Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri


Mis on inflatsioon?

Ajakohastatud teave on kättesaadav ingliskeelsel veebilehel.

Laiaulatuslik hinnatõus

Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned hinnad tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest osta vähem kaupu, mis tähendab, et euro väärtus on varasemast väiksem.

Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus

Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid).

Tutvu inflatsioonikolliga

Vaata hinnastabiilsust tutvustavat multifilmi

Erinevad tarbijad ostavad erinevaid kaupu

Igal kodumajapidamisel on oma tarbimisharjumused: mõned sõidavad autoga ja söövad liha, teised kasutavad aga ühistransporti või on taimetoitlased. Kõigi kodumajapidamiste keskmised tarbimisharjumused kokku määravad erinevate toodete ja teenuste osakaalu inflatsiooni mõõtmisel.

Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist:

  • igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin),
  • kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad),
  • teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine).

Võrdle ostukorvi hinda aastate lõikes

Ostukorvi kuuluvad kõik kaubad ja teenused, mida kodumajapidamised aasta jooksul tarbivad. Igal ostukorvis oleval tootel on hind, mis võib aja jooksul muutuda. Aastane inflatsioon on ostukorvi kogumaksumus ühes kuus võrreldes ostukorvi hinnaga eelmise aasta samal kuul.

Inflatsiooni arvutamise näide*
Baasaastal ostetud kogused Hind (baasaasta) Hind (1 aasta hiljem) Hind (2 aastat hiljem)
ühiku kohta kokku ühiku kohta kokku ühiku kohta kokku
150 leivapätsi 1,50 € 225 € 1,30 € 195 € 1,60 € 240 €
100 tassi kohvi 2,40 € 240 € 2,40 € 240 € 2,15 € 215 €
12 juukselõikust 20,00 € 240 € 22,00 € 264 € 23,00 € 276 €
1 talvemantel 145,00 € 145 € 176,00 € 176 € 160,00 € 160 €
Ostukorvi maksumus kokku 850 € 875 € 891 €
Hinnaindeks 100,0 102,9 104,8
Inflatsioonimäär 2,9% 1,8%

* Euroala tarbijahinnainflatsiooni arvutab Eurostat üks kord kuus. Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) kajastab keskmiselt umbes 700 kaupa ja teenust ning näitab euroala kodumajapidamiste tarbimiskulutusi ostukorvi kohta. Vt lähemalt ingliskeelsest rubriigist: Full product range covered by the HICP and current inflation rates.

  1. Loetle kõik ostukorvi kuuluvad tooted koos aasta (baasaasta) jooksul tarbitud kogustega. Käesolevas näites kuuluvad ostukorvi ainult leib, kohv, juukselõikused ja talvemantel.
  2. Arvuta iga toote kogukulu, korrutades ostetud kogused vastavate hindadega: 150 leivapätsi x 1,50 € = 225 €; 100 tassi kohvi x 2,40 € = 240 € jne.
  3. Kogu tarbimiskulu leidmiseks liida saadud summad kokku. Käesolevas näites kirjeldatud baasaastal on selleks 850 eurot. Korda punktides 2 ja 3 toodud tehteid kõigi järgnevate aastate kohta.
  4. Korda punktides 2 ja 3 toodud tehteid kõigi järgnevate aastate kohta. Näitest selgub, et pärast esimest aastat on toimunud mõned hinnamuutused – ostukorvi maksumus kokku on 875 eurot. Kahe aasta möödudes on selle maksumus 891 eurot.
  5. Jaga ostukorvi kogumaksumus igal aastal baasaasta ostukorvi hinnaga ja korruta saadud tulemus 100ga. 1 aasta hiljem: 875 € ÷ 850 € x 100 = 102,9.
  6. Aastane inflatsioonimäär on protsentides väljendatud muutus võrreldes eelmise aastaga. Käesolevas näites on inflatsioonimäär ühe aasta möödudes 2,9%. Selle arvutamiseks tehakse järgmine tehe: vastava aasta hinnaindeks miinus eelmise aasta hinnaindeks (102,9 – 100) jagatud eelmise aasta hinnaindeksiga (100) ja korrutatud 100-ga. Järgmise aasta inflatsioonimäär on seega: (104,8 – 102,9)÷102,9 x 100 = 1,8%.

Euroala inflatsioon

Euroalal mõõdetakse tarbijahinnainflatsiooni ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga (ÜTHI). Ühtlustatud tähendab seda, et kõik ELi riigid järgivad ühtseid meetodeid, tagades seeläbi riikide andmete võrreldavuse.

Inflatsioon, hinnastabiilsus ja EKP

EKP põhiülesanne on säilitada hinnastabiilsus. EKP määratluse kohaselt tähendab hinnastabiilsus seda, kui ÜTHI-inflatsiooni aastakasv püsib keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Miks on hinnastabiilsuse säilitamine nii oluline? (inglise keeles)

Riigiti võrreldav

Enne euro käibeletulekut kasutasid riigid inflatsiooni mõõtmisel siseriiklikke meetodeid ja menetlusi. Euro kasutuselevõtuga tekkis vajadus mõõta inflatsiooni kogu euroalal nii, et andmed ei oleks lünklikud ega kattuvad ja neid saaks riigiti võrrelda. See on tagatud ÜTHI ja õiguslikult siduvate standardite abil.

Toodete kaal ÜTHIs

Ühe hinna muutuse mõju ÜTHI-le sõltub sellest, kui palju kodumajapidamised keskmiselt sellele tootele kulutavad.

Näide (kohv): kohvi (koos tee ja kakaoga) kaaluks on 0,4%. Seega ei mõjuta kohvi hinna muutus ÜTHId tervikuna kuigi palju.

Näide (bensiin): bensiini (koos muude autokütuste ja määrdeõlidega) kaaluks on seevastu 4,6%, mis tähendab, et sama protsentuaalne hinnamuutus mõjutab ÜTHId umbes kümme korda rohkem.

Kuidas ÜTHId arvutatakse
  1. Kogudes hindu. Hinnavaatlejad koguvad iga kuu ligikaudu 1,8 miljonit hinda rohkem kui 200 000 müügikohast. Sellesse on kaasatud peaaegu 1600 linna üle kogu euroala. Igas riigis kogutakse keskmiselt ligikaudu 700 toote- ja teenusehinda. Valimisse kuuluvate toodete ja teenuste täpne arv on riigiti erinev. Iga toote kohta kogutakse mitmeid hindu erinevatest müügikohtadest ja piirkondadest. Näide: raamatuhindade puhul võetakse arvesse raamatupoodides, ostukeskustes ja internetipoodides müüdavaid eri liiki raamatuid (ilukirjandus, mitteilukirjandus, teatmeteosed jne). loe edasi
  2. Kaaludes tooterühmi. Tooterühmi kaalutakse selle põhjal, kui suur on nende osa keskmise kodumajapidamise eelarves. Selleks, et ÜTHI püsiks asjakohane ja kajastaks muutuvaid kulutamisharjumusi, ajakohastatakse kaalusid korrapäraselt. Kaalud saadakse vaatlustest, kus kodumajapidamistel palutakse pidada arvet oma kulutuste üle. Kaalud on riikide keskmised näitajad, mis kajastavad igat tüüpi tarbijate (rikaste ja vaeste, noorte ja vanade jne) kulutusi. loe edasi
  3. Kaaludes riikide osatähtsust. Riike kaalutakse vastavalt sellele, kui suur on nende osa kogu euroala tarbimiskulutustes. loe edasi

Kes arvutab ÜTHId?

Liikmesriikides: Igal euroala liikmesriigil on siseriiklik statistikaamet, kes arvutab oma riigi ÜTHI.

Euroalal: Kõigi riikide statistikaametid saadavad oma andmed Eurostatile. Seejärel arvutab Eurostat kogu euroala ÜTHI. Lisaks tagab Eurostat liikmesriikide andmete kvaliteedi, jälgides nende vastavust õiguslikult siduvatele standarditele. Lisateavet vt Eurostati veebilehelt.

Tajutav inflatsioon

Tarbijauuringutest selgub sageli, et inflatsiooni tajutakse kõrgemana, kui tegelikud indeksid seda näitavad. Mis kujundab siis inflatsioonitaju? Järgnevalt ülevaade mitmete akadeemiliste uurimuste tulemustest.

  • Tarbijad pööravad rohkem tähelepanu hinnatõusudele kui stabiilsetele või langevatele hindadele. Hinnatõusud jäävad ka kauemaks meelde. Stabiilseid või langevaid hindu märgatakse vähem, ehkki neidki arvestatakse keskmise inflatsioonimäära arvutamisel.
  • Sagedamini tehtavaid kulutusi märgatakse enam. Viimastel aastatel on mõnede sagedamini ostetavate toodete hinnad tõusnud keskmisest rohkem. Näiteks võib tuua bensiini, leiva ja bussipiletid. Inflatsioonile mõeldes pööratakse selliste kaupade ja teenuste hinnatõusule tihti liiga palju tähelepanu. See võib ajendada inimesi tegelikku inflatsioonimäära üle hindama.
  • Harva tehtavaid oste ja otsekorraldusi märgatakse vähem. Oluline osa kodumajapidamiste eelarvest kulub harva ostetavatele kaupadele ja teenustele. Näiteks võib tuua sõiduautod ja puhkusereisid. Lisaks on hulk kaupu ja teenuseid, mille eest tasutakse otse- või püsikorraldusega, näiteks eluaseme üür ja telefoniarved. Inflatsiooni seisukohalt märgatakse neid kulutusi ja nende muutusi üldiselt vähem.

Inflatsioon on mitmete hinnamuutuste keskmine

Joonisel on hinnamuutused ja tooterühmade kaal ÜTHIs.
  • Isiklik inflatsioon. Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) põhineb kaupade ja teenuste keskmisel ostukorvil. See annab ülevaate kõigi kodumajapidamiste tüüpilistest kulutustest. Kodumajapidamised, kelle inflatsioon on keskmisest kõrgem, võivad seda tajuda tugevamalt kui need, kelle inflatsioon jääb keskmisest madalamaks.

    Näide. Kui bensiinihind tõuseb muude kaupade ja teenuste hindadest kiiremini, võivad sagedamini autot kasutavad inimesed tajuda ÜTHIst kõrgemat inflatsiooni, sest nende keskmine kulu bensiinile on keskmisest suurem. Samal ajal tajuvad inimesed, kes kasutavad autot harva või ei kasuta üldse, isiklikku inflatsiooni madalamana.

  • Inflatsioonimäära mõõdetakse aasta arvestuses, meie mälu ulatub aga kaugemale. ÜTHI esitatakse tavaliselt aastase kasvumäärana. See tähendab, et näiteks 2009. aasta jaanuari üldist hinnataset võrreldakse 2008. aasta jaanuari hinnatasemega. Inflatsioonitaju kujundamisel võidakse aga meenutada mitmete aastate taguseid hindu. Isegi kui aastane inflatsioonimäär on madal, tõusevad hinnad pika aja jooksul tavaliselt märkimisväärselt. Kui aastane ÜTHI-inflatsioonimäär on näiteks 2%, siis kümne aasta möödudes on üldine hinnatase tõusnud rohkem kui 20%.
  • Kas muutub hind või kvaliteet? Muutust toote hinnasildil peetakse sageli inflatsiooniks. Mõnikord muutub samal ajal ka toote kvaliteet. ÜTHI puhul lahutatakse kvaliteedist tulenevad muutused hinnamuutustest.

    Näide. Sõiduautode hinnad on küll tõusnud, kuid uute mudelite standardvarustuses pakutakse sageli seadmeid, mida varem müüdi lisavarustusena (näiteks satelliitnavigatsioonisüsteem, kliimaseade või turvapadjad). Sellistel juhtudel tuleneb hinnatõus osaliselt ka kvaliteedi paranemisest, mitte ainult inflatsioonist. Oletades, et sõiduautode hinnad tõusid keskmiselt 5%, millest 1% tulenes kvaliteediparandustest, on sõiduautode hinnatõus ÜTHI kohaselt 4%.

Tutvu andmetega

Tarbijahinnainflatsioon euroalal alates 1961. aastast

1970. ja 1980. aastatel oli inflatsioon paljudes Euroopa riikides kõrge. Tänu riikide ettevalmistustele euro kasutuselevõtuks ja EKP rahapoliitikale on inflatsioonimäärad olnud alates 1990. aastate keskpaigast oluliselt madalamad.

Tarbijahinnainflatsioon euroalal alates 1961. aastast

Millised tegurid mõjutavad värskeimat inflatsioonimäära?

Alati ei mõjuta inflatsioonimäära kõige enam suurima hinnamuutusega tooted. Inflatsioonimäär sõltub ka sellest, milline on iga toote osa (ehk selle kaal) kodumajapidamiste keskmistes tarbimiskulutustes.

Joonisel on hinnamuutused ja tooterühmade kaal ÜTHIs.

Interaktiivsed inflatsioonigraafikud – tutvu värskeimate andmetega

Kättesaadavad on andmed alates 1996. aastast kuni värskeimateni ning neid saab vaadata eri riikide ja üksikute komponentide kaupa. Valides ajaperioodi, saab vaadata inflatsiooni arengu esitlust kuises arvestuses.

Pisipildil HTML formaadis tabelid

Tabelid riikide ja tooterühmade kaupa

Pisipildil HTML formaadis tabelid
VAATA LISAKS

Seonduv teave

Kõik selle jaotise teemad