Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 8. september 2016

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et varasid kavatsetakse osta iga kuu 80 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Tänasel istungil analüüsisime nõukogu viimase istungi järel saadud majandus- ja monetaarandmeid ning EKP ekspertide uut makromajanduslikku ettevaadet. Ehkki seni kättesaadavad tõendid viitavad euroala majanduse vastupanuvõimele püsiva üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse suhtes, ohustavad EKP põhistsenaariumit endiselt langusriskid.

Meie ulatuslikud rahapoliitilised meetmed tagavad jätkuvalt soodsad rahastamistingimused ja toetavad euroala majanduse taastumise tempot. Seetõttu eeldame endiselt, et SKP reaalkasv kiireneb mõõdukas, ent püsivas tempos ja euroala inflatsioon hoogustub lähikuudel järk-järgult kooskõlas eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta juuni ettevaates esitatud hinnanguga.

Nõukogu jätkab väga tähelepanelikult majanduse ja finantsturgude arengu jälgimist. Nagu EKP ekspertide ettevaates esitatud, jätkame ka väga ulatuslike rahapoliitiliste meetmete võtmist, mis on vajalikud, et tagada keskpika aja jooksul inflatsioonimäärade taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Vajaduse korral kasutame kõiki meie pädevusse kuuluvaid instrumente. EKP nõukogu on andnud asjakohastele komiteedele ülesande hinnata võimalusi, mis tagavad ostukava tõrgeteta rakendamise.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2016. aasta teises kvartalis 0,3% võrreldes 0,5%ga esimeses kvartalis. Värskeimad andmed osutavad, et 2016. aasta kolmandas kvartalis jätkub kasv teise kvartaliga võrreldes ligikaudu samas tempos. Edaspidi peaks majanduse taastumine mõõdukalt, ent püsivalt jätkuma. Sisenõudlust soodustab endiselt rahapoliitiliste meetmete mõju kandumine reaalmajandusse. Head rahastamistingimused ning ettevõtete kasumlikkuse ja nõudluse väljavaate paranemine elavdavad edaspidigi investeeringuid. Tööhõive püsiv suurenemine, millele aitavad samuti kaasa varasemad struktuurireformid, ning endiselt küllaltki madal naftahind toetavad veelgi kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja seega ka eratarbimist. Ühtlasi peaks eelarvepoliitika kurss euroalal olema 2016. aastal kergelt ekspansiivne ning muutuma 2017. ja 2018. aastal üldjoontes neutraalseks. Samal ajal pärsivad euroala majanduse elavnemist endiselt tagasihoidlik välisnõudlus, mis osaliselt tuleneb Ühendkuningriigi referendumi tulemuste selgumise järel tekkinud ebakindlusest, bilansside korrigeerimise vajadus mitmes sektoris ja loidus struktuurireformide rakendamisel. Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad jätkuvalt langusriskid, mis on peamiselt tingitud väliskeskkonnast.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2016. aastal 1,7%, 2017. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,6%. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi mõnevõrra allapoole korrigeeritud.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 2016. aasta juulis ja augustis 0,2%. Energiahindade aastainflatsiooni hoogustumine jätkus, kuid teenuste ja tööstuskaupade (v.a energia) hinna inflatsioon oli juuliga võrreldes mõnevõrra aeglasem. Tulevikku vaadates eeldatakse nafta praeguste futuurihindade põhjal, et inflatsioonimäärad püsivad lähikuudel madalal tasemel ja hakkavad tõusma 2016. aasta lõpu poole tingituna peamiselt energiahindade aastakasvu baasefektidest. 2017. ja 2018. aastal peaks inflatsioon veelgi kiirenema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest ja majanduse oodatavast taastumisest.

Seda suundumust kajastab ka EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille järgi on aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aastal 0,2%, 2017. aastal 1,2% ja 2018. aastal 1,6%. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni väljavaade üldjoontes sama.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule 2016. aasta juulis, mil M3 aastane kasvumäär oli 4,8% võrreldes 5,0%ga juunis. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta juunis 8,7% ja juulis 8,4%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline elavnemine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2016. aasta juulis 1,9% võrreldes 1,7%ga juunis. Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv püsis juulis muutumatult 1,8% tasemel. Ehkki pankade laenuandmise areng peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist, toetavad alates 2014. aasta juunist rakendatud rahapoliitilised meetmed üha enam ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ja seeläbi ka laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust säilitada väga ulatuslik rahapoliitiline toetus, et tagada inflatsioonimäärade võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Nagu EKP nõukogu on varem korduvalt rõhutanud (mis on leidnud jõulist kajastamist poliitilistes aruteludes nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil), peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem, et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et vähendada struktuurset tööpuudust ja hoogustada kogutoodangu potentsiaalset kasvu euroalal. Struktuurireforme tuleb ellu viia kõigis euroala riikides. Praegu tuleb keskenduda meetmetele, mis tõstavad tööviljakust, parandavad ettevõtluskeskkonda ja tagavad asjakohase avaliku infrastruktuuri – need kõik on väga olulised, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Selle eesmärgi saavutamist toetavad ka käimasolevate investeerimisalgatuste tõhustamine (sh Junckeri investeerimiskava pikendamine), edusammud kapitaliturgude liidu loomisel ja viivislaenude restruktureerimist parandavad reformid. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.