PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2011 lõppenud aasta finantsaruanne

8. märts 2012

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2011 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP kasum oli 2011. aastal 1894 miljonit eurot, 2010. aastal oli see 1334 miljonit eurot. 2011. aasta 31. detsembri seisuga otsustas nõukogu kanda riskieraldisse 1166 miljonit eurot, mis koos Eesti Panga poolt vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 üle kantud 13 miljoni euroga suurendas riskieraldise summa praeguse maksimaalse lubatud piirmäärani ehk 6363 miljoni euroni. Riskieraldise eesmärk on katta valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariske, mille olukorda pidevalt jälgitakse. Eraldise suurust ja sissemaksete vajadust kontrollitakse igal aastal.

Riskieraldisse tehtud ülekande tulemusel oli EKP 2011. aasta puhaskasum 728 miljonit eurot (2010. aastal 171 miljonit eurot). EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 3. jaanuaril 2012 euroala liikmesriikide keskpankade vahel 652 miljonit eurot ehk osa tulust, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt. Tänasel istungil otsustas nõukogu jaotada ülejäänud 76 miljonit eurot euroala keskpankade vahel 12. märtsil 2012.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi ja omavahendite portfelli investeeringutelt, intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest ning puhas intressitulu tagatud võlakirjade esimese ja teise ostukava (esimene ostukava kestis 2009. aasta juulist 2010. aasta juunini ja teine ostukava käivitati 2011. aasta novembris) ning (2010. aasta mais käivitatud) väärtpaberituruprogrammi raames rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpaberitelt.

2011. aasta puhas intressitulu oli 1999 miljonit eurot (2010. aastal 1422 miljonit eurot). See hõlmas 856 miljoni euro suurust intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt (2010. aastal 654 miljonit eurot), 166 miljoni euro suurust (2010. aastal 140 miljonit eurot) puhast intressitulu tagatud võlakirjade ostukavade raames ostetud väärtpaberitelt ning 1003 miljoni euro suurust (2010. aastal 438 miljonit eurot) puhast intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt. EKP maksis riikide keskpankadele 434 miljonit eurot (2010. aastal 346 miljonit eurot) intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 290 miljoni euroni (2010. aastal 366 miljonit eurot).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 472 miljoni euroni (2010. aastal 474 miljonit eurot). Kursivahest saadud suurema realiseeritud puhaskasumi tasakaalustas väiksem realiseeritud puhaskasum, mis saadi väärtpaberite hinnavahest.

Allahindlused, mis ulatusid 2011. aastal 157 miljoni euroni (2010. aastal 195 miljonit eurot), tulenesid peamiselt turukõlblike väärtpaberitega (välja arvatud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) seotud realiseerimata kahjumist.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele (2010. aastal 415 miljonit eurot), ulatusid 2011. aastal 442 miljoni euroni (k.a põhivara amortisatsioonikulu 11 miljoni euro väärtuses). EKP uute hoonete ehitamisega seotud kulud on valdavalt kapitaliseeritud ning neid kõnealune kirje ei hõlma.

31. detsembril 2011 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 25. aprillil 2012.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [1] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Turukõlblike väärtpaberite (v.a väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste puhul lähtutakse nende turuväärtusest. Turukõlblikke väärtpabereid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri välisvaluutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.
  3. Ringluses olevatelt europangatähtedelt EKP-le koguneva tulu jaotus ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt EKP-le koguneva puhastulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et see tulu makstakse euroala riikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib. Ringluses olevatelt europangatähtedelt saadav tulu jaotatakse järgneva aasta teisel tööpäeval ning väärtpaberiprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadav tulu jaotatakse järgneva aasta jaanuari viimasel tööpäeval. [2] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu eeldab põhjendatud prognoosi põhjal, et EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt europangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadud tulu. Jaotatavat tulu võidakse vähendada juhul, kui EKP nõukogu teeb enne majandusaasta lõppu otsuse kanda see tulu osaliselt või täielikult eraldisse valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariskide katteks.
  4. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud euroala riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.


[1]EKP üksikasjalikke arvestuspõhimõtteid sisaldav 10. novembri 2006. aasta otsus EKP/2006/17 (ELT L 348, 11.12.2006, lk 38) koos muudatustega tunnistati kehtetuks ja asendati 11. novembri 2010. aasta otsusega EKP/2010/21 (ELT L 35, 9.2.2011, lk 1) alates 31. detsembrist 2010.

[2]25. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/24 ringluses olevatelt euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse jaotamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 6, 11.1.2011, lk 35.

Publications

Kontaktandmed