Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
Nikosia, 5. märts 2015

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil Nikosias. Soovin tänada president Georghadjit külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal ning kooskõlas eelkommunikatsiooni sõnumiga otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete puhul keskendutakse praegu nende rakendamisele.

Järgides meie 22. jaanuari 2015. aasta otsuseid, alustame 9. märtsil 2015 avaliku sektori eurodes nomineeritud väärtpaberite ostmist järelturult. Lisaks jätkame eelmisel aastal alustatud varaga tagatud väärtpaberite ja kaetud võlakirjade ostmist. Nagu eelnevalt öeldud, ostetakse igal kuul avaliku ja erasektori väärtpabereid kokku kuni 60 miljardi euro ulatuses. Varasid kavatsetakse osta kuni 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Täpsem teave avaliku sektori väärtpaberite ostukava rakendamisega seotud aspektide kohta avaldatakse kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi EKP veebilehel.

Nende rahapoliitiliste otsuste positiivset mõju oleme juba näinud väga mitmel korral. Pidades silmas ka eelmisi rahapoliitilisi meetmeid, on erasektori jaoks finantsturu tingimused veelgi leevenenud ja välisrahastamise kulu jätkuvalt vähenenud. Eelkõige on märgatavalt paranenud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused. Ka rahapakkumise ja laenudünaamika on hoogustunud.

EKP rahapoliitika kursi täiendav ulatuslik leevendamine toetab ja tugevdab euroala majanduse soodsamat arengut. Ettevõtete ja tarbijate paraneva kindlustunde keskkonnas suureneb võetud meetmete ülekandumine reaalmajandusse, parandades veelgi majanduskasvu väljavaadet ja vähendades majandussurutist. Seejuures aitavad võetud meetmed suunata inflatsioonimäära keskmise aja jooksul taas tasemele, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal, ning hoida inflatsiooniootused keskmise ja pika aja jooksul hinnastabiilsusega kindlalt kooskõlas.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Eurostati kiirhinnangu kohaselt hoogustus euroala SKP reaalkasv 2014. aasta viimases kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,3%, mis on eeldatust mõnevõrra rohkem. Värskeimad majandusandmed ja kuni veebruarini kättesaadavad küsitlustulemused näitavad, et majandustegevus on käesoleva aasta alguses veel mõnevõrra elavnenud. Edaspidi peaks majanduse taastumine järk-järgult laienema ja kiirenema. Naftahinna madal tase peaks jätkuvalt toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust. Sisenõudlust peaksid samuti veelgi soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad jätkuvalt rahastamistingimusi, ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Peale selle peaks nõudlus euroala ekspordi järele tugevnema hindade konkurentsivõime paranemise ja üleilmse elavnemise toel. Siiski on tõenäoline, et euroala majanduse taastumist pärsivad edaspidigi mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide suhteliselt aeglane elluviimine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2015. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2015. aastal 1,5%, 2016. aastal 1,9% ja 2017. aastal 2,1%. Eurosüsteemi ekspertide 2014. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi 2015. ja 2016. aastaks korrigeeritud ülespoole, kajastades madalama naftahinna soodsat mõju, euro nõrgemat efektiivset vahetuskurssi ja EKP hiljutiste rahapoliitiliste meetmete mõju.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad endiselt langusriskid, kuid need on vähenenud pärast hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid ja naftahinna langust.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aasta veebruaris –0,3% võrreldes –0,6%ga jaanuaris. Negatiivsed näitajad kajastavad peamiselt märkimisväärset naftahinna langust alates 2014. aasta juulist. Värskete andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähikuudel väga madalal tasemel või negatiivsena. Tulenevalt meie hiljutiste rahapoliitiliste meetmete positiivsest mõjust kogunõudlusele ning euro madalamast vahetuskursist ja mõnevõrra kõrgema naftahinna ootusest eelolevateks aastateks peaks inflatsioonimäär hakkama 2015. aasta lõpus järk-järgult kiirenema.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2015. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aastal 0,0%, 2016. aastal 1,5% ja 2017. aastal 1,8%. Eurosüsteemi ekspertide 2014. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2015. aasta inflatsiooniprognoosi allapoole korrigeeritud, kajastades eelkõige naftahinna langust. 2016. aasta inflatsiooniprognoosi on seevastu korrigeeritud mõnevõrra ülespoole, mis kajastab samuti meie hiljutiste rahapoliitiliste meetmete oodatud mõju.

EKP nõukogu jätkab keskpika aja jooksul hindade arengu väljavaadet ohustavate riskide hoolikat jälgimist. Sellega seoses keskendume eelkõige rahapoliitiliste meetmete ülekandumisele, geopoliitilistele suundumustele ning vahetuskursi ja energiahindade arengule.

Majanduse väljavaadet ja värsket ettevaadet puudutavates aruteludes võttis EKP nõukogu arvesse, et ekspertide ettevaade sõltub eeldusest, et kõiki meie rahapoliitilisi meetmeid rakendatakse täiel määral. Lisaks pikendatakse ekspertide märtsikuu ettevaate perioodi kuni 2017. aastani. Siinjuures rõhutas nõukogu veel kord, et ettevaateperioodi pikenedes suureneb tavaliselt ka prognooside ebakindlus.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) järk-järgult kiirenevat kasvu. Rahaagregaadi M3 aastane kasvumäär tõusis 3,8%lt 2014. aasta detsembris 4,1%ni 2015. aasta jaanuaris. M3 aastakasvu toetavad jätkuvalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta jaanuaris 9,0%.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2015. aasta jaanuaris –0,9% võrreldes –1,1%ga 2014. aasta detsembris, mis viitab järkjärgulisele taastumisele 2014. aasta veebruari madalseisust (–3,2%). Laenude kolme kuu kumulatiivsed netovood olid jaanuaris teist kuud järjest positiivsed võrreldes aasta varasema ajaga, mil laenude netotagasimaksed olid märkimisväärsed. Nendele positiivsetele muutustele vaatamata püsib mittefinantsettevõtete laenudünaamika tagasihoidlikuna ning kajastab jätkuvalt viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski, laenupakkumise tegureid ning finants- ja muude sektorite bilansside käimasolevat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes veelgi 0,9%ni 2015. aasta jaanuaris võrreldes 0,8%ga 2014. aasta detsembris. Meie hiljutised rahapoliitilised meetmed peaksid toetama laenuvoogude edasist kasvu.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et EKP nõukogu hiljutised otsused on olnud asjakohased. Kõigi EKP nõukogu rahapoliitiliste meetmete otsustav rakendamine toetab elavnemist euroalal ning suunab inflatsioonimäära keskpika aja jooksul 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et saada meie rahapoliitilistest meetmetest võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, ei anna EKP ekspertide märtsi ettevaates prognoositud tsükliline taastumine veel põhjust rahuloluks. Eelkõige tuleb investeeringute, töökohtade loomise ja tööviljakuse kasvu elavdamiseks rakendada mitmes riigis otsustavalt toote- ja tööturureforme ning kiirendada ettevõtluskeskkonna parandamiseks võetavaid meetmeid. On väga tähtis rakendada struktuurireforme tempokalt, tõhusalt ja usaldusväärselt, sest see hoogustab edasist jätkusuutlikku kasvu euroalal, suurendab kõrgemate sissetulekute ootusi ning julgustab ettevõtteid juba praegu rohkem investeerima, edendades seeläbi majanduskasvu. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakti täielik ja järjepidev rakendamine on äärmiselt tähtis eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamisel. Lisaks sellele, et mitmes riigis tuleb tugevdada struktuurireformidega seotud jõupingutusi, on samuti oluline rakendada tõhusalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust, et vähendada eri liikmesriikides tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed