Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Viin, 2. juuni 2016

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada president Nowotnyt külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest. Anname teile nüüd ülevaate istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et varasid kavatsetakse osta iga kuu 80 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Järgmise sammuna alustame 8. juunil varaoste ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames. Peale selle teostatakse 22. juunil uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide seeria esimene operatsioon. Täpsem teave ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava rakendamisega seotud aspektide kohta avaldatakse pärast pressikonverentsi lõppu EKP veebilehel.

Märtsi alguses tehtud ulatuslikud otsused kiirendavad euroala majanduse elavnemist ja edendavad inflatsiooni taastumist 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Eelkõige vähendavad EKP võetud meetmed jätkuvalt laenude maksumust ja toetavad laenuandmist. Majanduskasv elavneb järk-järgult. Ühtlasi peaks edaspidi rakendatavad rahapoliitilised meetmed lisaks juba tehtud sammudele pakkuma täiendavaid stiimuleid ning aitama veelgi tasakaalustada kasvu- ja inflatsiooniväljavaatega seotud riske. Praeguses olukorras on äärmiselt tähtis tagada, et väga aeglase inflatsiooni keskkonnast tingitud teisesed mõjud ei avalduks palga- ja hinnakujunduses. EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult hinnastabiilsuse väljavaate arengut ning kasutab oma eesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevusse kuuluvaid instrumente.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv oli 2016. aasta esimeses kvartalis 0,5% võrreldes 0,3%ga 2015. aasta viimases kvartalis. Kasvu toetab endiselt sisenõudlus, ehkki seda pärsib väike eksport. Värskeimad andmed näitavad kasvu jätkumist teises kvartalis, kuigi tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos. Edaspidi peaks majanduse taastumine jätkuma mõõdukas, ent püsivas tempos. Sisenõudlust soodustab endiselt rahapoliitiliste meetmete mõju kandumine reaalmajandusse. Head rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse paranemine edendavad edaspidigi investeeringuid. Ühtlasi peaks tööhõive püsiv suurenemine, millele aitavad samuti kaasa varasemad struktuurireformid ja endiselt küllaltki madal naftahind, veelgi toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja eratarbimist. Lisaks on euroala eelarvepoliitika vähesel määral ekspansiivne. Siiski pidurdavad euroala majanduse taastumist edaspidigi areneva majandusega riikide tagasihoidlikud kasvuväljavaated, mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt kiireneb SKP aastane reaalkasv 2016. aastal 1,6% ning 2017. ja 2018. aastal 1,7%. EKP ekspertide 2016. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2016. aasta SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud ülespoole, 2017. ja 2018. aasta prognoosid on aga jäänud üldjoontes muutumatuks.

Euroala majanduse kasvuväljavaates on endiselt ülekaalus langusriskid, kuid olukord on tänu võetud rahapoliitilistele meetmetele ja edaspidi antavatele stiimulitele tasakaalustunud. Langusriskid on jätkuvalt seotud maailmamajanduse arengu, Ühendkuningriigis peagi toimuva referendumi ja muude geopoliitiliste riskidega.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aasta mais –0,1% võrreldes –0,2%ga aprillis, kajastades valdavalt energia- ja teenusehindade inflatsiooni kiirenemist. Tulevikku vaadates eeldatakse nafta praeguste futuurihindade põhjal, et inflatsioonimäärad püsivad lähikuudel väga madalal või negatiivsel tasemel ja hakkavad 2016. aasta teisel poolel tõusma, tingituna peamiselt energiahindade aastakasvu baasefektidest. Inflatsioon peaks 2017. ja 2018. aastal veelgi elavnema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest ja majanduskasvu oodatavast hoogustumisest.

Seda laiaulatuslikku suundumust kajastab ka eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aastal 0,2%, 2017. aastal 1,3% ja 2018. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2016. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2016. aasta ÜTHI-inflatsiooni väljavaadet hiljutise naftahinna tõusu taustal mõnevõrra ülespoole korrigeeritud, 2017. ja 2018. aasta väljavaated jäävad aga samaks.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule 2016. aasta aprillis, mil M3 aastane kasvumäär oli 4,6% võrreldes 5,0%ga märtsis. Nagu ka eelnenud kuudel, toetavad M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta märtsis 10,1% ja aprillis 9,7%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline taastumine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2016. aasta märtsis 1,1% ja aprillis 1,2%. Ettevõtete laenude dünaamika peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside edasist korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) püsis üldjoontes stabiilsena, olles märtsis 1,6% ja aprillis 1,5%.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed on selgelt parandanud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal. Käesoleva aasta märtsis vastu võetud uute rahapoliitiliste meetmete pakett hoogustab veelgi praegust laenukasvu, toetades seeläbi reaalmajanduse elavnemist.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust säilitada asjakohaselt toetav rahapoliitiline kurss, et tagada inflatsioonimäärade võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Nagu EKP nõukogu on varem korduvalt rõhutanud (mis on leidnud taas jõulist kajastamist poliitilistes aruteludes nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil), peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem, et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu. Struktuuripoliitika on äärmiselt tähtis, pidades silmas jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal. Ehkki riikide reformivajadused on erinevad, tuleb struktuurireforme ellu viia kõigis euroala riikides. Praegu tuleb tähelepanu pöörata meetmetele tööviljakuse tõstmiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning asjakohase avaliku infrastruktuuri pakkumisele – need kõik on väga olulised, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Käimasolevate investeerimisalgatuste tõhustamine, sealhulgas Junckeri investeerimiskava pikendamine, ning edusammud kapitaliturgude liidu loomisel toetavad samuti selle eesmärgi saavutamist. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega ning Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud riigipõhiste soovituste järgimisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Kontaktandmed