European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 21. jaanuar 2016

Daamid ja härrad, lubage mul soovida teile head alanud aastat. Asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu, olles möödunud kuul rekalibreerinud oma rahapoliitilisi meetmeid, tegi korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja jooksul. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete raames kulgevad varaostud edukalt, mõjutades jätkuvalt soodsalt ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude hinda ja kättesaadavust.

2016. aasta alguses kättesaadavaid näitajaid arvesse võttes on selge, et rahapoliitilised meetmed, mida EKP on võtnud alates 2014. aasta keskpaigast, annavad tulemusi. Paranenud on nii reaalmajanduse, laenupakkumise kui ka rahastamistingimuste areng ning see on muutnud euroala hiljutistele üleilmsetele majandusšokkidele vastupidavamaks. 2015. aasta detsembri alguses tehtud otsus pikendada varaostukava kestust ja jätkata varade igakuiseid oste 60 miljardi euro ulatuses vähemalt kuni 2017. aasta märtsi lõpuni ning otsus reinvesteerida aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid niikaua, kuni see on vajalik, olid seega täiesti asjakohased. Selle kaudu lisatakse pangandussüsteemi märkimisväärselt likviidsust ja leiab veelgi kinnitust EKP eelkommunikatsioon intressimäärade kohta.

Sellegipoolest on langusriskid uue aasta alguses taas süvenenud, pidades silmas suuremat ebakindlust seoses arenevate riikide kasvuväljavaadetega, volatiilsust finants- ja toormeturgudel ning geopoliitilisi riske. Niisuguses keskkonnas jäi ka euroala inflatsioonidünaamika endiselt oodatust nõrgemaks. Seepärast peab EKP nõukogu oma rahapoliitika kursi uuesti läbi vaatama ja kaaluma võimalikke muudatusi 2016. aasta märtsi alguses toimuval istungil. Selleks ajaks on avaldatud järjekordne EKP ekspertide makromajanduslik ettevaate, mis hõlmab ka 2018. aastat. Vahepealse tegevusega soovitakse tagada tehniliste tingimuste sisseseadmine, et vajaduse korral saaks rakendada kõiki võimalikke rahapoliitilisi meetmeid.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv oli 2015. aasta kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,3%. Seda toetas valdavalt eratarbimine, samal ajal kui netoekspordi negatiivne panus mõjus pärssivalt. Kuni 2015. aasta detsembrini kättesaadavad värskeimad küsitlusandmed osutavad SKP reaalkasvu jätkumisele 2015. aasta neljandas kvartalis. Edaspidi peaks majanduse taastumine jätkuma. Sisenõudlust peaksid veelgi soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning varasemad edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Naftahinna uus langus peaks täiendavalt toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi ka eratarbimist ja -investeeringuid. Lisaks on euroala eelarvepoliitika muutumas teataval määral ekspansiivseks, kajastades eelkõige pagulaste toetuseks võetavaid meetmeid. Siiski pidurdavad euroala majanduse taastumist edaspidigi areneva majandusega riikide tagasihoidlikud kasvuväljavaated, volatiilsed finantsturud, mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Euroala majanduskasvu väljavaadet jätkuvalt ohustavad langusriskid on eelkõige seotud maailmamajanduse arengust tingitud suurenenud ebakindlusega ja laienenud geopoliitiliste riskidega. Need riskid võivad pärssida maailmamajanduse kasvu ja välisnõudlust euroala ekspordi järele ning vähendada üldisemalt kindlustunnet.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär oli 2015. aasta detsembris 0,2% (novembris 0,1%). Detsembri näitaja oli oodatust madalam, kajastades peamiselt naftahindade uut järsku langust ning toiduainete ja teenuste hindade aeglasemat inflatsiooni. Nafta kehtivate futuurihindade (mis on paari nädala taguse näitajaga võrreldes palju madalamad) põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon kujuneb 2016. aastal märkimisväärselt aeglasemaks, kui detsembri alguse väljavaates prognoositi. Inflatsioonimäärad peaksid praeguste hinnangute kohaselt püsima lähikuudel väga madalal või ka negatiivsel tasemel ning tõusma alles 2016. aasta lõpu poole. Seejärel peaksid inflatsioonimäärad veelgi elavnema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest ja majanduse oodatavast elavnemisest. Samal ajal tuleb siiski tähelepanekult jälgida teiseste mõjudega seotud riske. Põhjalikum ülevaade naftahindade ning muude välis- ja sisetegurite mõjust ÜTHI-inflatsiooni väljavaatele avaldatakse EKP ekspertide 2016. aasta märtsi makromajanduslikus ettevaates, mis hõlmab ka 2018. aastat.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) jõulist kasvu. M3 aastane kasvumäär oli 2015. aasta oktoobris 5,3% ja novembris 5,1%. M3 aastakasvu toetavad endiselt valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta oktoobris 11,8% ja novembris 11,2%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline taastumine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes oktoobri 0,6%lt novembris 0,9%ni. Ettevõtete laenude dünaamika peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta novembris 1,4%ni võrreldes 1,2%ga oktoobris.

2015. aasta neljanda kvartali pankade laenutegevuse uuringu tulemused osutavad pangalaenude nõudluse jätkuvale paranemisele, mida toetavad madalad intressimäärad, investeerimisega seotud rahastamisvajadused ja eluasemeturu väljavaated. Ettevõtluslaenude tingimused on veelgi leevenenud, seda eelkõige seoses konkurentsisurve kasvuga jaepanganduses. Samuti on netoarvestuses leevenenud kodumajapidamistele antavate eluasemelaenude tingimused. Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed on selgelt parandanud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus praeguste rahapoliitiliste meetmete tõhusust ning vajadust vaadata rahapoliitika kurss läbi ja kaaluda võimalikke muutusi EKP nõukogu järgmisel istungil 2016. aasta märtsi alguses, et tagada inflatsioonimäärade taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Et meie rahapoliitilistest meetmetest oleks võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Meetmed ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja asjakohase avaliku infrastruktuuri pakkumiseks on väga olulised, et suurendada tootlikke investeeringuid, edendada töökohtade loomist ja tõsta tööviljakust. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi ja kiirendatakse reformidest saadavat kasu, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid