Korduma kippuvad küsimused digitaalse euro kohta

Ajakohastatud 14. veebruaril 2024

1. Miks oleks Euroopal vaja digitaalset eurot?

Digiteerimine toob kaasa muudatused makseviisides. Sularahamaksete osakaal väheneb ning COVID-19 pandeemia on kiirendanud üleminekut netikaubandusele ja digimaksetele. Digitaalne euro oleks digikeskkonnas kasutatav e-raha. See täiendaks pangatähti ja münte ning annaks tarbijatele võimaluse kasutada keskpangaraha digitaalsel kujul.

Digitaalne euro muudaks inimeste elu lihtsamaks, võimaldades kasutada uudset makseviisi: üldtunnustatud digitaalset maksevahendit, mida saab kasutada kogu euroalal maksete tegemiseks nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. Nii nagu sularaha, oleks ka digitaalne euro riskivaba, laialdaselt kättesaadav ja hõlpsasti kasutatav ning selle põhifunktsioonid oleksid tasuta.

Ühtlasi tugevdaks digitaalne euro euroala strateegilist autonoomiat ja rahapoliitilist suveräänsust, suurendades Euroopa maksesüsteemi tõhusust tervikuna ja edendades innovatsiooni. Samuti tõstaks see maksesüsteemi vastupanuvõimet võimalikele küberrünnetele või tehnilistele häiretele (nt elektrikatkestused).

Lisateavet vt Milleks on digitaalne euro vajalik?

2. Kuidas toetaks digitaalne euro Euroopa strateegilist autonoomiat?

Digitaalne euro pakuks Euroopa juhtimisel üleeuroopalist makselahendust, mis on kättesaadav kogu euroalal. Seega võiks see aidata vähendada Euroopa sõltuvust väljaspool Euroopat tegutsevatest erasektori makseteenuse pakkujatest ning toimiks samal ajal vastukaaluna nende valitsevale turupositsioonile. Digitaalne euro omakorda muudaks Euroopa maksekeskkonna konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks, luues platvormi, kus makseteenuste pakkujatel oleks hõlpsam pakkuda oma üleeuroopalisi makselahendusi.

Kokkuvõttes võiks hästi toimiv digitaalne euro anda Euroopale digirahanduse ja keskpankade digivääringute valdkonnas liidripositsiooni.

3. Kas digitaalne euro asendaks sularaha?

Ei. Digitaalse euro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Digitaalne euro toimiks kõrvuti sularahaga, sest tarbijad eelistavad üha enam maksta digitaalselt ning samal ajal kiiresti ja turvaliselt. Sularaha oleks euroalal kättesaadav ka edaspidi, nii nagu ka muud praegu kasutatavad erasektori maksevahendid.

4. Kas digitaalne euro oleks eurosüsteemis kasutatav alternatiivne vääring?

Ei. Digitaalne euro oleks täiendav võimalus teha makseid eurodes, mis on meie ühisraha Euroopas. Seda saaks vahetada üks ühele pangatähtede vastu. Digitaalne euro vastaks inimeste ja ettevõtete üha suurenevale eelistusele kasutada digitaalseid makselahendusi.

5. Millises etapis digitaalse euro projekt praegu on?

Kaks aastat kestnud uurimisetapi järel otsustas EKP nõukogu käivitada alates 1. novembrist 2023 ettevalmistusetapi.

Ettevalmistusetapp koosneb kahest tsüklist. Esimene tsükkel algas 1. novembril 2023 ja kestab kaks aastat. Selle tsükli tulemuste ja seadusandliku protsessi arengu põhjal otsustab EKP nõukogu, kas liikuda edasi teise tsüklisse, ning määrab kindlaks selle ulatuse ja kestuse.

Ettevalmistusetapi eesmärk on digitaalset eurot edasi arendada ja katsetada kooskõlas uurimisetapis kindlaks määratud funktsioonide ja tehniliste nõuetega.

Ettevalmistusetapis tehakse ulatuslikke analüüse, teste ja katseid ning konsulteeritakse sidusrühmadega, et tagada digitaalse euro vastavus kõrgeimatele kvaliteedi-, turva- ja kasutatavusstandarditele.

Ettevalmistusetapi algus on oluline samm, kuid see ei mõjuta EKP nõukogu otsuse tegemist digitaalse euro kasutuselevõtu kohta. Seda otsust saab kaaluda alles pärast asjakohaste õigusaktide vastuvõtmist.

6. Kuidas on Euroopa seadusandjad kaasatud digitaalse euro protsessi?

28. juunil 2023 esitas Euroopa Komisjon võimalikku digitaalset eurot käsitleva seadusandliku ettepaneku eelnõu. Õigusakti eesmärk on tagada, et tulevane digitaalne euro annaks inimestele ja ettevõtetele täiendava võimaluse maksta digitaalselt, kasutades euroalal üldtunnustatud soodsat, turvalist ja stabiilset avaliku sektori rahavormi.

Need kaks protsessi – seadusandlikud ettevalmistused ja digitaalse euro väljatöötamine – kulgevad paralleelselt, et eurosüsteem saaks digitaalse euro vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta pärast seda, kui on vastu võetud digitaalse euro õigusraamistik.

Eurosüsteem kaalub digitaalse euro ülesehituses kõiki vajalikke kohandusi, mis tulenevad seadusandlikest aruteludest. EKP on samuti valmis pakkuma õigusloomeprotsessis vajalikku tuge ja tehnilist teavet.

Digitaalse euro võimaliku kasutuselevõtu kohta teeb EKP nõukogu otsuse alles pärast õigusakti vastuvõtmist.

7. Kes osalevad digitaalse euro projektis?

Eurosüsteem – EKP ja euroala riikide keskpangad – peavad tagama, et digitaalne euro vastaks kasutajate vajadustele. Seepärast teeb eurosüsteem tihedat koostööd ning suhtleb korrapäraselt poliitikakujundajate, seadusandjate, turuosaliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Samuti on hindamatu panuse andnud fookusrühmad, mille kaudu inimesed on saanud vahetult väljendada oma seisukohti ja eelistusi.

Need tegevused toimuvad erinevate foorumite raames, näiteks eurojaemaksete nõukogus (EKP juhitav ja kõiki makseturu sidusrühmi koondav foorum) või turunõuanderühmas, kuhu kuuluvad eksperdid, kes annavad uurimisetapis teavet digitaalse euro ülesehituse ja kasutamise kohta.

Ühtlasi osaleb EKP korrapäraselt eurorühma kohtumistel euroala riikide rahandusministritega ning tutvustab Euroopa Parlamendi ees projekti kulgu Euroopa poliitikakujundajatele. Samuti korraldab EKP seminare Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et kuulata nende seisukohti.

8. Kes saaksid digitaalset eurot kasutada?

Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni seadusandlikus ettepanekus, tehakse digitaalne euro kättesaadavaks ajutiselt või alaliselt euroala liikmesriikides elavatele või tegutsevatele inimestele, ettevõtetele ja avaliku sektori üksustele.

Digitaalne euro võidakse teha kättesaadavaks ka inimestele, kes reisivad euroalale isiklikel või ametialastel eesmärkidel või kes on kunagi elanud või tegutsenud euroala riigis.

Ühtlasi võivad euroalavälistes riikides elavad või tegutsevad inimesed, ettevõtted ja avaliku sektori üksused saada juurdepääsu digitaalsele eurole, avades digitaalse euro konto Euroopa Majanduspiirkonnas^[1] või kolmandas riigis asutatud või tegutsevate makseteenuse pakkujate juures, kui ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud eelnev kokkulepe ja/või selline kokkulepe on sõlmitud Euroopa Keskpanga ning euroalaväliste liikmesriikide ja kolmandate riikide keskpankade vahel.

9. Miks peaksid inimesed soovima digitaalset eurot kasutada?

Digitaalne euro oleks universaalne makselahendus, mida saaks kasutada igal ajal ja kõigis euroala riikides. See oleks laialdaselt aktsepteeritud digitaalne maksevahend, mida tarbijad saaksid tasuta kasutada nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. See annaks võimaluse maksta digitaalselt, kasutades samal ajal endiselt avaliku sektori maksevahendeid, ning oleks kättesaadav nii võrguteenusena kui ka võrguväliselt.

Digitaalne euro pakuks muude digitaalsete maksemeetoditega võrreldes suuremat privaatsust. Eurosüsteem ei saaks inimesi nende maksete alusel identifitseerida. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale.

Digitaalse euro kasutamine oleks turvaline ja lihtne. Selle eesmärk oleks edendada ka digitaalset finantsalast kaasatust, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale. Digitaalne euro vastaks puuetega inimeste ja selliste kasutajate vajadustele, kellel puudub juurdepääs pangakontole või kellel puuduvad digi- või finantsoskused.

Selleks et tagada digitaalse euro kasutatavus ja juurdepääsetavus kogu euroalal, nähakse Euroopa Komisjoni esitatud seadusandliku ettepaneku eelnõus ette, et kaupmehed peavad seda kohustuslikus korras aktsepteerima ja järelevalve alla kuuluvad vahendajad oma klientidele levitama.

10. Millist kasu tooks digitaalne euro kaupmeestele?

Digitaalne euro oleks terviklik üleeuroopaline lahendus, mida aktsepteeritakse kogu euroalal. See võiks pakkuda lihtsamat ja soodsamat alternatiivi praegusele killustatud maksekeskkonnale, milles kaupmehed tegutsevad. Digitaalne euro annaks kaupmeestele tugevama positsiooni, et jõuda makselahenduste pakkujatega kokkuleppele tingimustes ja vähendada oma kulusid. See omakorda võib vähendada ka tarbijate kulusid.

Tänu digitaalsele eurole võiksid kaupmehed kasu saada ka kõrgematest vahetuskurssidest. Eriti asjakohane on see internetiostude puhul, sest kui pakutav maksevahend on klientidele tuttav, on suurem tõenäosus, et nad ei loobu ostu tegemisest. Ühtlasi võimaldaks digitaalne euro kaupmeestel saada maksed kätte kohe ja ilma lisakuludeta.

11. Millist kasu tooks digitaalne euro vahendajatele?

Järelevalve alla kuuluvatel vahendajatel, näiteks pankadel, oleks täita oluline roll digitaalse euro laialdases kasutuselevõtus. Nad toimiksid peamise kontaktpunktina üksikisikute, kaupmeeste ja ettevõtjate jaoks kõigis digitaalse euroga seotud küsimustes ning osutaksid kõiki lõppkasutajateenuseid.

Digitaalne euro võimaldaks vahendajatel jõuda teenuste kasutajateni kogu euroalal erinevalt enamikust erasektori uuendustest, mis keskenduvad tavaliselt konkreetsetele riigisisestele turgudele. Seega võiks digitaalne euro olla vahendajate jaoks platvorm, mis edendab edasist innovatsiooni ja konkurentsi kasvavatel e-kaubanduse ja digimaksete turgudel kõigis euroala riikides.

Digitaalne euro võib pakkuda vahendajatele ka uusi ärivõimalusi. Näiteks kui väljaspool euroala asuvad kaupmehed soovivad opereerida digitaalse euroga, peaks neil eurosüsteemi ettepaneku kohaselt olema konto euroala makseteenuse pakkuja juures.

Ühtlasi pakub Euroopa Komisjoni praeguse seadusandliku ettepaneku eelnõus kavandatav digitaalse euro hüvitamismudel vahendajatele majanduslikke stiimuleid, mis on võrreldavad muude digitaalsete maksevahendite puhul pakutavatega. Sellega seoses annab digitaalne euro vahendajatele võimaluse investeerida klientidele täiendavate lisandväärtusteenuste osutamisse.

12. Kas digitaalse euro kasutamine oleks tasuline?

Digitaalne euro oleks avalik hüve. Selle põhifunktsioonide kasutamine oleks soovijatele tasuta.

Samal ajal saaksid järelevalve alla kuuluvad vahendajad, sealhulgas pangad, kasutada digitaalse euro põhifunktsioone oma platvormide ja lahenduste edasiarendamiseks. Seejärel saaksid vahendajad pakkuda oma klientidele muid tasulisi lisandväärtusteenuseid.

13. Kuidas digitaalne euro toimiks?

Digitaalne euro võimaldaks inimestel teha turvalisi välkmakseid füüsilistes ja veebikauplustes ning ka isikutevahelisi makseid olenemata sellest, millises euroala riigis nad asuvad või millise makseteenuse pakkuja juures on nende konto. EKP uurib praegu, kuidas see saaks praktiliselt kõige paremini toimida.

Näiteks võiks eurosüsteem välja töötada spetsiaalse digitaalse euro rakenduse, millele kõigil oleks võrdne juurdepääs. Teise võimalusena võiksid vahendajad, sealhulgas pangad, integreerida digitaalse euro teenused olemasolevatesse rakendustesse, mis on nende klientide jaoks juba tuttavad. Igal juhul saaksid ka inimesed, kellel puudub juurdepääs pangakontole või digiseadmetele, teha digitaalses euros makseid, kasutades avalikelt vahendajatelt (näiteks postkontorid) saadud füüsilist kaarti.

Digitaalne euro pakuks nii võrguteenuseid kui ka võrguväliseid funktsioone, ennetades olukordi, kus võrguteenuste kättesaadavus on piiratud. Kui digitaalse euro maksed tehakse võrguväliselt, oleksid isiklikud tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale.

Loe lähemalt digitaalse euro toimimise kohta. https://www.ecb.europa.eu/paym/digital_euro/how-it-works/html/index.et.html

14. Kuidas on digitaalse euro kasutamisel tagatud isikuandmete kaitse?

Privaatsuse kaitseon digitaalse euro üks olulisemaid elemente. Eurosüsteem ei ole huvitatud inimeste isiklikest makseandmetest ega makseharjumustest. Samuti ei saaks eurosüsteem inimesi nende maksetehingute alusel identifitseerida.

Digitaalne euro võimaldaks teha internetimakseid ilma, et seonduvaid andmeid jagataks kolmandate osapooltega, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ebaseadusliku tegevuse vältimiseks kooskõlas Euroopa eeskirjadega.

Võrguväliste maksete puhul oleks privaatsustase veelgi kõrgem. Makseteave oleks kättesaadav ainult maksjale ja makse saajale.

15. Kuidas tagaks EKP, et digitaalne euro on kaasav?

Samamoodi kui pangatähed ja mündid on ka digitaalne euro avalik hüve, ainult et digitaalsel kujul.

Digitaalse euro põhifunktsioone saaksid kõik soovijad mobiilirakenduse kaudu või füüsilise kaardi abil tasuta kasutada. Digitaalne euro toimiks ka võrguväliselt, kui kasutajate võrguühendus on piiratud.

Euroopa Komisjoni esitatud õigusakti eelnõus sätestatakse, et digitaalset eurot levitavad krediidiasutused peavad oma klientide nõudmisel pakkuma digitaalse euro põhilisi makseteenuseid.

Selleks et kõik – sealhulgas puuetega inimesed, funktsionaalsete piirangute või piiratud digioskustega kasutajad ning ka eakad inimesed – saaksid teha makseid digitaalse euroga, määratakse igas euroala riigis kindlaks vastavad avaliku sektori asutused, näiteks postkontorid. Need asutused pakuksid haavatavatele isikutele, keda võib ohustada digitaalne finantsalane tõrjutus, tasuta tuge ja juurdepääsu digitaalse euro teenustele. See hõlmab näiteks vahetut tuge ja konkreetset abi digitaalse euro konto avamisel ja kõigi põhiliste digitaalse euro teenuste kasutamisel. Tasuta juurdepääsu digitaalse euro põhiteenustele pakutaks ka ilma pangakontota inimestele.

Samuti pööratakse erilist tähelepanu haavatavate rühmade kaasamisele, nagu kindla aadressita isikud, varjupaigataotlejad või rahvusvahelise kaitse saajad.

Digitaalne euro vastaks kõigi kasutajate vajadustele ja kedagi ei jäetaks kõrvale.

16. Kas digitaalne euro oleks programmeeritav raha?

Digitaalne euro ei saaks kunagi olla programmeeritav raha.

Programmeeritav raha on digitaalne raha, mida kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud eesmärgil (nt vautšerid) ning piiratud on see, kus, millal või kellega makseid tehes saavad inimesed seda kasutada.

Nagu on ette nähtud ka Euroopa Komisjoni esitatud digitaalset eurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus, ei oleks digitaalne euro programmeeritav raha, vaid see hõlbustaks automatiseeritud makseid, kui kasutajad soovivad sellist funktsiooni kasutada. Näiteks võib kasutaja teha igakuise automaatse maksekorralduse digitaalses euros ülekande tegemiseks pereliikmetele või sõpradele.

17. Kas vahendajatele makstaks digitaalse euro teenuste pakkumise eest hüvitist?

Eurosüsteem pakub välja hüvitamismudeli, mis looks makseteenuse pakkujatele (nt pangad) õiglased majanduslikud stiimulid digitaalse euro teenuste pakkumisega seotud tegevuskulude katmiseks.

Samamoodi kui teiste maksesüsteemide puhul saaksid ka digitaalset eurot levitavad makseteenuse pakkujad kehtestada kaupmeestele oma teenuste eest teenustasu. Nagu Euroopa Komisjon oma digitaalset eurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus välja pakkus, kehtestataks kaupmeeste ja makseteenuste pakkujate jaoks selliste tasude määramisel ülempiir.

Nii nagu pangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, kannaks eurosüsteem ka digitaalse euro projekti ja taristu loomise kulud. Samuti püüab eurosüsteem vähendada vahendajate jaoks kaasnevaid täiendavaid investeerimiskulusid, taaskasutades olemasolevaid infrastruktuure nii palju kui võimalik.

18. Kas pankade vahendajarolli kaotamisega võiks digitaalne euro ohustada finantsstabiilsust?

Meie finantssüsteem, mille keskmes on pangandussüsteem, toimib hästi ning eurosüsteem soovib säilitada pankade võtmerolli reaalmajandusele tõhusa laenuandmise tagamisel.

EKP minimeerib võimalust, et digitaalne euro võiks ohustada finantssüsteemi stabiilsust. Seega piiratakse summat, mida kasutajad saavad oma kontodel digitaalses euros hoida, et vältida pangahoiuste väljavoolu isegi kriisi ajal.

19. Kuidas tagaks EKP, et inimesed saavad digitaalse euroga teha makseid ühtemoodi kogu euroalal?

Euroalal digitaalse euro teenuste pakkumise eest vastutaksid järelevalve alla kuuluvad vahendajad. Sujuva rakendamise tagamiseks töötab eurosüsteem välja digitaalse euro projekti, mis hõlmab ühtseid eeskirju, standardeid ja menetlusi digitaalse euro maksete standardimiseks kogu euroalal, tagades seeläbi nende üleeuroopalise ulatuse.

Nende ühtsete eeskirjade, standardite ja menetluste koostamisega tegeleb praegu digitaalse euro projekti reeglistiku väljatöötamise töörühm tihedas koostöös turuesindajatega, sealhulgas kasutajate, jaemüüjate ja vahendajatega.

20. Kuidas töötatakse välja digitaalse euro ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused?

Digitaalse euro ühtsete eeskirjade, standardite ja menetluste väljatöötamise toetuseks on eurosüsteem loonud digitaalse euro projekti reeglistiku väljatöötamise töörühma, kes kogub tagasisidet finantssektorilt, tarbijatelt ja kaupmeestelt.

Töörühm, kuhu kuuluvad eurosüsteemi töötajad ja asjakohaste kogemustega turuesindajad, lähtub oma tegevuses digitaalse euro funktsioonidega seotud otsustest, mille EKP nõukogu on juba heaks kiitnud.

Peale töörühma on käivitatud mitu spetsiaalset töösuunda, et keskenduda reeglistiku konkreetsetele osadele, mis nõuavad eriteadmisi.

21. Mida digitaalse euro projekti reeglistik hõlmab?

Digitaalse euro projekti reeglistikus sätestatakse ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused, mida järelevalve alla kuuluvad vahendajad peavad digitaalse euro teenuste pakkumisel järgima. Eeskirjad, standardid ja menetlused hõlmavad järgmist:

• digitaalse euro funktsionaalne ja toimimismudel (nt selle terviklik kasutusvoog, põhinõuded järelevalve alla kuuluvatele vahendajatele, kasutajakogemuse miinimumstandardid jne);
• digitaalse euro projekti järgimise mudel (nt projekti kõlblikkuskriteeriumid, osalejate kohustused jne);
• projekti tehnilised nõuded (nt infotehnoloogiataristu, rakendusliidese kasutuselevõtt, tehnilised standardid jne);
• riskiohjenõuded;
• digitaalse euro projekti juhtimiseeskirjad (nt projekti juhtimine, muudatusehalduse protsessid jne).

22. Milline oleks seos digitaalse euro ja välkmaksete vahel?

Praegu on tarbijatel harva võimalus kasutada kauplustes maksmisel välkmakseid, mis tähendab ka seda, et kaupmehed ei saa oma raha kätte kohe. Digitaalne euro muudaks seda, sest kõik digitaalse euro maksed oleksid välkmaksed.

Kui praegu koostatavad ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused heaks kiidetakse, tähendaks see seda, et välkmakselahendusi saaks edasi arendada ja need jõuaksid kõikidesse euroala riikidesse. See vähendaks sõltuvust väljaspool Euroopat tegutsevatest erasektori makseteenuse pakkujatest, kes praegu maksete sektoris domineerivad.

23. Kas digitaalne euro põhineks hajusraamatu tehnoloogial, näiteks plokiahelal?

Digitaalse euro arendamisel katsetab eurosüsteem nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogiat. Lõplikku otsust ei ole siiski veel langetatud.

24. Kas digitaalse euro kasutuselevõtuga muutuksid Euroopas tehtavad maksed haavatavamaks küberrünnete suhtes?

Nagu muud digitaristud võib ka digitaalne euro olla küberrünnete sihtmärk. Selle riski leevendamise eesmärgil tugineks digitaalse euro ülesehitus tipptasemel tehnoloogiale, mis looks kübervastupidavusvõimelise ja tulevikukindla keskkonna.

25. Mille poolest erineks digitaalne euro stabiilsetest krüptovääringutest ja krüptovaradest?

Digitaalne euro oleks keskpangaraha. See tähendab, et seda tagab keskpank ja selle eesmärk on täita inimeste vajadusi. Seega oleks digitaalne euro riskivaba. Ühtlasi oleks tagatud privaatsus ja isikuandmete kaitse. Keskpankade ülesanne on säilitada raha väärtus olenemata sellest, kas tegu on rahaga füüsilisel või digitaalsel kujul.

Stabiilsete krüptovääringute usaldusväärsus ja järjepidevus aga sõltuvad neid emiteerivast üksusest ning sellest, kui usaldusväärne ja jõustatav on selle üksuse võetud kohustus säilitada nende väärtus aja jooksul. Peale selle võivad erasektori emitendid kasutada isikuandmeid kommertseesmärkidel.

Krüptovarade eest ei vastuta ükski tuvastatav üksus. Seega ei ole võimalik nendega seotud nõudeid jõustada.