Inflatsiooni mõõtmine ja rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Usaldusväärne inflatsiooninäitaja aitab meil oma ülesandeid paremini täita

Meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Selleks tuleb tagada, et inflatsioon (mis näitab kaupade ja teenuste hindade üldist muutumist aja jooksul) püsib madal, stabiilne ja prognoositav.

Et saaksime seda ülesannet edukalt täita, vajame usaldusväärset inflatsiooninäitajat. Vaatleme väga paljude selliste kaupade ja teenuste hindu, millele inimesed tavaliselt oma raha kulutavad. Nende hulka kuuluvad näiteks toit, rõivad, autod, mobiiltelefoni arved, rongipiletid ja isegi üürimaksed. Kokkuvõttes annab see meile ettekujutuse hindade muutumisest majanduses üldiselt.

Millist näitajat kasutatakse euroalal?

Euroalal kajastab hindade muutumist ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI), mida koostab Eurostat. ÜTHI on justkui suur ostukorv, mis sisaldab 295 kaupa ja teenust 19 euroala riigist. Selle eesmärk on esindada neid kaupu ja teenuseid, mida inimesed kõige sagedamini tarbivad.

See üldnäitaja annab hea ülevaate hindade muutumisest majanduses. See on nagu maakaart, mis aitab EKP-l teha õigeid otsuseid. Maakaart peab olema usaldusväärne ja ajakohastatud, et näidata, kus asuvad võimalikud takistused ja uued teed. Samamoodi vajab ka EKP kindlat, usaldusväärset, õigeaegset ja võrreldavat inflatsiooninäitajat.

Näiteks viimastel aastatel on inflatsioon olnud liiga aeglane. Sellel on mitmeid põhjusi. Kui majandusel ei lähe pikema aja jooksul hästi, võib inflatsioonitase püsida mõnda aega madal. Üleilmastumine on lihtsustanud kauplemist ja suurendanud riikidevahelist konkurentsi. Äris püsimiseks hoiavad ettevõtted oma hindu stabiilsena või tõstavad neid üksnes vähesel määral. Peale selle on veel teisigi tegureid. ÜTHI aitab koondada kõik need suundumused ühte näitajasse ja on meile rahapoliitiliste otsuste tegemisel teejuhiks.

Inflatsiooni mõõtmine võib olla üsna keeruline

Inflatsiooninäitaja peab vastama rangetele standarditele. Seda on aga raske tagada. Kaupade ja teenuste kvaliteet võib aja jooksul muutuda. Näiteks võib mobiiltelefoni uusim mudel olla eelmisest kallim. Kõrgem hind võib aga viidata pigem paremale kvaliteedile kui inflatsioonile. Olemasolevate kaupade ja teenuste asemele tulevad üha kiiremini uued ja innovatiivsed tooted ning see raskendab hinnamuutuste mõõtmist ajas. Selle teeb keerulisemaks ka üha laiemalt leviv netikaubandus, kus hinnad võivad tavakaupluste omadest erineda.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme kulusid on samuti keeruline arvesse võtta

Euroala riikides korraldatud arvamusüritustel kuulsime inimestelt vahetult, kui suurt muret valmistavad üha kerkivad eluasemekulud. Praegu ei kajasta meie inflatsiooninäitaja täielikult kodu (st omaniku kasutuses oleva eluaseme) omamise kulusid. Ehkki eluasemehinnad on paljudes euroala riikides viimastel aastatel oluliselt tõusnud, on inflatsioon püsinud madalal tasemel.

On kindlad põhjused, miks kodu omamise kulusid ei ole inflatsiooni mõõtmisel seni arvesse võetud. Alustuseks on eluasemeomanike osakaal riigiti väga erinev. See muudab kogu euroala kajastava võrreldava näitaja koostamise keeruliseks.

Soovime kasutada näitajat, mis kajastab paremini inimeste kogetavat inflatsiooni. Seepärast toetab EKP nõukogu mõtet, et ÜTHI peaks hõlmama omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulusid. See on aga keeruline ülesanne, mille täitmiseks kulub mitu aastat.

Kuni see protsess ei ole lõpule viidud, jätkame praeguse ÜTHI kasutamist peamise võrdlusalusena inflatsiooni mõõtmisel. Selleks et veelgi paremini mõista, kuidas hinnad majanduses muutuvad, kasutame siiski teisigi inflatsiooninäitajaid, mis hõlmavad ka omanike kasutuses olevate eluasemete kulusid.