Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 20. oktoober 2016

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et varasid kavatsetakse osta iga kuu 80 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Pärast nõukogu septembri alguses toimunud istungit ilmnenud teave kinnitab, et euroala majandus elavneb endiselt mõõdukas, ent ühtlases tempos ning inflatsioon kiireneb aegamisi kooskõlas varasemate ootustega. Euroala majandus on jätkuvalt näidanud vastupidavust üleilmsest majanduslikust ja poliitilisest ebakindlusest tingitud negatiivsetele mõjudele. Seda toetavad meie ulatuslikud rahapoliitilised meetmed, mis tagavad väga soodsad rahastamistingimused ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Kokkuvõttes ohustavad EKP põhistsenaariumit endiselt langusriskid.

Edaspidi jätkab nõukogu märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi hoidmist, mida on vaja, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Selleks kasutame vajaduse korral kõiki meie pädevusse kuuluvaid instrumente. Nõukogu hinnangut täiendavad detsembris avaldatav eurosüsteemi ekspertide uus makromajanduslik ettevaade, mis ulatub aastani 2019, ja eurosüsteemi komiteede töö, mille käigus hinnati võimalusi ostukava tõrgeteta rakendamise tagamiseks kuni 2017. aasta märtsini või vajaduse korral kauem.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2016. aasta esimeses kvartalis 0,5% ja teises kvartalis 0,3%. Värskeimad andmed ja küsitlustulemused osutavad, et kasv jätkub 2016. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu samas tempos kui teises kvartalis. Edaspidi peaks majanduse elavnemine jätkuma mõõdukas, ent ühtlases tempos. Sisenõudlust peaks soodustama rahapoliitiliste meetmete mõju kandumine reaalmajandusse. Head rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse paranemine elavdavad edaspidigi investeeringuid. Endiselt suhteliselt madalad naftahinnad ja püsiv tööhõive kasv, millele tulevad kasuks ka varasemad struktuurireformid, aitavad veelgi suurendada kodumajapidamiste tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist. Lisaks on euroala eelarvepoliitiline kurss 2017. aastal üldjoontes neutraalne. Samal ajal peaksid aga euroala majanduse elavnemist pärssima endiselt kesine välisnõudlus, bilansside korrigeerimise vajadus mitmes sektoris ja loidus struktuurireformide rakendamisel. Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad jätkuvalt langusriskid, mis on peamiselt seotud väliskeskkonnaga.

Eurostati hinnangul oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 2016. aasta augustis 0,2% ja septembris 0,4%. See kajastas peamiselt energiahindade aastainflatsiooni jätkuvat kiirenemist, kuigi veel ei ole märke alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et inflatsioonimäärad lähikuudel kiirenevad tingituna peamiselt energiahindade aastakasvu baasefektidest. 2017. ja 2018. aastal peaks inflatsioon veelgi hoogustuma, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest ja majanduse oodatavast taastumisest.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule 2016. aasta augustis, mil M3 aastane kasvumäär oli 5,1% võrreldes 4,9%ga juulis. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta juulis 8,4% ja augustis 8,9%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline elavnemine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2016. aasta augustis 1,9%. Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv püsis samuti augustis muutumatult 1,8% tasemel. Ehkki pankade laenuandmise areng peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist, toetavad alates 2014. aasta juunist rakendatud rahapoliitilised meetmed märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ja seeläbi ka laenuvooge kogu euroalal.

2016. aasta kolmanda kvartali euroala pankade laenutegevuse uuring näitab mittefinantsteenuseid pakkuva erasektori laenupakkumise ja -nõudluse tingimuste mõningat edasist paranemist. Lisaks saadi pankadelt pidevalt kinnitust, et EKP varaostukava ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär on aidanud laenutingimusi soodsamaks muuta.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust säilitada väga ulatuslik rahapoliitiline toetus, et tagada inflatsioonimäärade võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Nagu EKP nõukogu on varem korduvalt rõhutanud (mis on leidnud taas jõulist kajastamist poliitilistes aruteludes nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil), peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem, et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et vähendada struktuurset tööpuudust ja hoogustada kogutoodangu potentsiaalset kasvu euroalal. Struktuurireforme tuleb ellu viia kõigis euroala riikides. Praegu tuleb keskenduda meetmetele, mis tõstavad tööviljakust, parandavad ettevõtluskeskkonda ja tagavad asjakohase avaliku infrastruktuuri – need kõik on väga olulised, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Selle eesmärgi saavutamist toetavad ka käimasolevate investeerimisalgatuste tõhustamine (sh Junckeri investeerimiskava pikendamine), edusammud kapitaliturgude liidu loomisel ja viivislaenude restruktureerimist parandavad reformid. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed