Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri
  • INTERVJUU

Intervjuu Läti uudisteagentuuriga LETA

Intervjuu Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Isabel Schnabeliga (Ingūna Ukenābele, 22. veebruar 2021)

25. veebruar 2021

Kuidas kirjeldaksite euroala majanduse praegust olukorda?

Pandeemia käigus oleme kogenud kõige rängemat majanduslangust pärast Teise maailmasõja lõppu. Pärast seda, kui majandustegevus 2020. aasta kevadel puhkenud koroonaviiruse pandeemia esimese laine järel ulatuslikult pidurdus, toimus jõuline elavnemine, mida toetasid otsustavad raha- ja eelarvepoliitikameetmed. Selle positiivse suundumuse peatas möödunud aasta lõpus nakatumiste arvu tõus, mis on majandusaktiivsust mõjutanud ka 2021. aasta alguses. Tervishoiualast olukorda silmas pidades seisame uute viirusetüvede tekkimise tõttu endiselt silmitsi suure ebakindlusega, mis toob lähiajal kaasa mõningaid langusriske.

Tahan siiski rõhutada, et praegu suudame eraldusmeetmete tagajärgedega toime tulla tunduvalt paremini kui esimesel korral. Oleme olukorraga veidi rohkem kohanenud ning see tähendab, et seekordsed piirangud ei mõju majandusele enam nii rängalt.

Ühtlasi näeme juba mitmeid julgustavaid märke. Esiteks on nüüdseks välja töötatud vaktsiinid. Vaktsineerimised toimuvad küll aeglaselt, kuid järjekindlalt. Maailmamajandus elavneb oodatust kiiremini ning tõenäoliselt avaldab euroala riikidele kaudset mõju ka USA presidendi Joe Bideni administratsiooni kavandatav ulatuslik eelarvemeetmete pakett. Seega on tunneli lõpus näha valgust.

Väga oluline on see, et majandust toetakse edaspidigi nii raha- kui ka eelarvepoliitika kaudu. Toetust ei tohi liiga vara lõpetada. Rahapoliitikas tagame, et rahastamistingimusi ei karmistata põhjendamatult. Reaalintressimäärade liiga järsk tõus üleilmse majanduskasvu väljavaadete paranemise keskkonnas võib majanduse taastumist ohustada. Seepärast jälgime finantsturgude arengut tähelepanelikult.

Kas võime loota, et pandeemia raugedes toimub ka seekord elavnemine sama kiiresti kui eelmisel suvel?

Oli julgustav näha, kui kiiresti suutis majandus möödunud aastal taastuda. Kui suudame tervishoiukriisi laias laastus ohjeldada, on nüüdki võimalik, et elavnemine toimub sama kiiresti. Majanduskahju oht aga suureneb sedamööda, kuidas sageneb eraldusmeetmete võtmine ja kui pikk on nende kestus. Seega peab viiruse ohjeldamine olema kindel prioriteet. Ühtlasi peaksime püüdma kasutada praegust kriisi võimalusena teha vajalikke struktuurimuutusi. Näiteks oleme näinud tõuget ulatuslikumalt digiteeritud majanduse poole. Niisugused muudatused võivad edaspidi toetada tootlikkuse kasvu. Just seetõttu on väga oluline kasutada tõhusalt avaliku sektori vahendeid ja eelkõige Euroopa Liidu taasterahastut. Neid ressursse tuleks kasutada selleks, et edendada üleminekut keskkonnasäästlikumale ja ulatuslikumalt digiteeritud majandusele.

Kui palju euroala majandus sel aastal kasvab? Millal võiks see jõuda kriisieelsele tasemele?

Oma 2020. aasta detsembris koostatud värskeimas ettevaates prognoosisime, et euroala riikide majanduskasv on 2021. aastal 3,9%. Pandeemiast tingitud eraldusmeetmete jätkumise tõttu võib kasv 2021. aasta esimeses kvartalis jääda oodatust veidi loiumaks. Kuid kui võtta arvesse positiivseid suundumusi, mida eelnevalt mainisin, ning erakordselt soodsaid rahastamistingimusi ja ekspansiivset eelarvepoliitikat, siis võib arvata, et aastane kasvumäär jääb detsembris prognoosituga samasse suurusjärku.

Praeguste prognooside järgi võiks majandus jõuda kriisieelsele tasemele 2022. aasta keskpaigaks.

Kas pandeemiast tingitud kriis võib kaasa tuua suuremat ebavõrdsust euroala riikide arengus? Jõukad riigid on investeerinud abi- ja toetusprogrammidesse rohkem kui nende vähem jõukad partnerid.

Pandeemia alguses oli üks murekohti see, et sellest kõige enam räsitud riikidel ei ole piisavalt eelarvevõimalusi vajalike meetmete võtmiseks. Vastupidiselt kartustele ei ole see olnud praeguse kriisi ajal üldine suundumus. Oluline roll on siin Euroopa tasandil vastu võetud eelarvepoliitiliste toetusmeetmete paketil.

Kuid lõpuks on kõige tähtsam see, kuidas neid vahendeid kasutatakse. Kas need suunatakse tootlikesse investeeringutesse? Kas neid kasutatakse innovatsiooni edendamiseks? See on parim viis võimalike lahknevustega toimetulekuks. Seepärast tuleb Euroopa tasandil pakutavad rahalised vahendid kiiresti välja maksta ja neid arukalt kasutada.

Kas EKP pöörab tähelepanu liikmesriikide programmidele? Näiteks Lätis on rahandusministeeriumi koostatud programm pälvinud palju kriitikat.

Sellised arutelud toimuvad kõigis riikides ning Euroopa Komisjoni ülesanne on neid programme hinnata. Üldiselt on euroala riikides tehtud sammud olnud pandeemia ohjeldamiseks igati sobivad. Väga olulised on töökohtade säilitamise kavad, mis on võimaldanud 10 miljonil inimesel oma töökohta hoida ja aidanud vältida tööpuuduse järsku suurenemist. Teise olulise komponendina tõstaksin esile toetused ettevõtlussektorile eesmärgiga vältida tavatingimustes igati elujõuliste ettevõtete pankrotti. Need olid kaks kõige kaalukamat komponenti ja mõlemad toimisid väga hästi, eelkõige koosmõjus rahapoliitikaga, mis on pakkunud soodsaid rahastamistingimusi nii ettevõtetele ja kodumajapidamistele kui ka riikide tasandil. See on võimendanud ka eelarvemeetmete toimet.

Kas on erinevusi selles, kuidas tegelevad kriisi ohjeldamisega euroala riigid ja ELi riigid, kes euroalasse ei kuulu?

Üldjoontes on nende tegevus olnud väga samalaadne. Ka euroalaväliseid ELi riike on teine viiruselaine tabanud rängalt ja nemadki võtsid taas eraldusmeetmeid. ELi liikmetena saavad nad samuti kasutada ELi taasterahastut. Neis riikides on võetud rahapoliitikameetmeid pandeemia tagajärgede leevendamiseks. Toetust on pakkunud ka EKP, võimaldades kasutada likviidsust eurodes vahetustehingute liinide ja repotehingute kaudu.

Balti riigid on euroala ühed nooremad liikmed. Kas euroala liikmena on neil kergem praeguse kriisiga toime tulla? On siiski veel inimesi, kes suhtuvad ühisrahasse kahtlevalt.

Ka Eestis, Lätis ja Leedus on pandeemia tõttu toimunud ulatuslik majanduslangus. Euroala kui tervikuga võrreldes aga läheb Balti riikidel siiski paremini. 2020. aastal oli reaalse SKP langus seal üks väiksemaid kogu euroalal. Tasub muidugi mainida, et ka nende lähtepositsioon oli suhteliselt hea.

EKP on pakkunud olulist tuge kõigile euroala riikidele. 2020. aasta märtsis, kui tekkisid häired finantsturgudel, olid EKP toetusmeetmed tõsise finantskriisi vältimiseks hädavajalikud. Süsteemse riski näitajad olid siis tasemel, mis oli võrreldav üleilmse finantskriisi aegsete näitajatega. Poliitikameetmed, mida EKP viivitamatult võttis, suutsid finantsturge suhteliselt kiiresti rahustada.

Pärast seda on rahapoliitika fookus muutunud ja suunatud soodsate rahastamistingimuste pakkumisele, et taastada inflatsioon tasemel, kus me soovime seda keskpikas perspektiivis näha. Pandeemia on avaldanud inflatsioonile langussurvet ja seda oleme ohjeldanud mitmesuguste kriisimeetmete abil. Eelkõige nimetaksin siin meie uut, pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralist varaostukava ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone.

Balti riigid on kõigist neist meetmetest suurel määral osa saanud. Euro on pakkunud stabiilsust suure ebakindluse keskkonnas.

Kui kauaks võiksid madalad intressimäärad Teie hinnangul püsima jääda? Mis tingimustel võiks olukord muutuda?

Madalate intressimäärade keskkonda mõjutavad pikaajalised struktuursed suundumused, nagu näiteks üleilmastumine, tootlikkuse kasvu aeglustumine ning demograafilised muutused, mis mängivad olulist rolli ka Balti riikides. Praeguses olukorras soovitakse suhteliselt palju säästa ja investeerimisvalmidus on pärsitud. See avaldab intressimääradele langussurvet mitte ainult Euroopas, vaid kõigis arenenud majandusega riikides. Olukorras võib muidugi toimuda ka pööre. Näiteks võivad vananevates ühiskondades suureneda kulutused meditsiini- või pikaajalise hoolduse teenustele. Samuti võime näha innovatsiooni, näiteks seoses keskkonnasäästlike tehnoloogiatega. Selle tulemusel võib tootlikkus hakata taas kasvama ja see omakorda võib hoogustada investeeringuid. Kas see aset leiab, sõltub suurel määral valitsuste poliitikast, see tähendab struktuuripoliitikast ja avaliku sektori investeeringutest.

Lähiajal neis pikaajalistes makromajanduslikes suundumustes sellist pööret tõenäoliselt ei toimu, aga üldises plaanis ei peaks seda välistama. Need, kes on majandusajalooga tuttavad, teavad, et pöörded on võimalikud, kuid nende ajastust on keeruline ette näha.

Kas majandusse tehakse investeeringuid? Lätis näiteks tundub, et madalatest intressimääradest ei piisa pangalaenuturu elavdamiseks.

Pandeemia tõttu valitsevad erakordselt suur teadmatus ja ebakindlus ning sellisel ajal kalduvad inimesed rohkem säästma. Ühelt poolt kogunevad säästud paratamatult, kuna eraldusmeetmete tõttu ei saa kulutusi teha, kuid teiselt poolt kogutakse ka tagavarasääste, sest inimesed tunnevad muret majanduse käekäigu pärast. Seega säästetakse tõepoolest rohkem ja samal ajal tehakse suure ebakindluse tõttu vähem investeeringuid. Selleks et majandus hakkaks elavnema, peab tarbimine hoogustuma ja ettevõtted peaksid taas alustama investeerimist. Võtmesõnaks on siin kindlustunne ning seda saavad aidata taastada nii eelarve- kui ka rahapoliitika, ergutades seeläbi ka nõudlust.

Kuidas kirjeldaksite olukorda finantsturgudel ja pangandussektoris? Kui stabiilsed on praegu euroala pangad? Sõna „kriis” tähendab paljude inimeste jaoks probleeme pankade ja enda kogutud säästudega.

Praegune kriis erineb üleilmsest finantskriisist märkimisväärselt. Selle alguses oli pankade olukord suhteliselt hea, seda ka Balti riikides. Pangad olid küllaltki hästi kapitaliseeritud ning tänu sellele said nad kriisiolukorras olla osa lahendusest, mitte probleemi põhjustajad.

Seda küllaltki soodsat suundumust toetasid eelarve-, järelevalve- ja rahapoliitika.

Eelarvepoliitikas nägime laenumoratooriumeid ja -tagatisi ning samal ajal leevendasid järelevalveasutused oma nõudmisi ja tingimusi. Kõigi nende meetmete kaudu anti pangandussektorile olulist tuge. Rahapoliitikas pakkusid keskpangameetmed väga soodsatel tingimustel küllaldaselt likviidsust, mis võimaldas pankadel jätkata laenuandmist.

Tänu toetusmeetmetele on maksejõuetusjuhtumite arv praegu väga väike. Otsustav punkt saabub siis, kui need meetmed lõpetatakse. Võib tekkida vabalangus, mille mõju võib kanduda ka finantssektorisse ning me võime näha viivislaenude osakaalu kasvu. Meie analüüs kinnitab, et euroala pangad tulevad toime, kui toetusmeetmeid ei lõpetata liiga vara või liiga järsult ning eeldusel, et üldine olukord ja EKP pakutavad rahastamistingimused püsivad soodsad. Paljud ettevõtted aga väljuvad kriisist tunduvalt suurema võlakoormaga.

Milline on viivislaenude olukord ja millised nendega seotud riskid Balti riikide pankades?

Vabalanguse oht on olemas ka Balti riikides. Ka seal on palju ettevõtteid, kelle võlakoormus kasvab ja kõik neist ei suuda oma tegevust jätkata. Pandeemiast tingitud probleeme ja murekohti on kõigis euroala riikides.

Enne pandeemia puhkemist oli rahapesu tõkestamine Balti riikides ja Põhjamaades väga terav küsimus. Oli mitmeid skandaale ja kehtestati rangeid eeskirju. Kuidas hindate rahapesuvastast võitlust euroalal tervikuna? Millised on praegu suurimad probleemid?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus on äärmiselt oluline, et säilitada finantssektori terviklikkus ja üldsuse usaldus finantsasutuste vastu. See on eeskätt riikide ametiasutuste ülesanne, samal ajal kui EKP vastutab euroala oluliste pankade järelevalve eest. Aga muidugi teeme tihedat koostööd ja vahetame omavahel teavet.

Piiriüleste juhtumite puhul ei pruugi aga riikide ametiasutuste täidetavatest ülesannetest piisata, sest nõuete piiratud täitmise tõttu ühes riigis võivad negatiivsed tagajärjed avalduda kogu euroalal. Seega leian, et oleks vaja euroopalikumat lähenemisviisi. See algab riiklike eeskirjade edasise ühtlustamisega. Samuti tuleks kaaluda, kas rahapesu vastu saaks tõhusamalt võidelda Euroopa tasandil. Need mõtted on sõnastatud ka Euroopa Komisjoni rahapesuvastases tegevuskavas.

Kas leiate, et Euroopa Komisjon ei tegutse siin piisavalt kiiresti? Neist teemadest on juba aastaid räägitud.

On põhjust väita, et selles valdkonnas tuleks tegutseda operatiivselt. Ent volituste ja ülesannete jagamine Euroopa tasandil on aeganõudev ja keeruline poliitiline küsimus. Eeskirjade ühtlustamisel võiks aga mõningat edu saavutada kiiremini.

Millal võime oodata digitaalse euro kasutuselevõttu?

See küsimus on lahtine. 2020. aasta oktoobris avaldas EKP digitaalse euro kohta esimese aruande, mille alusel korraldati laialdast huvi pälvinud avalik konsultatsioon. Tõenäoliselt aasta keskpaigaks teeme otsuse, kas digitaalse euro projekt käivitada. Sellele järgneks uurimisetapp. Muidugi kooskõlastame oma plaane põhjalikult Euroopa Komisjoniga. Täpsustada tuleb veel ka olulisi tehnilisi aspekte. Rõhutan veel kord, et arutelud on alles käimas ja ametlikku otsust ei ole veel tehtud. See on protsess, mis kestab mitu aastat.

Kas digiraha on üldsuse silmis usaldusväärne?

Digiraha usaldusväärsus sõltub sellest, kas üldsus usaldab seda emiteerivat keskpanka. Euro on avalikkuse silmis väga usaldusväärne ning olen kindel, et suudame sama usalduse tagada ka digitaalse euro vastu.