Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 21. juuli 2016

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et varasid kavatsetakse osta iga kuu 80 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Täna vaatles EKP nõukogu muutusi, mis on aset leidnud pärast nõukogu juuni alguses toimunud rahapoliitikaistungit. Nõukogu hinnangul on finantsturud suutnud julgustava järjekindlusega toime tulla Ühendkuningriigi ELi liikmesuse referendumile järgnenud ebakindluse ja volatiilsuse süvenemisega. Turupingeid on aidanud ohjeldada nii keskpankade sõnaselge valmisolek pakkuda vajaduse korral likviidsust, EKP toetavad rahapoliitilised meetmed kui ka usaldusväärne õigus- ja järelevalveraamistik. Rahastamistingimused püsivad väga soodsad, toetades laenuandmist. Samuti toetavad need endiselt EKP prognoositavat põhistsenaariumi, mille kohaselt majanduse elavnemine jätkub ja inflatsioonimäärad tõusevad.

Samal ajal jätkab EKP nõukogu – pidades silmas püsivat ebakindlust – väga tähelepanelikult majanduse ja finantsturgude arengu jälgimist, tagades edaspidigi oma rahapoliitika toetava kursi mõju kandumise reaalmajandusse. Lähikuudel, kui nõukogu käsutuses on rohkem andmeid (sh ekspertide värske ettevaade), suudame paremini hinnata valitsevaid makromajandusolusid, inflatsiooni ja majanduskasvu kõige tõenäolisemaid arengusuundumusi ning nendega seotud riskide jaotumist. Nõukogu kasutab oma eesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevusse kuuluvaid instrumente.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv oli 2016. aasta esimeses kvartalis 0,6% võrreldes 0,4%ga 2015. aasta viimases kvartalis. Kasvu toetab endiselt sisenõudlus, samal ajal kui ekspordi kasv püsib tagasihoidlik. Värskeimad andmed osutavad kasvu jätkumisele 2016. aasta teises kvartalis, ehkki esimese kvartaliga võrreldes vähemal määral. Edaspidi peaks majanduse taastumine mõõdukas tempos jätkuma. Sisenõudlust soodustab endiselt rahapoliitiliste meetmete mõju kandumine reaalmajandusse. Head rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse paranemine elavdavad edaspidigi investeeringuid. Tööhõive püsiv suurenemine, millele aitavad samuti kaasa varasemad struktuurireformid, ning endiselt küllaltki madal naftahind toetavad veelgi kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja seega ka eratarbimist. Ühtlasi peaks eelarvepoliitika kurss euroalal olema 2016. aastal kergelt ekspansiivne ning muutuma 2017. ja 2018. aastal üldjoontes neutraalseks.

Samal ajal pärsivad euroala majanduse taastumist muude tegurite hulgas Ühendkuningriigi referendumi tulemused ja muu geopoliitiline ebakindlus, areneva majandusega riikide tagasihoidlikud kasvuväljavaated, mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine. Selle taustal on euroala majanduse kasvuväljavaates endiselt ülekaalus langusriskid.

Eurostati hinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aasta juunis 0,1% võrreldes –0,1%ga mais, kajastades valdavalt energia- ja teenusehindade inflatsiooni kiirenemist. Tulevikku vaadates eeldatakse nafta praeguste futuurihindade põhjal, et inflatsioonimäärad püsivad lähikuudel väga madalal tasemel ja hakkavad tõusma 2016. aasta teisel poolel tingituna peamiselt energiahindade aastakasvu baasefektidest. 2017. ja 2018. aastal peaks inflatsioon veelgi kiirenema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest ja majanduse oodatavast taastumisest.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule 2016. aasta mais, mil M3 aastane kasvumäär oli 4,9% võrreldes 4,6%ga aprillis. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta mais 9,1% ja aprillis 9,7%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline taastumine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2016. aasta mais 1,4% võrreldes 1,2%ga aprillis. Ettevõtete laenude dünaamika peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) püsis üldjoontes stabiilsena, olles mais 1,6% ja aprillis 1,5%.

Euroala pankade laenutegevuse uuring, mis käsitleb 2016. aasta teist kvartalit, osutab ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimuste edasisele paranemisele ning laenunõudluse jätkuvale kasvule kõigis laenukategooriates. Lisaks saadi pankadelt pidevalt kinnitust, et suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid on aidanud laenutingimusi soodsamaks muuta.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed on märkimisväärselt parandanud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal. Käesoleva aasta märtsis vastu võetud uute rahapoliitiliste meetmete pakett hoogustab veelgi praegust laenukasvu, toetades seeläbi reaalmajanduse elavnemist. Püsiva ebakindluse keskkonnas on väga tähtis tagada pangalaenude kanali jätkuv hea toimimine.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust säilitada asjakohaselt toetav rahapoliitiline kurss, et tagada inflatsioonimäärade võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Nagu EKP nõukogu on varem korduvalt rõhutanud (mis on leidnud taas jõulist kajastamist poliitilistes aruteludes nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil), peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem, et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et vähendada struktuurset tööpuudust ja hoogustada kogutoodangu potentsiaalset kasvu euroalal. Ehkki riikide reformivajadused on erinevad, tuleb struktuurireforme ellu viia kõigis euroala riikides. Praegu tuleb keskenduda meetmetele, mis tõstavad tööviljakust, parandavad ettevõtluskeskkonda ja tagavad asjakohase avaliku infrastruktuuri – need kõik on väga olulised, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Selle eesmärgi saavutamist toetavad ka käimasolevate investeerimisalgatuste tõhustamine (sh Junckeri investeerimiskava pikendamine), edusammud kapitaliturgude liidu loomisel ja viivislaenude restruktureerimist parandavad reformid. Struktuurireformide tempoka ja tulemusliku rakendamisega, järgides Euroopa Liidu Nõukogu poolt hiljuti heaks kiidetud 2016. aasta riigipõhiseid soovitusi, saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik majanduskasv euroalal ning muudetakse euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed