PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2006 lõppenud aasta finantsaruanne

8. märts 2007

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2006 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

2006. aastal oli EKP kasum 1379 miljonit eurot. Aasta varem oli see 992 miljonit eurot. Nagu ka 2005. aastal, paigutati sama suur summa eraldisse valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide katteks, mille tulemusel jäi EKP puhaskasum täpselt nulli. Eraldist kasutatakse nendest riskidest tulenevate kahjude, eelkõige ümberhindluskontodega katmata hindamiskahjude katmiseks. Eraldise suurus vaadatakse läbi igal aastal.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu EKPle kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. Intressitulu suurenes 2006. aastal seetõttu, et tõusis eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressi piirmäär, mis määrab tulu, mida EKP saab oma osalt ringluses olevatelt euro pangatähtedelt, ja kasvasid USA dollarites nomineeritud varadelt saadud intressimäärad.

EKP puhas intressitulu kõigist allikatest oli 2006. aastal 1972 miljonit eurot, võrreldes 1270 miljoni euroga 2005. aastal. Kui ringluses olevatelt pangatähtedelt teenitud 1319 miljonit eurot välja arvata, oli puhas intressitulu 653 miljonit eurot, võrreldes 402 miljoni euroga 2005. aastal. EKP maksis riikide keskpankadele 965 miljonit eurot EKPle üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuete katteks.

Euro kallinemine Jaapani jeeni suhtes 2006. aastal vähendas Jaapani jeenides nomineeritud varades hoitud EKP reservide väärtust eurodes 0,6 miljardi võrra, mis kajastati tulude ja kulude aruandes kuludena. Koos väärtpaberite hinnavahest tuleneva realiseerimata kahjumiga moodustasid tulude ja kulude aruandes kajastatud allahindlused kokku 0,7 miljardit eurot.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele moodustasid 332 miljonit eurot (316 miljonit 2005. aastal). 2006. aasta lõpus töötas EKPs täistööajale taandatuna 1367 tähtajatu või tähtajalise lepinguga töötajat (kaasa arvatud 138 inimest juhtivatel kohtadel), aasta varem oli töötajate arv 1351. Põhivara amortisatsioonikulu oli 29 miljonit eurot.

31. detsembril 2006 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 23. aprillil 2007.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile ja EKPle ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [1] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade laialdasi välisvaluutariske silmas pidades pööratakse arvestuspõhimõtetes eelkõige tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsioonide realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Liikmesriikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma tegevusest, mis kajastub eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Liikmesriikide keskpangad rakendavad finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKPle üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel saavad riikide keskpangad õiguse nõuda EKPlt välisvaluutareservide ülekandmise eest intressi ülekantud summa väärtuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt tuleb maksta intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. 2006. aastal oli EKP intressikulu 965 miljonit eurot, välisvaluutareservidelt teenitud puhas intressitulu aga 1318 miljonit eurot.
  3. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt EKP saadava tulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et alates 2006. aastast kuulub see tulu maksmisele liikmesriikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib, kuid jaotatakse järgmise aasta teisel tööpäeval. [2] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadud tulu. 2006. aastal ei jaotatud kogu tulu, sest EKP nõukogu otsustas teha ümberpaigutusi intressimäära-, valuutakursi- ja kullahinnariskide katteks. EKP 2006. aasta hinnangulise finantstulemuse põhjal otsustas nõukogu 2006. aasta detsembris tühistada kogu tulu jaotuse.


[1] 5. detsembri 2002. aasta otsus EKP/2002/11 Euroopa Keskpanga finantsaruannete kohta, ELT L 58, 3.3.2003, lk 38 (koos muudatustega). 1. jaanuaril 2007 tunnistati see otsus kehtetuks ja asendati otsusega EKP/2006/17, ELT L 348, 11.12.2006, lk 38.

[2] 17. novembri 2005. aasta otsus EKP/2005/11, mis käsitleb ringluses olevatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jaotamist osalevate liikmesriikide keskpankadele, ELT L 311, 26.11.2005, lk 41. Selle otsusega tunnistati kehtetuks otsus EKP/2002/9.

Kontaktandmed