PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 25. jaanuar 2018

SISSEJUHATAV KÕNE

Daamid ja härrad, soovin teile kõigile head alanud aastat. Asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et igakuiseid netovaraoste – nüüdsest 30 miljardi euro ulatuses – kavatsetakse jätkata kuni 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või pikendama selle kestust. Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

Laekunud andmed kinnitavad hoogsat majanduskasvu, mis kiirenes 2017. aasta teisel poolel oodatust tempokamalt. Tugev tsükliline hoogustumine, majanduse loiduse jätkuv vähenemine ja tootmisvõimsuse rakendusastme tõus suurendavad veelgi meie kindlustunnet, et inflatsiooni areng läheneb EKP nõukogu seatud eesmärgile hoida inflatsioon alla 2%, kuid selle lähedal. Samal ajal püsib euroalasisene hinnasurve üldjoontes tagasihoidlik ja veel ei ole märke veenvast tõususuundumusest. Nendes tingimustes tekitab ebakindlust vahetuskursi hiljutine kõikumine, mille võimalikku mõju hinnastabiilsuse keskpikale väljavaatele tuleb jälgida. Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega endiselt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid. Jätkuvat rahapoliitilist tuge pakuvad netovaraostud, omandatud varade märkimisväärne hulk ja edasised reinvesteeringud ning EKP eelkommunikatsioon intressimäärade kohta.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. SKP reaalkasv kiirenes 2017. aasta kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,7% (teises kvartalis oli kasvutempo sarnane). Värskeimad majandusandmed ja küsitlustulemused näitavad, et aasta lõppedes oli majanduskasv jätkuvalt jõuline ja laiapõhjaline. EKP rahapoliitilised meetmed, mis on edendanud finantsvõimenduse vähendamise protsessi, toetavad edaspidigi sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest. Ettevõtlusinvesteeringute hoogustumine jätkub, arvestades väga soodsaid rahastamistingimusi, ettevõtete suuremat kasumlikkust ja tugevat nõudlust. Eluasemeinvesteeringud on viimaste kvartalite jooksul veelgi elavnenud. Ühtlasi hoogustab maailmamajanduse laiaulatuslik kasv euroala eksporti.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on hinnangute kohaselt üldjoontes tasakaalustatud. Ühelt poolt võib praegune tugev tsükliline hoogustumine tuua lähiajal kaasa oodatust positiivsema majanduskasvu. Teiselt poolt püsivad ka langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega, sealhulgas arenguga välisvaluutaturgudel.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär oli 2017. aasta detsembris 1,4% (novembris 1,5%). Langus kajastas peamiselt muutusi energiahindades. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär jääb lähikuudel tõenäoliselt praeguse taseme lähedale. Alusinflatsiooni näitajad püsivad tagasihoidlikud (osaliselt tingituna erakordsetest teguritest) ning veel ei ole veenvaid märke nende püsivast tõususuundumusest. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon siiski järk-järgult kiirenema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule. Selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta oktoobris 5,0% ja novembris 4,9%, kajastades EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ja likviidseimate hoiuste hoidmise madalat alternatiivkulu. Seega oli laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv, mis ulatus oktoobris 9,4%ni ja novembris 9,1%ni.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub endiselt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2,9%-lt 2017. aasta oktoobris 3,1%-le novembris ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis novembris stabiilsena 2,8% tasemel (oktoobris 2,7%). Euroala pankade laenutegevuse uuring 2017. aasta neljanda kvartali kohta näitab, et laenukasvule pakuvad jätkuvalt tuge nõudluse kasv ja üldiste laenutingimuste edasine leevenemine.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust rakendada küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist tuleb kõigis euroala riikides oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab üha stabiilsem ja laiapõhjalisem majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus püsib suur. Kõikide riikide huvides oleks aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu tugevdamine. EKP nõukogu kiidab heaks käimasoleva arutelu pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimise ning majandus- ja rahaliidu süvendamise teemal.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed