Eurosüsteemi konsolideeritud finantsaruanne seisuga 31. detsember 2008

7. jaanuar 2009

Kirjed, mis ei ole seotud rahapoliitika tehingutega

31. detsembril 2008 lõppenud perioodil vähenes kulla ja kullaga seotud nõuete (varade kirje 1) maht 2 miljardi euro võrra. Selle tingisid peamiselt kvartaalse ümberhindlusega seotud kohandused ja eurosüsteemi ühe keskpanga sooritatud kullamüük (kooskõlas 27. septembril 2004 jõustunud keskpankade kullakokkuleppega).

2008. aasta lõpus toimus raamatupidamises nende väärtpaberite ümberklassifitseerimine, mida varasemalt liigitati muude varade alla (varase kirje 9). Ümberklassifitseerimine puudutas ainult väärtpabereid, mida ei arvatud märgistatud portfelli osaks. [1] Selle tulemusel suurenesid bilansikirjed alljärgnevalt:

(a) 147,7 miljardit eurot eurodes nomineeritud ja euroala residentidele kuuluvate väärtpaberite puhul (varade kirje 7).

(b) 9,7 miljardit eurot eurodes nomineeritud ja euroalavälistele residentidele kuuluvate väärtpaberite puhul (varade kirje 4,1).

(c) 9,9 miljardit eurot välisvääringus nomineeritud ja euroalavälistele residentidele kuuluvate väärtpaberite puhul (varade kirje 2.2); ja

(d) 4,7 miljardit eurot välisvääringus nomineeritud ja euroala residentidele kuuluvate väärtpaberite puhul (varade kirje 3).

Vastavat 172 miljardi euro suurust kogukasvu kajastatakse muude kirjete all (varade kirje 9). Märgistatud portfelli osana määratletud väärtpabereid hõlmab jätkuvalt varade kirje A9.

Samuti tuleks märkida, et kirjes „Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutustele” (varade kirje 6) toimus 0,2 miljardi euro suurune langus, mis vastab märgistatud portfelli kuuluvate finantsvahendite (v.a väärtpaberite) edasisele ümberklassifitseerimisele raamatupidamises. Kõik varad on nüüd liigitatud kirje „Muud varad” alla (varade kirje 9).

Ümberklassifitseerimised on puhtalt administratiivset laadi ja nende eesmärk on parandada eurosüsteemi finantsaruannete läbipaistvust.

Eurosüsteemi netopositsioon välisvääringus (varade kirjed 2 ja 3, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 7, 8 ja 9) suurenes 12,5 miljardi euro võrra 373,2 miljardi euroni. See muutus oli lisaks kliendi- ja portfellitehingutele ning varade ja kohustuste kvartaalse ümberhindluse mõjule peamiselt tingitud ülalmainitud ümberklassifitseerimisest raamatupidamises. Teisipäeval, 30. detsembril 2008 möödus 16,9 miljardi Šveitsi frangi suuruse euro ja Šveitsi frangi vahel teostatud valuutavahetusoperatsiooni seitsmepäevane tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 22,6 miljardit Šveitsi franki ja tähtajaga kaheksa päeva. Eurosüsteem teostas selle operatsiooni seoses EKP ja Šveitsi Rahvuspanga ajutise vastastikuse valuutakokkuleppega ( swap-tehing) ning see ei mõjutanud eurosüsteemi netopositsiooni välisvääringus.

Kolmapäeval, 31. detsembril 2008 teostati 0,5 miljardi euro suurune likviidsust suurendav tagasiostutehing tähtajaga viis päeva, mis mõjutas nõudeid eurodes euroalavälistele residentidele (varade kirje 4). Eurosüsteem teostas selle tehingu seoses Ungari keskpangaga sõlmitud kokkuleppega, et toetada Ungari keskpanga operatsioone.

Eurosüsteemi eurodes nomineeritud ja euroala residentidele kuuluvate likviidsete väärtpaberite (varade kirje 7) maht kasvas 149,9 miljardi euro võrra 271,2 miljardi euroni, tingituna peamiselt eelmainitud ümberklassifitseerimistest raamatupidamises.

Ringluses olevate pangatähtede arv (kohustuste kirje 1) vähenes 2,5 miljardi euro võrra 762,9 miljardi euroni. Kohustused valitsussektori ees (kohustuste kirje 5.1) vähenesid 24,6 miljardi euro võrra 83,3 miljardi euroni.

Rahapoliitika tehingutega seotud kirjed

Eurosüsteemi netolaenud krediidiasutustele (varade kirje 5, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 4) kasvasid 46,7 miljardi euro võrra 660 miljardi euroni. Teisipäeval, 30. detsembril 2008 möödus 223,7 miljardi euro suuruse põhilise refinantseerimisoperatsiooni tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 238,9 miljardit eurot.

Laenamise püsivõimalust (varade kirje 5.5) kasutati 4,1 miljardi euro ulatuses (võrreldes 1,8 miljardi euroga eelmisel nädalal) ning hoiustamise püsivõimalust (kohustuste kirje 2.2) kasutati 200,5 miljardi euro ulatuses (võrreldes 229,8 miljardi euroga eelmisel nädalal).

Euroala krediidiasutuste arvelduskontod

Kõigi tehingute tulemusel kasvasid eurosüsteemi krediidiasutuste hoiused arvelduskontodel (kohustuste kirje 2.1) 65,8 miljardi euro võrra 291,7 miljardi euroni.

Eurosüsteemi varade ja kohustuste kvartalilõpu ümberhindlus

Kooskõlas eurosüsteemi ühtlustatud raamatupidamiseeskirjadega toimub iga kvartali lõpus eurosüsteemi kulla, välisvääringute, väärtpaberite ja finantsinstrumentide ümberhindlus vastavalt turukurssidele ja -hindadele. Ümberhindluse netomõju bilansikirjetele 2008. aasta 31. detsembri seisuga on esitatud eraldi lahtris „Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb ümberhindlustest”. Ümberhindlusel kasutatud kullahind ja peamised vahetuskursid olid järgmised:

Kuld: 621,542 eurot untsi kohta

USD / EUR: 1,3917

JPY / EUR: 126,14

SDR: 1,1048 EUR / SDR



[1] Märgistatud portfell vastab kindlaksmääratavale kirjele bilansi kohustuste poolel, sõltumata õiguslike, põhikirjajärgsete või muude piirangute olemasolust (nt pensionifondid, töötuskindlustusskeemid, õigusaktid, kapital, reservid).

Varad (miljonites eurodes) Jääk Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb
i) tehingutest
ii) kvartalilõpu kohandustest
Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.
i) ii)
1 Kuld ja kullaga seotud nõuded 217 722 −13 −1 972
2 Nõuded välisvääringus euroalavälistele residentidele 160 809 11 331 −172
2.1 Nõuded RVFle 13 176 645 3
2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ning muud välisvarad 147 633 10 686 −175
3 Nõuded välisvääringus euroala residentidele 233 826 5 225 −918
4 Nõuded eurodes euroalavälistele residentidele 18 615 9 412 1
4.1 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud 18 615 9 412 1
4.2 ERM2 krediidivõimalusest tulenevad nõuded 0 0 0
5 Rahapoliitika tehingutega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele 860 611 17 414 0
5.1 Põhilised refinantseerimisoperatsioonid 239 565 15 165 0
5.2 Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid 616 922 21 0
5.3 Tasanduspöördtehingud 0 0 0
5.4 Struktuursed pöördtehingud 0 0 0
5.5 Laenamise püsivõimalus 4 057 2 237 0
5.6 Lisatagatise nõuetega seotud krediit 66 −10 0
6 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu 56 998 −1 440 0
7 Euroala residentide väärtpaberid eurodes 271 233 147 269 2 677
8 Valitsussektori võlg eurodes 37 469 −2 −26
9 Muud varad 219 419 −170 466 14 917
Varad kokku 2 076 702 18 729 14 508
Kohustused (miljonites eurodes) Jääk Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mis tuleneb
i) tehingutest
ii) kvartalilõpu kohandustest
Summad/vahesummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.
i) ii)
1 Ringluses olevad pangatähed 762 921 −2 492 0
2 Rahapoliitika tehingutega seotud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees 492 310 36 525 0
2.1 Arvelduskontod (sealhulgas kohustusliku reservi nõuded) 291 710 65 763 0
2.2 Hoiustamise püsivõimalus 200 487 −29 299 0
2.3 Tähtajalised hoiused 0 0 0
2.4 Tasanduspöördtehingud 0 0 0
2.5 Lisatagatise nõuetega seotud hoiused 113 61 0
3 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees 328 117 0
4 Emiteeritud võlakirjad 0 0 0
5 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees 91 331 −24 877 128
5.1 Valitsussektor 83 269 −24 751 127
5.2 Muud kohustused 8 061 −126 1
6 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees 293 626 7 638 0
7 Kohustused välisvääringus euroala residentide ees 5 720 1 422 1 424
8 Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees 10 258 −460 527
8.1 Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused 10 258 −460 527
8.2 ERM2 krediidivõimalusest tulenevad kohustused 0 0 0
9 RVFi määratud SDR ekvivalent 5 446 0 62
10 Muud kohustused 167 381 916 5 302
11 Ümberhindluskontod 175 742 0 7 057
12 Kapital ja reservid 71 640 −61 7
Kohustused kokku 2 076 702 18 729 14 508

Kontaktandmed