Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2022. aasta aruande kohta

Siinne tagasiside aruanne avaldatakse seoses EKP 2023. aasta aruande edastamisega Euroopa Parlamendile. Selles antakse vastused Euroopa Parlamendi resolutsioonis EKP möödunud aasta aruande kohta tõstatatud küsimustele ja üleskutsetele.[1] Aruanne on üles ehitatud teemade kaupa. Selle eesmärk on paremini selgitada EKP tegevuspõhimõtteid ning edendada dialoogi Euroopa Parlamendi ja üldsusega Euroopa Parlamendi liikmete tõstatatud olulistes küsimustes.[2] EKP on selliseid aruandeid avaldanud alates 2016. aastast, järgides Euroopa Parlamendi soovitust.

1 Rahapoliitika ja majandusareng

Seoses üleskutsega võtta kõik vajalikud meetmed inflatsioonimäära vähendamiseks kooskõlas oma volitustega on EKP kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Selleks on EKP astunud mitmeid samme. Neist kõige olulisem oli baasintressimäärade tõstmine 450 baaspunkti võrra ajavahemikul 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini. EKP oli juba 2021. aasta detsembris alustanud oma rahapoliitika normaliseerimist, andes teada mõnede varaostude järkjärgulisest lõpetamisest. 2022. aasta esimesel poolel laekunud andmed, mida iseloomustas tavatult suur ebakindlus, kinnitasid samm-sammult, et inflatsioonitase püsib tõenäoliselt liiga kõrge kauem, kui esialgu eeldatud. Sellest ajast saadik on EKP tõstnud baasintressimäärasid enneolematult kiires tempos ja suures ulatuses. Igal juhul oleks intressimäärade tõstmise tsükli varasemal algusel olnud inflatsioonile nii lähiajal kui ka pikemas perspektiivis tõenäoliselt vaid piiratud mõju. Eri majanduspiirkondade majandus- ja finantstingimused on erinevad. Seetõttu tuleks suhtuda ettevaatusega võrdlustesse teistes jurisdiktsioonides, eelkõige Ameerika Ühendriikides, võetud rahapoliitiliste meetmetega. EKP edaspidised otsused tagavad, et baasintressimäärad hoitakse piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik, tuginedes andmepõhisele lähenemisviisile. Stabiliseerides inflatsiooni 2% eesmärgi tasemel keskpika aja jooksul, toetab EKP rahapoliitika jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Peale selle aitab hinnastabiilsusele suunatud rahapoliitika piirata ka kiirest inflatsioonist tingitud ebavõrdsust. Väiksema sissetulekuga kodumajapidamisi mõjutab inflatsioon üldiselt rohkem, sest nad kulutavad ära suurema osa oma sissetulekust ja neil on väiksemad finantspuhvrid.

Mis puudutab muret teisese mõju, inflatsiooniootuste destabiliseerumise ning võimaliku palga-hinnakasvu spiraali pärast, siis viitavad värskeimad andmed sellele, et nimetatud tagajärgede realiseerumise risk on vähenenud ja püsib mõõdukas. Viimased andmed viitavad inflatsioonitempo jätkuvale pidurdumisele ja palgakasvu mõningasele aeglustumisele. Inflatsioonihüvitiste nimel peetavatel palgaläbirääkimistel on küll mõningane teisene mõju, kuid palga-hinnakasvu spiraali ei ole selle tulemusel tekkinud. Loomulikult kasvab risk vastavalt sellele, kui pika aja jooksul ja kui suures ulatuses inflatsioonitase 2% eesmärgist kõrvale kaldub. Siiski on inflatsioon tugevalt aeglustunud ja peaks eeldatavalt jõudma oma sihttasemele 2025. aasta keskel. See kajastab osaliselt EKP jõulisi rahapoliitilisi meetmeid. Oma rahapoliitika kursi hindamisel jälgib EKP ka edaspidi inflatsiooni mõju ülekandumist kõigisse asjakohastesse reaal- ja nominaalmuutujatesse, et tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Nii kutseliste prognoosijate pikaajalised inflatsiooniootused kui ka turupõhised näitajad on püsinud 2% inflatsioonieesmärgi lähedal ja vaid tarbijaootused on pisut kõrgemad. EKP jätkab nende suundumuste hoolikat jälgimist.

Mis puudutab üleskutset anda rohkem teavet neutraalse intressimäära jälgimise ja kehtestamise kohta, siis ei ole selline intressimäär jälgitav ning selle hindamisel esineb mitmeid mõõtmise ja mudeli spetsifikatsiooniga seotud väljakutseid. Neutraalne intressimäär on määratletud intressimäärana, mis ei mõju ei ekspansiivselt ega ka piiravalt. Neutraalse intressimäära taseme ja arengu mõõtmiseks kasutavad EKP eksperdid mitmesuguseid hinnanguid. Pärast COVID-19 pandeemiat näivad neutraalse intressimäära tsüklilised näitajad euroalal tõusnud olevat. Seevastu pikaajalistele majandussuundumustele tuginevad aeglaselt muutuvad hinnangud ei ole tõenäoliselt oluliselt kasvanud, sest struktuursed majandustegurid (tööviljakuse kasv, demograafiline olukord ja riskikartlikkus) ei ole muutunud. Selle aasta alguses avaldasid EKP eksperdid neutraalse intressimäära kasutamise ja piirangute kohta rohkem teavet.[3] On oluline märkida, et keskpangad üksnes hindavad ega kehtesta neutraalset intressimäära.

Mis puudutab inflatsiooni sihtmääraga seotud keskpika perspektiivi tähendust ja hinnastabiilsuse kvalitatiivsemat käsitlust, siis arvuliselt täpset ja eelnevalt kindlaksmääratud keskpika perspektiivi määratlust ei ole olemas, kuid inflatsiooniootuste kinnistamiseks on väga oluline koguinflatsiooni täpne arvuline eesmärk. Seda selgitati näiteks EKP eelmises tagasiside aruandes.[4] Suunatus keskpikale perioodile võimaldab inflatsioonieesmärgist paratamatuid lühiajalisi kõrvalekaldeid. Samuti võetakse selles arvesse viivitusi ja varieeruvust seoses rahapoliitika ülekandumisega majandusse ja inflatsiooninäitajatesse. Keskpika perioodi pikkus sõltub mitmest tingimusest, nagu inflatsiooni seatud eesmärgist kõrvalekaldumise põhjusest, ulatusest ja püsivusest. Seoses inflatsioonieesmärgi määratlemisega jõuti 2021. aastal läbi viidud strateegia läbivaatamise tulemusel järeldusele, et parim viis hinnastabiilsuse säilitamiseks on järgida keskpikas perspektiivis sümmeetrilist 2% inflatsioonieesmärki.[5] Selline kvantitatiivne eesmärk kinnistab selgelt inflatsiooniootusi, mis on oluline hinnastabiilsuse tagamiseks. Tegelikult on hoolimata hiljutisest väga kõrgete inflatsioonimäärade perioodist enamik inflatsiooniootusi püsinud üldiselt kindlalt 2% lähedal. See näitab, et EKP eesmärk on selge ja usaldusväärne.

Seoses üleskutsega vaadata põhjalikult läbi ja parandada EKP mudeleid, mida kasutatakse rahapoliitika ettevalmistamisel, on oluline rõhutada, et EKP analüüsib ja ajakohastab oma mudeleid pidevalt.[6] EKP kasutab oma prognooside koostamisel mitmesuguseid mudeleid. Neis kasutatakse andmetes täheldatud empiirilistel mustritel põhinevat teavet, mida täiendavad eksperdihinnangud ja riskianalüüsid. EKP on seda lähenemisviisi kasutanud 25 aastat. See on osutunud töökindlaks viisiks kombineerida täiendavaid alternatiivseid vahendeid, mida saab paindlikult kohandada ettenägematute sündmuste ja uute väljakutsete lahendamiseks. Näiteks pärast üleilmset finantskriisi täiendati EKP vahendeid kiiresti mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega. Samuti on EKP oma mudeleid kohandanud ja täiustab neid pidevalt selleks, et paremini arvesse võtta kliimariske. See võimaldab EKP-l hinnata näiteks temperatuuri järsu muutuse tagajärgi ja süsinikdioksiidi maksustamise mõju keskpikas perspektiivis. Muu hulgas on mudelites tehtud õigeaegselt kohandusi ja laiendusi, et uurida alates 2020. aastast aset leidvaid erandlikke sündmusi ja suundumusi. Nende hulka kuuluvad epidemioloogilised aspektid pandeemia ajal ning energiasektori ja tootmisstruktuuride väiksematesse rühmadesse jaotamine pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja puhkemist. Viimastel aastatel täheldatud šokkidel ei ole ajaloos pretsedenti, mistõttu on prognoosijad kõigis institutsioonides teinud paratamatult suuremaid prognoosivigu.[7] EKP vaatab oma mudelid ulatuslikumalt läbi siis, kui saab selgeks, kas need šokid on majanduse struktuuri põhjalikult muutnud. Seni jääb parimaks viisiks ebakindlusega toimetulekuks jätkuvalt erinevate mudelite kombineerimine.

Mis puutub üleskutsesse analüüsida inflatsiooni mõjutavaid pakkumise ja nõudlusega seotud tegureid, siis EKP on neid ka põhjalikult analüüsinud.[8] Uuringud näitavad, et inflatsiooni hiljutine järsk kiirenemine oli algselt tingitud eelkõige pakkumispoolsetest teguritest. Eeskätt hõlmasid need energiaturgudel toimunud muudatusi. Muude tegurite hulgas olid aga toormehindade areng, üleilmsete tarneahelate kitsaskohtade mõju ja pandeemiaga seotud tööjõupuudus. Aja jooksul on tarnešokid siiski leevenenud ja kasvanud on nõudlustegurite suhteline tähtsus. See kehtib eelkõige teenindussektori kohta, kus kuhjunud nõudlus põhjustas pärast pandeemiapiirangute kaotamist suure hinnatõusu (nt meelelahutuse ja reisimise segmendis).

2 Finantsstabiilsus

Mis puudutab üleskutset jälgida viivislaenude olukorda, siis pankade varade kvaliteedi jälgimine on EKP korrapäraselt läbiviidava finantsstabiilsuse hindamise lahutamatu osa. Finantsstabiilsus on hinnastabiilsuse eeltingimus. Eelkõige võib varade kehv kvaliteet nõrgestada pankade vahendussuutlikkust ja kahjustada finantsstabiilsust. EKP esitab finantsstabiilsuse hindamise tulemused kord poolaastas ilmuvas finantsstabiilsuse ülevaates, mis sisaldab analüüsi varade kvaliteedi muutuste kohta. 2023. aasta novembri väljaandes nenditakse, et suuremad laenuteeninduskulud põhjustavad laenu võtnud ettevõtetele, kodumajapidamistele ja riikidele üha suuremaid probleeme, ehkki karmimate rahastamistingimuste mõju ei ole veel täiel määral avaldunud.[9] Selles märgitakse, et pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist vähenes pankade viivislaenude osakaal mitu aastat järjest. Ülevaatest selgub, et viivislaenude osakaal stabiliseerus 2023. aasta esimesel poolel mitme aasta madalaima taseme lähedal, kusjuures mõne laenuportfelli puhul võib täheldada esimesi märke kahjumite suurenemisest.[10] EKP eksperdid jätkavad poliitikasuundumuste analüüsimist ja annavad nõu viivislaenude käsitlemise meetodite kohta makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast. See täiendab ühtse järelevalvemehhanismi tööd, mis lähtub mikrotasandi usaldatavusjärelevalve perspektiivist.

3 Kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused rahapoliitikas

Seoses kliimamuutuste mõju hindamisega hinnastabiilsuse säilitamise võimele lõimib EKP jätkuvalt kliimamuutustega seotud kaalutlused ekspertide makromajanduslikesse ettevaadetesse ja laiendab oma töökindlaid makromajanduslikke alusmudeleid nii, et need hõlmaksid kliimamuutuste leevendamise meetmeid. See on aidanud EKP-l hinnata mitmesuguseid riske. Ühest küljest uurib EKP muutuva kliima ja ökosüsteemide hävimisega seotud füüsilisi riske. Teisest küljest analüüsib ta üleminekuriske, mis tulenevad süsinikuneutraalsele majandusele üleminekust või loodusvarade kasutamist piiravatest regulatiivsetest muudatustest. Füüsiliste riskidega seoses hindab EKP ka edaspidi äärmuslike ilmastikunähtuste mõju inflatsioonile.[11] EKP rakendab uuenduslikke modelleerimismeetodeid, et uurida ka seda, kuidas nimetatud mõju makromajanduslikes prognoosides arvesse võtta. Peale selle teeb EKP tööd, et kohandada struktuurseid mudeleid ja aegridade analüüsimise vahendeid, et hinnata akuutsete ja kombineeruvate füüsiliste kliimamuutuste mõju inflatsioonile ja reaalmajandusele. Neid tuleb hinnata nii koond- kui ka sektori tasandil. Üleminekuriskidega seoses püüab EKP kasutusele võtta tipptasemel mudelid, millega saab analüüsida kliimamuutustega seotud üleminekumeetmete makromajanduslikku mõju. Näiteks saaks selliste mudelite abil mõõta kaalutletud keskkonnahoidliku eelarvepoliitika mõju majanduskasvule ja inflatsioonile lühikese aja jooksul ning ELi poliitikameetmete mõju keskpika aja jooksul.[12] Sellised analüüsid võimaldavad EKP-l paremini lõimida kliimamuutuste leevendusmeetmete mõju ekspertide makromajanduslikesse ja eelarveprognoosidesse ning makromajanduslikesse mudelitesse. Uues kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskavas aastateks 2024–2025 on edaspidiseks ette nähtud EKP tegevused, mille eesmärk on analüüsida ka muid viise, kuidas loodusriskid mõjutavad meie majandust ja finantssüsteemi.[13] See aitab veelgi paremini mõista nii kliimamuutustest kui ka looduse seisundi halvenemisest tulenevat võimalikku mõju hinnastabiilsusele.

Mis puudutab üleskutset tegeleda turutõrgetega, järgides samal ajal turuneutraalsuse põhimõtet, siis EKP peab jätkuvalt kinni aluslepingus sätestatud vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttest, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Turuneutraalsus on pigem tegevusvahend, mitte seadusest tulenev nõue. See aitab tagada, et EKP sekkumised turul on kooskõlas avatud turumajanduse põhimõttega. EKP võib oma eesmärkide täitmiseks ja aluslepingu asjaomaste põhimõtete järgimiseks turuneutraalsusest põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda. Näiteks otsustas EKP nõukogu kooskõlas EKP 2021. aasta kliimaalase tegevuskavaga[14] hakata alates 1. oktoobrist 2022 eelistama oma ettevõttevõlakirjade portfellis väiksema kliimamõjuga emitente tagasimaksete reinvesteerimise kaudu. See oli vajalik selleks, et vähendada CO2-mahukate ettevõtete võlakirjade osakaalu ettevõttevõlakirjade portfellis ja sellest tulenevat kliimariskide kuhjumist eurosüsteemi bilansis. Samuti võimaldas see võtta EKP-l arvesse oma teisest eesmärki. Senised tulemused on olnud paljutõotavad. Esimesel aastal pärast reinvesteeringute ümberkorraldamist, st 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta oktoobrini, vähenes EKP ettevõtlussektori võlakirjaostude CO2-mahukuse kaalutud keskmine näitaja üle 65%. Eelduste kohaselt jätkub EKP ettevõtlussektori portfellide CO2-heite vähendamine kogu 2024. aasta vältel Pariisi kokkuleppe eesmärke toetaval kursil.

Seoses suunatud pikemaajaliste keskkonnahoidlike refinantseerimisoperatsioonide või sarnaste instrumentidega on EKP nõukogu oma volituste piires võtnud kindla kohustuse vaadata teisese eesmärgi täitmise raames oma vahendid korrapäraselt läbi, seadmata seejuures ohtu hinnastabiilsust. Oma strateegia läbivaatamise käigus 2021. aastal kaalus EKP keskkonnahoidliku eesmärgiga refinantseerimisoperatsioonide kasutuselevõttu. Sellised operatsioonid motiveeriksid panku suurendama keskkonnahoidlike laenude andmist, kui neile pakutaks selle eest näiteks madalamat intressimäära. Strateegia läbivaatamise käigus selgusid aga märkimisväärsed probleemid, mida ei ole veel praeguseks lahendatud. Need on seotud andmete katvuse ja kvaliteediga, keskkonnahoidlike eesmärkide jaoks sobivate kriteeriumite määratlustega ning kontrolliprotsesside ja -suutlikkusega. Kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava muude meetmete hiljutise läbivaatamise tulemusena viidi ettevõtlussektori varaostud kliimameetmetega suuremasse kooskõlla. Lisaks jõuti läbivaatamise käigus järeldusele, et tagatiste suhtes kohaldatavad väärtuskärped pakuvad piisavat kaitset kliimamuutustest tulenevate finantsriskide vastu.[15] EKP jätkab tööd selle nimel, et rakendada meedet, millega piiratakse suure CO2 jalajäljega üksuste emiteeritud selliste varade osakaalu, mida pangad saavad eurosüsteemilt laenamisel kasutada tagatisena. Lisaks sellele uurib EKP oma volituste piires kliimamuutustega seotud kaalutluste edasise lõimimise võimalusi rahapoliitika instrumentidesse ja portfellidesse. See kohustus kajastub ka hiljuti kokku lepitud muudatustes EKP rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus.[16]

Mis puudutab EKP kliimariskide stressitestidega seotud tööd, siis osaleb EKP ka edaspidi selles valdkonnas aktiivselt. EKP on veelgi süvendanud oma teadmisi stsenaariumianalüüsi kasutamise kohta kliimamuutustest tulenevate finantsriskide hindamisel. Muu hulgas on EKP juhtinud finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikus stsenaariumite kavandamise ja analüüsimise töösuunda.[17] EKP läbi viidavate kliimariskide stressitestide käigus hinnatakse vastupanuvõimet ülemineku- ja füüsilisele riskile. Neis stressitestides osalevad mittefinantsettevõtted ja euroala pangad ning eurosüsteemi enda bilanss. Stressitestides kombineeritakse üldise makromajandusliku ettevaate prognoose ja finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku välja töötatud stsenaariumeid ning neis kasutatakse mitmesuguseid tulevaste kliimameetmete kohta käivaid eeldusi. EKP teine ülalt-alla põhimõttel kogu majandust hõlmav kliimariskide stressitest näitas, et kiire ja otsustav tegutsemine tooks märkimisväärset kasu euroala majandusele ja finantssüsteemile. See mitte ainult ei aitaks hoida optimaalset kurssi kliimaneutraalsuse suunas, piirates kliimamuutuste füüsilist mõju pika aja jooksul, vaid vähendaks ka finantsriski.[18] Selle stsenaariumi korral oleks finantsstabiilsusega seotud risk piiratud, tingimusel et ettevõtted ja kodumajapidamised suudavad oma rohelisi investeeringuid nõuetekohaselt rahastada. Lisaks sellele osaleb EKP praegu koos Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga kliimariskide stressitestis paketi „Eesmärk 55” raames. Selle eesmärk on hinnata finantssektori vastupanuvõimet kooskõlas nimetatud paketiga. Ühekordne stressitest on kavas lõpule viia 2025. aasta esimeseks kvartaliks. Selle keskmes on ELi finantssüsteemi tervikuna ning testi käigus hinnatakse süsteemi vastupanuvõimet vastavalt põhistsenaariumile ja kahele negatiivsele stsenaariumile, mis lõpevad 2030. aastal.

Mis puudutab resolutsioonis esitatud üleskutset tegeleda kõigi EKP ideoloogilist kallutatust puudutavate kahtlustega, eelkõige seoses kliimamuutustega seotud poliitikaga, siis hindab EKP kõrgelt mõtteviiside mitmekesisust, lähtub oma tegevuses faktidest ja toimib ka edaspidi kooskõlas talle aluslepingutega antud pädevusega. Mitmekesisus ja kaasamine on EKP töökultuuri lahutamatu osa. EKP edendab kindlalt kaasavat töökeskkonda, mis on vaba mis tahes vormis diskrimineerimisest. Seda visiooni on kirjeldatud institutsioonidevahelises mitmekesisuse ja kaasamise hartas.[19] Hartas rõhutatakse nii EKP pühendumust edendada austusele ja väärikusele tuginevat töökeskkonda kui ka asjaolu, et mitmekesised ja kaasavad töökohad suurendavad asutuste vastupanuvõimet ja parandavad töötulemusi. EKP juhindub oma rahapoliitikaga seotud töös oma esmasest eesmärgist tagada hinnastabiilsus. Selleks peab EKP võtma arvesse kliima- ja loodusriske ulatuses, mis on vajalik hinnastabiilsuse säilitamiseks ja rahapoliitika teostamiseks. Lisaks on EKP oma teisese eesmärgi kohaselt ja ilma, et see piiraks tema esmast eesmärki, kohustatud toetama liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele. EKP täidab oma ülesandeid veendunult oma volituste piires ja kooskõlas ELi õigusega. Institutsioonid, kelle pädevuses on selle üldise poliitika väljatöötamine, on rõhutanud, et kliimamuutustega tegelemine on prioriteet ka liidu majanduspoliitikas.

4 Digitaalne euro

Seoses märkusega, et digitaalne euro ei tohi asendada sularaha, peab austama kodanike ja ettevõtete privaatsust ega tohi ohustada finantsstabiilsust, kinnitab EKP veel kord oma kindlat otsust jätkata sularaha pakkumist, tagades samal ajal digitaalse euro kõrge privaatsustaseme ning kaitsemeetmed rahapoliitika ülekandumise ja finantsstabiilsuse tagamiseks. EKP toetab Euroopa Komisjoni poolt ühisraha paketi raames tehtud seadusandlikke ettepanekuid. Pärast nende vastuvõtmist tagavad need, et üha enam digitaliseeruvas maailmas jääb ka avaliku sektori maksevahend siiski alati kättesaadavaks – nii sularaha kui ka digitaalse euro kujul.[20] Digitaalne euro täiendaks sularaha, kuid ei asendaks seda. See toimiks kõrvuti sularahaga, sest tarbijad eelistavad üha enam maksta digitaalselt ning samal ajal kiiresti ja turvaliselt.[21] See oleks eurosularaha elektrooniline vorm, mis toob sularahaomadused digiajastusse. Digitaalne euro pakuks muude digitaalsete maksemeetoditega võrreldes suuremat privaatsust ning sellega kaasneksid mitmed kaitsemeetmed rahapoliitika ülekandumise ja finantsstabiilsuse tagamiseks.[22] Eelkõige ei makstaks digitaalse euro hoiustelt intressi ja üksikisikute poolt hoitavale digitaalse euro summale kehtiksid piirangud. EKP suhtleb edaspidi pankade ja teiste turuosalistega, et määrata kindlaks selle piirmäära kehtestamise analüütilised meetodid.

Seoses märkusega, et digitaalse euro kasutuselevõtt sõltub Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui kaasseadusandjate otsusest, kinnitab EKP veel kord, et EKP nõukogu võimalik otsus digitaalse euro käibelelaskmise kohta tehakse alles pärast sellise õigusakti vastuvõtmist. Laialdane poliitiline toetus digitaalsele eurole on eurosüsteemi jaoks digitaalse euro kasutuselevõtu üle otsustamisel otsustava tähtsusega. EKP jätkab digitaalse euro projekti edendamisel kindlalt tihedat koostööd Euroopa institutsioonide ja asutustega. Seda teeb EKP muu hulgas oma korrapärastel avalikel esinemistel Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis (ECON) ja ka pärast seadusandlike arutelude lõppemist. Tegelikult on komisjoni ettepanekus digitaalse euro kohta ette nähtud, et EKP annab digitaalse euro väljatöötamise kohta korrapäraselt aru. Samuti on EKP valmis andma tehnilist teavet, et toetada õigusloomealast tööd ja aidata kaasa määruse õigeaegsele vastuvõtmisele.

5 Krüptovarad ja küberturvalisus

Seoses küberrünnete riskiga juhib EKP tähelepanu sellele, et ta on võimalike küberrünnete suhtes endiselt väga valvas, jälgides tähelepanelikult võimalikke ohte ja kohandades vajaduse korral kaitsemeetmeid tihedas koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi asutustega ning teiste ELi institutsioonide, organite ja asutustega. Mis puutub TARGETi[23] teenustesse, mis tagavad sularaha, väärtpaberite ja tagatiste vaba liikumise kogu Euroopas, siis riikide keskpangad, kes neid teenuseid osutavad, säilitavad valvsuse nende turvalisuse ja vastupidavuse suhtes. Nad jälgivad võimalikke ohte tähelepanelikult ja võtavad nende realiseerumise korral järelmeetmeid. Kasutusele on võetud tõhusad küberturvalisuse meetmed, mida analüüsitakse korrapäraselt. Vajaduse korral võetakse süsteemide nõuetekohaseks kaitsmiseks kasutusele täiendavad meetmed. EKP on eurosüsteemi finantsturu infrastruktuuride küberkerksuse strateegia raames teinud koostöös euroala riikide keskpankadega mitu algatust. Nende eesmärk on suurendada ettevõtete küberkerksust, kusjuures keskpangad tegutsevad kas järelevaataja või protsesside käivitaja rollis. Näiteks koordineeris ja rakendas EKP TIBER-EU raamistikku[24], mis võimaldab kontrollitud viisil läbi viia keerukat ja põhjalikku testimist. Peale selle hindas EKP oma järelevalve alla kuuluvate üksuste vastavust mitmesugustele nõuetele, et toetada nende küberkerksuse pidevat tugevdamist. Avaliku ja erasektori strateegiliste küberalgatuste hoogustamiseks juhtis EKP euro kübervastupidavusvõime nõukogu (ECRB), mis on foorum, kus toimuvad arutelud üleeuroopaliste finantsturu infrastruktuuride, nende kriitilise tähtsusega teenuseosutajate ja avaliku sektori asutuste vahel. ECRB kutsus ellu küberteabe ja küberohuteadmuse jagamise algatuse, et vahetada küberohtude kohta käivat teavet ja parimaid tavasid. Samuti on EKP osalenud teiste poliitikakujundajatega peetavatel aruteludel nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Mis puudutab uut liiki digitaalsete varade (näiteks krüptovarade) ning nendega seotud küberturvalisuse, rahapesu, maksupettuse, terrorismi rahastamise ja krüptovara anonüümsusega seotud muu kuritegevuse riskide jälgimist, siis jätkab EKP krüptovarade ökosüsteemi arengusuundumuste tähelepanelikku jälgimist ja sellega seotud riskide hindamist. EKP jätkab selgesõnaliste avalduste tegemist krüptovaradega seotud riskide kohta; samuti on EKP eksperdid osalenud nende riskide jälgimist käsitlevates tehnilistes poliitikaaruteludes.[25] Samuti on EKP aidanud kaasa krüptovaradega seotud riskide jälgimisele ja analüüsimisele ELi ja rahvusvahelisel tasandil.[26] Oma järelevaatamisülesandeid täites jälgib EKP makseskeeme ja -süsteeme, teostab nende üle järelevalvet ning jälgib korrapäraselt krüptovaradega seotud tegevust. See kehtib ka euroalal teatava tähtsuse omandanud digitaalsete maksetokenite kohta. EKP aitab ka Euroopa järelevalveasutustel ette valmistada regulatiivseid tehnilisi standardeid krüptovaraturgude suhtes kohaldatava uue erikorra rakendamiseks kavandatava krüptovaraturge käsitleva määruse alusel. EKP jälgis tähelepanelikult uue ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku väljatöötamist. EKP jääb ootama loodava rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti (AMLA) töö alustamist Frankfurdis ja sellega tiheda koostöö sisseseadmist. Samuti on EKP jätkanud virtuaalvarade reguleerimist käsitlevate arutelude tähelepanelikku jälgimist rahapesuvastases töökonnas. EKP osaleb ka mitmesuguste rahvusvaheliste standardimisasutuste töös. Sellega aitab ta jätkuvalt kaasa krüptovarade ja nende pakkujatega seotud riskide, sealhulgas nende seostest finantssektoriga tulenevate riskide maandamisele suunatud rahvusvaheliste standardite väljatöötamisele.

6 Aruandekohustus, läbipaistvus ja muud aspektid

Mis puutub resolutsioonis EKP-le esitatud üleskutsesse jätkata aruande- ja läbipaistvuskohustuse täitmist Euroopa Parlamendi ees, siis peab EKP oma aruandlussuhet Euroopa Parlamendiga väga tähtsaks ning kavatseb jätkata kirjaliku tagasiside aruande avaldamist parlamendi resolutsioonile EKP aastaaruande kohta. Aruandlussuhe Euroopa Parlamendiga on aja jooksul koos nõudmistega tõhustada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust edasi arenenud. EKP on võtnud kohustuse neid raamistikke pidevalt täiustada, et nad oleksid jätkuvalt tulemuslikud ja täidaksid oma eesmärki. Kahe institutsiooni konstruktiivsete suhete kinnitamiseks allkirjastasid EKP ja Euroopa Parlament 2023. aastal kirjavahetuse vormis kokkuleppe, mis loob kindla korra nende omavahelisele suhtlusele keskpanganduse valdkonnas.[27] Selle korra raames kavatseb EKP ka edaspidi anda üksikasjalikku tagasisidet Euroopa Parlamendi resolutsioonile EKP eelmise aasta aruande kohta. Tagasiside avaldatakse EKP veebilehel koos EKP aastaaruandega. See näitab EKP tehtavaid jõupingutusi aruandekohustuse ja läbipaistvuse vallas. EKP ei hinda üksnes kõrgelt Euroopa Parlamendi kontrollitegevust, vaid ka temaga suhtlemisel saadud teavet. Lisaks sellele tunneb EKP heameelt nende võimaluste üle selgitada EKP poliitikameetmeid valitud esindajatele ja kodanikele tõhusamal viisil. EKP jätkab Euroopa Parlamendi kontrollitaotlustele vastamist ja jõupingutusi suhtluse tõhustamiseks parlamendi liikmetega kooskõlas ELi esmase õiguse sätetega.

Seoses üleskutsega EKP-le pühendada oma aastaaruandes eraldi peatükk selgitustele, kuidas EKP on tõlgendanud ja järginud oma teisest eesmärki, märgib EKP, et tema 2023. aasta aruandes on eraldi infokast, milles selgitatakse, kuidas EKP järgib oma teisest eesmärki rahapoliitika elluviimisel ja aruandluses. Seadmata ohtu hinnastabiilsust, võtab EKP nõukogu teisese eesmärgiga seotud kaalutlusi arvesse oma rahapoliitilistes otsustes. Teisest eesmärki on selgesõnaliselt esile toodud EKP rahapoliitika strateegias. Samuti nimetati seda tagasiside aruandes Euroopa Parlamendi resolutsioonile EKP 2021. aasta aruande kohta. Kui rahapoliitika instrumentide kohandamisel soodustavad kaks lahendust võrdselt hinnastabiilsust ega ohusta seda, valib EKP nõukogu lahenduse, mis toetab kõige paremini majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse kaasatusega seotud üldist majanduspoliitikat liidus ning mis ELi laiemate eesmärkide saavutamist silmas pidades kaitseb finantsstabiilsust ja aitab leevendada kliimamuutuste mõju. 2023. aasta aruande infokastis kirjeldatakse üksikasjalikumalt seda, kuidas EKP avaldab teavet teisese eesmärgiga seotud tegevuse kohta. Seda teemat käsitletakse EKP pressikonverentsidel, rahapoliitikaistungite ülevaadetes ja mitmesugustes muudes väljaannetes. Infokastis viidatakse ka sellele, millistes aastaaruande osades kirjeldatakse teisese eesmärgi seisukohast olulisi rahapoliitilisi otsuseid ja nende alusanalüüse.

Mis puudutab üleskutset võtta paremini arvesse ja austada Euroopa Parlamendi eelisõigusi tulevastes ametisse nimetamise menetlustes, eelkõige seoses ühtse järelevalvemehhanismiga, kinnitab EKP veel kord, et peab Euroopa Parlamendi seisukohti väga oluliseks ja austab täielikult parlamendi rolli ametisse nimetamise menetluses. EKP järelevalvenõukogu esimehe valikumenetlus oli range ja läbipaistev ja selles järgiti täielikult kõiki asjakohaseid sätteid. Vastavalt menetlusele esitas EKP lõpliku kandidaadi ja Euroopa Parlament otsustas kandidaadi heaks kiita. Menetlus on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruses[28], Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevahelises kokkuleppes demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega[29] ning Euroopa Liidu Nõukogu ja EKP vastastikuse mõistmise memorandumis koostöö kohta ühtse järelevalvemehhanismiga seotud menetlustes[30].

Mis puudutab üleskutset tõhustada veelgi oma teabevahetust keskpanga poliitika eesmärkide ja kriisidele reageerimise kohta, siis püüab EKP oma sõnumite tõhusaks edastamiseks pidevalt uuendada ja kohandada oma suhtlusviise vastavalt muutuvale meedia- ja kommunikatsioonimaastikule. Eriti ajal, mil eurooplastele valmistavad kõige enam muret kõrgemad hinnad, püüab EKP suhelda sihtrühmadega väljaspool ekspertide ringkondi. EKP on teavet edastanud mitmesuguste uute suhtlusvormide kaudu, et rõhutada taas oma põhieesmärki, milleks on inflatsioonitaseme alandamine. Näiteks EKP tarbijaootuste küsitlusest hiljuti saadud andmed kinnitavad, et televisioon, raadio ja muu üldist huvi pakkuv meedia on selle saavutamisel endiselt olulised kanalid.[31] Seetõttu jätkavad EKP esindajad tööd, et olla kohal nendes nii nendes kanalites kui ka mujal. Näiteks selgitab uudne EKP ja sina suhtlusformaat EKP poliitikat, EKP tegevust seoses inflatsioonitaseme hiljutise järsu tõusuga ja EKP otsuste tagamaid. Soovime jõuda laiema üldsuseni ning aidata täiendada inimeste teadmisi ja arusaamist EKP poliitikast ja eesmärkidest. Eriti kriisi ajal jääb selline teavitustegevus peamiseks viisiks, kuidas tõhustada rahapoliitikat ja suurendada usaldust keskpanga vastu.

Mis puudutab soovitust luua asutusesisene büroo oma poliitiliste otsuste järelhindamiseks, siis järgib EKP poliitikakujundamise kõrgeimaid standardeid ning viib oma analüüside ja otsuste kohta läbi ulatuslikke hindamisi. EKP korraldab pidevalt oma poliitikameetmete sihipärast läbivaatamist. Näiteks lõpetas EKP nõukogu 13. märtsil 2024 lühiajaliste intressimäärade juhtimise operatsioonilise raamistiku läbivaatamise.[32] EKP vaatas oma rahapoliitika strateegia läbi ka 2003. aastal ja seejärel uuesti aastatel 2020–2021. Nende läbivaatamiste käigus kaasati rahapoliitika strateegia tulemuslikkuse hindamisse organisatsiooni paljude tegevusharude töötajad. Lisaks sellele võttis 2020.–2021. aasta läbivaatamisest osa ka üldsus. Nagu 2021. aastal teatavaks tehtud, hakkab EKP edaspidi oma rahapoliitika strateegiat läbi vaatama korrapäraselt. Järgmine hindamine toimub eeldatavalt 2025. aastal. Lisaks sellele teevad EKP töö kohta mitmesuguseid ühekordseid või süstemaatilisi majaväliseid järelhindamisi teadlased, valitsusvälised organisatsioonid ja muud asutused. Seega toimuvad rahapoliitika kavandamise ja elluviimise üle pidevad arutelud ja väitlused. Seda teemat analüüsitakse teadustöödes, sealhulgas nendes, mis koostatakse enne korrapäraseid rahandusalaseid dialooge Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis. Teema on samuti arutlusel nii EKP kui ka väliste osapoolte korraldatud konverentsidel. EKP analüüsib ka edaspidi, kuidas poliitikameetmete järelhindamist tõhustada, et tagada nende kooskõla keskpanganduse parimate tavadega.

Mis puutub üleskutsesse uurida euro rahvusvahelise rolli tugevdamist, et suurendada selle atraktiivsust reservvaluutana, kinnitab EKP veel kord, et euro rahvusvahelist rolli toetab eelkõige tugevamalt lõimunud ja terviklikum majandus- ja rahaliit, sealhulgas kapitaliturgude liidu edendamine ja pangandusliidu lõplik väljakujundamine seoses eesmärgiga tagada euroala majandus- ja eelarvepoliitika usaldusväärsus. EKP rõhutab vajadust teha täiendavaid jõupingutusi majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks ning toetab vastavaid meetmeid. Euroopa majandus- ja finantslõimumise edendamine on kaasseadusandjate ülesanne. See on esmatähtis, et tugevdada euro rahvusvahelise rolli vastupanuvõimet potentsiaalselt veelgi enam killustunud maailmamajanduses. Rahvusvahelisi vääringuid mõjutavad oluliste teguritena tugevad majanduse põhinäitajad, sealhulgas jätkusuutlik võlatase. Vääringu ülemaailmne atraktiivsus sõltub suuresti prognoositavusest ja stabiilsusest. Samal ajal mõjutab rahvusvahelise vääringu staatust ka inflatsioon. EKP keskendub jätkuvalt hinnastabiilsuse säilitamisele keskpika aja jooksul. Ta jälgib ka edaspidi euro rahvusvahelist rolli ja avaldab oma analüüsid asjaomastes aruannetes.[33]

7 EKP institutsioonilised küsimused

Vastuseks üleskutsele jätkata tööd, et tugevdada oma organisatsioonis kõigi sugupoolte võrdseid võimalusi, rõhutab EKP oma pühendumust suurema soolise tasakaalu parandamisele ja säilitamisele kogu pangas, võttes samal ajal arvesse mitmekesisust ja kaasatust tervikuna. Viimastel aastatel on EKP strateegiline fookus püsinud soolisel mitmekesisusel aastateks 2020–2026 loodud soolise võrdõiguslikkuse strateegia kaudu, milles on seatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid kuni 2026. aastani.[34] 2023. aasta detsembri lõpu seisuga oli EKP töötajate sooline koosseis suhteliselt tasakaalustatud: 46% töötajatest olid naised ja 54% mehed. Naiste osakaal oli kõrgemas juhtkonnas 39% ja kogu juhtkonnas 33%. See on eriti oluline eeskujude seadmise ja juhendamisvõimaluste pakkumise seisukohalt. Sooline erinevus ekspertide ja rühmajuhtide tasemetel pakub endiselt arenguruumi: neil ametikohtadel oli naisi vastavalt üksnes 43% ja 36%. Analüütiku tasandil on naiste osakaal pidevalt kasvanud ja 56% sellistest ametikohtadest kuulus naistele. See suurendas veelgi edasisteks karjäärietappideks kvalifitseeruvate andekate naiste arvu. EKP on rakendanud mitmeid meetmeid, et tagada võrdsed võimalused kõigile sugupooltele ja paljudele muudele inimidentiteedi mõõtmetele. Need meetmed hõlmavad kaasavaid ametijuhendeid, mitmekesiseid värbamispaneele, alaesindatud talentidele suunatud sihipärast teavitustegevust töömessidel,[35] spetsiaalset stipendiumikava naistele ja naisjuhtide koolitusprogrammi. Ühtlasi pakub EKP juhendamisprogramme, mille raames saab keskenduda konkreetsetele mitmekesisusaspektidele, paindlikule töökorraldusele, juurdepääsetavusele ja erineva suutlikkusega kolleegide jaoks loodud mõistlikele paindlikkusmeetmetele. Nende meetmete edasiarendamiseks ja rakendamiseks teevad EKP ja tema personaliosakond koostööd eri tegevusharusid esindavate mitmekesisuse saadikutega ja töötajate juhitava mitmekesisusvõrgustikuga. EKP jätkab oma soolise mitmekesisuse strateegia rakendamist, võttes samal ajal arvesse mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid tervikuna. Selle eesmärk on anda igale töötajale võimalus rakendada oma täielikku potentsiaali.

Joonis 1

EKP töötajad ja praktikandid sugupoolte järgi

(protsendina tööjõust palgaastmete kaupa)

Allikas: EKP andmed alaliste töötajate ja tähtajalise lepinguga töötajate kohta seisuga 31. detsember 2023.

Seoses üleskutsega eetikaraamistikku korrapäraselt läbi vaadata kinnitab EKP, et seda ka tehakse. EKP tuletab meelde, et pärast eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi eetikasuuniste[36] täiendamist on EKP töötajate eetikaraamistik praegu läbivaatamisel. Läbivaatamise eesmärk on viia EKP töötajate suhtes kehtivad eeskirjad kooskõlla eespool nimetatud suunistes sõnastatud uusimate käitumisnormide ja usaldusväärsust käsitlevate põhimõtetega. Kui EKP töötajate eetikaraamistiku käimasolev läbivaatamine on lõpule viidud, teavitab EKP selle tulemustest Euroopa Parlamenti. EKP märgib, et alates 1. jaanuarist 2023 kohaldatakse EKP kõrgetasemeliste töötajate suhtes täiendatud eeskirju isiklike finantstehingute kohta.[37] Uued eeskirjad parandavad märkimisväärselt varasemat korda, pakkudes täiendavaid kaitsemeetmeid ja kehtestades nõuete täitmise korrapärase järelevalve. Nii tagatakse, et EKP jääb heade käitumistavade ja usaldusväärsuse põhimõtete seisukohalt juhtivaks institutsiooniks nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Seoses resolutsioonis EKP-le esitatud üleskutsega viia rikkumisest teatamise siseraamistik kooskõlla ELi rikkumisest teatajate direktiiviga märgib EKP, et direktiiv on adresseeritud ELi liikmesriikidele ja seda tuleks kohaldada juhul, kui liidu ametnikud ja muud teenistujad teatavad rikkumistest, mis toimuvad tööalases kontekstis väljaspool nende töösuhteid liidu institutsioonide, organite või asutustega.[38] Nagu eespool märgitud[39], on EKP raamistik[40] siiski täielikult kooskõlas direktiivi põhimõtetega. EKP raamistik sisaldab kasutajasõbralikku anonüümse vihjeandmise vahendit ja rangeid eeskirju rikkumisest teatajate kaitsmiseks kättemaksu eest. 2023. aastal, kui täitus kolm täisaastat vahendi kasutuselevõtust, kasutati seda EKPs enam kui pooltel rikkumisest teatamise juhtudel (peamiselt anonüümselt).

  1. Vastu võetud resolutsiooni tekst on kättesaadav Euroopa Parlamendi veebilehel.

  2. Tagasiside aruanne on koostatud seisuga 27. märts 2024.

  3. Vt „Estimates of the natural interest rate for the euro area: an update”, EKP majandusülevaade 1/2024.

  4. Vt Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2021. aasta aruande kohta.

  5. Vt „An overview of the ECB’s monetary policy strategy” EKP veebilehel.

  6. Vt näiteks hiljuti avaldatud artiklid Ciccarelli jt, EKP blogi, 5. juuli 2023, ja Ciccarelli jt, EKP üldtoimetised nr 344, 2024, milles EKP eksperdid analüüsivad makromajanduslike mudelite kasutamist EKP majanduslike ettevaadete koostamisel.

  7. EKP hiljutiste ettevaadete paikapidavuse kohta vt „What explains recent errors in the inflation projections of Eurosystem and ECB staff?”, EKP majandusülevaade 3/2022.

  8. Vt „The role of demand and supply in underlying inflation – decomposing HICPX inflation into components”, EKP majandusülevaade 7/2022.

  9. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2023.

  10. Pankade varade kvaliteet on oluline teema ka EKP pangandusjärelevalve jaoks. Vt EKP vastus Euroopa Parlamendi aruandele „Raport pangandusliidu kohta – 2023. aasta aruanne”, mis sisaldab üksikasjalikku kokkuvõtet EKP poolt selles valdkonnas tehtud järelevalvealgatustest.

  11. Näiteks leiti EKP ekspertide uuringus, et 2022. aasta äärmuslikult kuum suvi kiirendas euroalal toiduainehindade inflatsiooni 12 kuu möödudes 0,8%. Vt Kotz, M., Kuik, F., Lis, E., ja Nickel, C., „The impact of global warming on inflation: averages, seasonality and extremes”, EKP teadustoimetiste sari nr 2821, mai 2023.

  12. 2024. aasta alguses ilmus kliimamuutustega seotud üleminekumeetmete makromajanduslikku mõju käsitlev teemaartikkel, milles analüüsiti muu hulgas kaalutletud keskkonnahoidliku eelarvepoliitika mõju SKP kasvule ja inflatsioonile. Vt infokast 4 „Assessing the macroeconomic effects of climate change transition policies”, EKP majandusülevaade 1/2024.

  13. Vt Kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava 2024. ja 2025. aastaks.

  14. Vt EKP pressiteade „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse”, 8. juuli 2021.

  15. Lisateabe saamiseks tagatisvara väärtuskärpeid käsitleva otsuse kohta vt EKP nõukogu otsused, oktoober 2023.

  16. Vt EKP nõukogu avaldus „Muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus”, 13. märts 2024.

  17. Finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku stsenaariumite kavandamise ja analüüsimise töösuund koostab laialdaselt tunnustatud kliimastsenaariumeid, mida kasutavad keskpangad, järelevalveasutused ja finantssektor. Pikaajaliste stsenaariumite ajakohastamise kõrval on võrgustikus hakatud välja töötama ka lühiajalisi stsenaariumeid. Need on suunatud võimalikele tõsistele lühiajalistele kliimariskidele ning neid saab kasutada kliimariskide stressitestides ja muudes sarnastes testides.

  18. Vt EKP pressiteade „Faster green transition would benefit firms, households and banks, ECB economy-wide climate stress test finds”, 6. september 2023.

  19. 2022. aastal võttis EKP koos teiste asutustega Euroopa Keskpankade Süsteemist ja ühtsest järelevalvemehhanismist vastu institutsioonidevahelise võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise harta. Vt EKP pressiteade „EKP võttis vastu võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise harta”, 26. juuli 2022.

  20. Vt Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, Euroopa Komisjon, COM/2023/369 final, 28. juuni 2023; Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta, Euroopa Komisjon, COM/2023/364 final, 28. juuni 2023; ja EKP pressiteade „ECB welcomes European Commission legislative proposals on digital euro and cash”, 28. juuni 2023.

  21. Eurosüsteemi sularahastrateegia eesmärk on tagada, et sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks ning seda aktsepteeritakse nii maksevahendina kui ka väärtuse säilitajana.

  22. Lisateabe saamiseks digitaalse euro projekti edusammude kohta vt EKP aruanne „A stocktake on the digital euro”, 18. oktoober 2023, ja Piero Cipollone sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „Preserving people’s freedom to use a public means of payment: insights into the digital euro preparation phase”, Brüssel, 14 veebruar 2024. Vt lisaks Euroopa Keskpanga 31. oktoobri 2023. aasta arvamus digitaalse euro kohta (CON/2023/34) (ELT C, C/2024/669, 12.1.2024).

  23. Eurosüsteemi välja töötatud ja käitatavad teenused, mis tagavad sularaha, väärtpaberite ja tagatiste vaba liikumise kogu Euroopas.

  24. TIBER-EU on Euroopa ohuteabel põhineva eetilise koostöö raamistik. See sisaldab põhjalikke koostöösuuniseid ametiasutustele, ettevõtetele ning ohuteadmus- ja läbistustestimisteenuste osutajatele, et testida ja tugevdada ettevõtete küberkerksust kontrollitud küberrünnete läbiviimise kaudu. Vt „What is TIBER-EU?”.

  25. EKP eksperdid esitasid IMFi 2023. aasta statistikafoorumile artikli, milles tutvustati EKP loodud krüptovarade andmebaasi ja näitajaid, mida EKP kasutab krüptovaradega seotud tegevuse ja krüptovarade valdkonnas tegutsevate suuremate ettevõtete korrapäraseks jälgimiseks. EKP jälgimisandmete kohta lisateabe saamiseks vt ka Fabio Panetta kõne „Paradise lost? How crypto failed to deliver on its promises and what to do about it”, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 22. aastakonverents, 23. juuni 2023.

  26. Vt näiteks „Crypto-assets and decentralised finance”, ESRN, 2023, „EU Non-bank Financial Intermediation Risk Monitor 2023”, ESRN, 2023, „The Financial Stability Risks of Decentralised Finance”, finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), 2023, ja „The Financial Stability Implications of Multifunction Crypto-asset Intermediaries”, FSB, 2023.

  27. Vt „Exchange of Letters between the ECB and the European Parliament on structuring their interaction practices in the area of central banking” EKP veebilehel.

  28. Vt Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

  29. Vt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (ELT L 320, 30.11.2013, lk 1).

  30. Vt Euroopa Liidu Nõukogu ja EKP vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta ühtse järelevalvemehhanismiga seotud menetlustes (MOU/2013/12111).

  31. Vt näiteks „Credibility gains from communicating with the public: evidence from the ECB’s new monetary policy strategy”, EKP teadustoimetiste sari nr 2785, veebruar 2023.

  32. Vt EKP pressiteade „EKP teatab muudatustest rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus”, 13. märts 2024.

  33. Vt „The international role of the euro”, EKP, juuni 2023.

  34. Vt EKP pressiteade „ECB announces new measures to increase share of female staff members”, 14. mai 2020.

  35. Vt mitmekesisuse võrgustikud EKP veebilehel.

  36. Vt Euroopa Keskpanga 2. novembri 2021. aasta suunis (EL) 2021/2253, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/49), (ELT L 454, 17.12.2021, lk 7), ning Euroopa Keskpanga 2.  novembri 2021. aasta suunis (EL) 2021/2256, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/50; uuesti sõnastatud), (ELT L 454, 17.12.2021, lk 21).

  37. Vt EKP pressiteade „ECB publishes enhanced rules for private financial transactions of high-level officials”, 16. detsember 2022.

  38. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, põhjendus 23 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

  39. Vt Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2021. aasta aruande kohta.

  40. Vt EKP 20. oktoobri 2020 aasta otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpanga personalieeskirju seoses vihjeandmise vahendi kasutuselevõtuga ja rikkumisest teatajate kaitse parandamisega (EKP/2020/NP37), ning Euroopa Keskpanga 27. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1575 vihjeandmise vahendi kaudu edastatud rikkumiste teabe hindamise ja edasise käsitlemise kohta, kui asjaomane isik on EKP kõrgetasemeline töötaja (EKP/2020/54; ELT L 359, 29.10.2020, lk 14).