PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 26. oktoober 2017

SISSEJUHATAV KÕNE

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal vaatasime täna põhjalikult läbi inflatsiooniväljavaate ja sellega seonduvad riskid ning EKP rahapoliitika kursi. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu hinnastabiilsuse tagamise eesmärgil järgmised otsused.

EKP baasintressimäärasid ei muudetud ning eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses otsustas EKP nõukogu jätkata varaostukava raames tehtavaid igakuiseid oste 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni. Alates 2018. aasta jaanuarist jätkatakse igakuiseid netovaraoste 30 miljardi euro ulatuses kuni 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või pikendama selle kestust.

Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada soodsaid likviidsustingimusi ja asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

Ühtlasi otsustas nõukogu jätkata eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja kolmekuuliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teostamist piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena niikaua, kui see on vajalik ning vähemalt kuni 2019. aasta viimase arvestusperioodi lõpuni.

Tänaste rahapoliitiliste otsuste eesmärk on säilitada väga soodsad rahastamistingimused, mida on jätkuvalt vaja, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Varaostude rekalibreerimine kajastab kasvavat kindlustunnet, et inflatsioonimäärad lähenevad aegamisi EKP nõukogu seatud inflatsioonieesmärgile. Seda toetavad majanduse üha jõulisem ja laiapõhjalisem elavnemine, alusinflatsiooni näitajate paranemine ning EKP rahapoliitiliste meetmete mõju jätkuv tõhus ülekandumine reaalmajanduse rahastamistingimustele. Samal ajal püsib hinnasurve euroalal üldjoontes endiselt tagasihoidlik ning majanduse väljavaade ja inflatsiooni areng eeldavad edaspidigi jätkuvat tuge rahapoliitikalt. Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega endiselt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid. Jätkuvat rahapoliitilist tuge pakuvad täiendavad netovaraostud, märkimisväärne hulk omandatud varasid ja edasised reinvesteeringud ning EKP eelkommunikatsioon intressimäärade kohta.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala majandus elavneb edaspidigi jõuliselt ja lauapõhjaliselt. SKP reaalkasv kiirenes 2017. aasta esimeses kvartalis 0,6% ja teises kvartalis 0,7%. Värskeimad andmed ja küsitlustulemused osutavad kasvu jätkuvale hoogustumisele 2017. aasta teisel poolel. EKP rahapoliitilised meetmed on edendanud finantsvõimenduse protsessi ja peaksid edaspidigi toetama sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest. Ettevõtlusinvesteeringute hoogustumist toetavad ka tulevikus väga soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete suurem kasumlikkus. Kasvanud on ka ehitusinvesteeringute maht. Lisaks toetab maailmamajanduse laiaulatuslik elavnemine euroala eksporti.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid jäävad üldiselt tasakaalustatuks. Ühelt poolt võib tugev tsükliline hoogustumine, millest annab tunnistust majanduskliima näitajate hiljutine areng, kaasa tuua oodatust positiivsema majanduskasvu. Teiselt poolt püsivad ka langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega ja arenguga välisvaluutaturgudel.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon püsis septembris muutumatuna 1,5% tasemel. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastakasv peaks aastavahetuse paiku ajutiselt aeglustuma, kajastades peamiselt energiahindade baasefekte. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad alates 2017. aasta algusest mõõdukalt paranenud, ehkki veel ei ole märke veenvast tõususuundumusest. Palgakasv on mõnevõrra kiirenenud, kuid euroalasisene kulusurve püsib endiselt üldjoontes tagasihoidlik. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon euroalal aegamisi veelgi tõusma, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta augustis 5,0% ja septembris 5,1%. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2017. aasta augustis 9,5% ja septembris 9,7%.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2017. aasta augusti 2,4%-lt septembris 2,5%-le ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis stabiilsena 2,7% tasemel. 2017. aasta kolmanda kvartali euroala pankade laenutegevuse uuring näitab, et laenude netonõudlus on jätkuvalt suurenenud kõigis laenukategooriates. Kodumajapidamiste laenutingimused on veelgi leevenenud, samal ajal kui ettevõtete laenutingimused on jäänud üldjoontes samaks. Uute pangalaenude tingimused on kõigis laenukategooriates jätkuvalt leevenenud.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine pakub endiselt märkimisväärset tuge ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustele, rahastamisele juurdepääsule (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvoogudele kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust rekalibreerida rahapoliitika instrumente, et tagada piisavalt toetava rahapoliitilise kursi rakendamine, mis võimaldaks inflatsioonimääradel püsivalt taastuda 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist tuleb kõigis euroala riikides oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikas oleks kõikide riikide huvides aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu tugevdamine. EKP nõukogu kiidab heaks käimasoleva arutelu majandus- ja rahaliidu institutsioonilise struktuuri tõhustamise teemal.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed