindlus,” märkis EKP juhatuse liige Piero Cipollone, kes juhib digieuro kõrgetasemelist töörühma. „Digieuro tagab, et sularaha eeliseid saab kasutada ka digiajastul. See suurendab Euroopa maksekeskkonna vastupanuvõimet, vähendab kaupmeeste kulusid ning loob platvormi, mis võimaldab eraettevõtetel luua innovaatilisi lahendusi, laiendada oma tegevust ja omavahel konkureerida.”

Läbipaistvus ja tihe koostöö sidusrühmadega on olnud ja on ka edaspidi projekti jaoks põhjapaneva tähtsusega. Tagasiside Euroopa otsusetegijatelt, turuosalistelt ja potentsiaalsetelt kasutajatelt on olnud eurosüsteemi jaoks väga kasulik. Jätkame edaspidigi aktiivset suhtlust erinevate sidusrühmadega.

Eurosüsteemi jätkuvad ettevalmistused digieuro kasutuselevõtuks viiakse ellu paindlikult ja kooskõlas õigusloomeprotsessiga. Selleks viiakse töö läbi moodulitena, et süsteemi saaks laiendada järk-järgult ja piirata rahaliste kohustuste võtmist.

Digieuro väljatöötamise ja haldamisega seotud lõplikud kulud sõltuvad digieuro lõplikust tehnilisest lahendusest, sealhulgas arendamist vajavatest komponentidest ja seonduvatest teenustest. Ettevalmistusetapis tehtud töö tulemusena on arenduskulud, mis hõlmavad nii eurosüsteemiväliselt^[1] kui ka -siseselt arendatud komponente, hinnanguliselt ligikaudu 1,3 miljardit eurot kuni esimese käibelelaskmiseni, mis toimub praeguste eelduste kohaselt 2029. aasta jooksul. Alates 2029. aastast on prognoositavad halduskulud ligikaudu 320 miljonit eurot aastas. Need kulud kannab eurosüsteem, nagu ka europangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, mis on nii nagu digieurogi avalik hüve. Samamoodi kui pangatähtede puhul eeldatakse, et need kulud korvab emissioonitulu, ehkki digieuro hoiuste maht oleks ringluses olevate pangatähtede omaga võrreldes väike.

Ettevalmistusetapi lõpuleviimine tähistab digieuro projekti jõudmist olulisse uude etappi. Tuginedes 2020.–2023. aastal läbiviidud uurimisetapis saadud kogemustele, liikusime digieuro praktilise lahenduse täiustamise suunas. Peamiste saavutustena i) töötati välja digieuro reeglistiku kavand, ii) valiti digieuro komponentide ja seonduvate teenuste pakkujad, iii) käivitati edukalt innovatsiooniplatvorm eesmärgiga koos turuosalistega eksperimenteerida ning iv) tehnilise töösuuna osana analüüsiti digieuro sobitumist maksete ökosüsteemi. Selle analüüsi viisid läbi EKP ja turuosalised eurojaemaksete nõukogu vahendusel ning selle tulemusena jõuti järeldusele, et digieuro võiks edendada veelgi konkurentsi Euroopa makseturul. Lisaks otsesele kasule, mida tooks pankadele ja makseteenuse pakkujatele digieuro levitamine, saaksid nad kasutada digieuro avatud standardeid, et laiendada oma ulatust kogu euroalal, ilma et nad vajaksid omaenda aktsepteerimisvõrgustikke. Samuti tekiks neil võimalus ühismärgistada digieurot olemasolevate makselahendustega.

EKP andis kaasseadusandjatele vastavalt vajadusele tehnilist teavet, toetades sellega õigusloomeprotsessi. Esitatud dokumendis näitas EKP, et digieuroga seotud kulud jäävad pankade jaoks piiratuks – need on lähedased Euroopa Komisjoni esialgsetele hinnangutele ja samas suurusjärgus makseteenuste direktiivi rakendamisel tehtud kulutustega. Samuti selgitati dokumendis, et digieuro tehnilises lahenduses sisalduvad kaitsemeetmed (nt hoidmispiirangud) tagaksid, et digieuroga ei kaasneks finantsstabiilsust ohustavad riskid.

Selleks et digieuro vastaks Euroopa kodanike ja kaupmeeste vajadustele, viis eurosüsteem läbi ulatuslikud kasutajauuringud, mis olid suunatud haavatavatele tarbijarühmadele ja väikekaupmeestele. Tulemused, mis on kättesaadavad täna avaldatavas aruandes, osutavad vajadusele lihtsa, usaldusväärse ja turvalise maksekogemuse järele.

Need tulemused toetavad EKP pühendumust töötada välja digieuro, mis vastab igaühe vajadustele ja edendab Euroopa finantsarengut. Digieuro eesmärk on võimestada kodanikke, toetada innovatsiooni ja tugevdada meie rahasüsteemi vastupanuvõimet.

Meediakanalite küsimustele vastab Georgina Garriga Sánchez (tel: +49 69 1344 95368).