PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 8. märts 2018

SISSEJUHATAV KÕNE

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et praegu 30 miljardi euro ulatuses tehtavaid igakuiseid netovaraoste kavatsetakse jätkata kuni 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Eurosüsteem jätkab varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

Saadud andmed ning EKP ekspertide uus ettevaade kinnitavad euroala majanduse jõulist ja laiapõhjalist kasvu, mis peaks lähiajal kiirenema seni oodatust veidi tempokamalt. Kasvuväljavaade kinnitab nõukogu veendumust, et inflatsiooni areng läheneb EKP nõukogu seatud eesmärgile hoida inflatsioon keskpika aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad endiselt tagasihoidlikud ning veel ei ole veenvaid märke nende püsivast tõususuundumusest. Seepärast jälgib EKP nõukogu edaspidigi vahetuskursside ja finantstingimuste arengut, pidades silmas nende võimalikku mõju inflatsiooniväljavaatele. Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega endiselt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid. Jätkuvat rahapoliitilist tuge pakuvad netovaraostud, omandatud varade märkimisväärne hulk ja edasised reinvesteeringud ning EKP eelkommunikatsioon intressimäärade kohta.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. SKP reaalkasv kiirenes 2017. aasta kolmandas kvartalis 0,7% ja neljandas kvartalis 0,6%. Värskeimad majandusandmed ja küsitlustulemused osutavad jõulise ja laiapõhjalise majanduskasvu jätkumisele. EKP rahapoliitilised meetmed, mis on edendanud finantsvõimenduse vähendamise protsessi, toetavad edaspidigi sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest. Ettevõtlusinvesteeringute hoogustumine jätkub, arvestades väga soodsaid rahastamistingimusi, ettevõtete suuremat kasumlikkust ja tugevat nõudlust. Eluasemeinvesteeringud on viimaste kvartalite jooksul veelgi elavnenud. Ühtlasi hoogustab maailmamajanduse laiaulatuslik kasv euroala eksporti.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2018. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2018. aastal 2,4%, 2019. aastal 1,9% ja 2020. aastal 1,7%. Võrreldes eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega on SKP reaalkasvu 2018. aasta prognoosi korrigeeritud ülespoole, kuid 2019. ja 2020. aasta prognoosid jäävad samaks.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on hinnangute kohaselt üldjoontes tasakaalustatud. Ühelt poolt võib praegune positiivne tsükliline hoogustumine tuua lähiajal kaasa kiirema majanduskasvu. Teiselt poolt püsivad ka langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega, sealhulgas suureneva protektsionismiga ning arenguga välisvaluuta- ja teistel finantsturgudel.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2018. aasta veebruaris 1,2% võrreldes 1,3%ga jaanuaris. Peamiselt kajastas see negatiivseid baasefekte töötlemata toiduainete hindade inflatsioonis. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär püsib ülejäänud aasta jooksul tõenäoliselt ligikaudu 1,5% tasemel. Alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes jätkuvalt tagasihoidlikud. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon siiski järk-järgult kiirenema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2018. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2018. ja 2019. aastal 1,4% ning 2020. aastal 1,7%. Võrreldes eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-koguinflatsiooni 2019. aasta prognoosi korrigeeritud ülespoole ning 2018. ja 2020. aasta prognoosid jäävad samaks.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule. Selle aastane kasvumäär oli 2018. aasta jaanuaris 4,6% (st eelmise kuuga võrreldes samal tasemel), mis kajastab EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ja likviidseimate hoiuste hoidmise madalat alternatiivkulu. Seega oli laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 püsiv stabiilne aastakasv.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub endiselt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2017. aasta detsembri 3,1%-lt 2018. aasta jaanuaris 3,4%-le ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis muutumatult 2,9% tasemel. Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust rakendada küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada keskpika aja jooksul inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist tuleb kõigis euroala riikides oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Kuna 2017. aastal jäi riigipõhiste soovituste rakendamine üldiselt piiratuks (nagu on öeldud Euroopa Komisjoni eilses teadaandes), tuleb kõigis euroala riikides teha reformide elluviimisel suuremaid jõupingutusi. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab üha stabiilsem ja laiapõhjalisem majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus püsib suur. Kõikide riikide huvides oleks aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu süvendamine. EKP nõukogu kutsub üles astuma konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

Kontaktandmed