Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

1 Sissejuhatus

Euroopa Keskpank (EKP) algatas 2020. aasta alguses oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Selle eesmärk on tagada EKP rahapoliitika sobivus, pidades silmas strateegia esialgse sõnastamise järel 17 aasta jooksul toimunud üleilmseid suundumusi ja muutusi. Kui vaadata rahapoliitika rolli tänapäeva maailmas, on läbivaatamise keskmes küsimus, kuidas EKP saab kõige paremini jätkata oma volituste täitmist, et tagada euroala elanikele stabiilsed hinnad. Rahapoliitika tõhusaks toimimiseks on oluline mõista kodumajapidamiste ja ettevõtjate ootusi, veendumusi, kindlustunnet, ebakindlust, lootusi ning hirme. Seetõttu kutsuti Euroopa kodanikke üles jagama EKP ja euroala riikide keskpankadega oma seisukohti hinnastabiilsuse, majandusküsimuste, üleilmsete probleemide ja üldsuse teavitamise kohta. Võimalikult paljude seisukohtade kaasamiseks algas läbivaatamine inimeste arvamuste kuulamise ja tagasisidest kokkuvõtte tegemisega. Kuulamisel oli kaks eesmärki: anda läbivaatamise käigus tehtava analüüsi jaoks teavet ja rikastada seda paljude perspektiividega ning kasutada seda laiema üldsusega struktureeritud viisil suhtlemise võimalusena. Käesolevas vahearuandes tehakse kokkuvõte tagasisidest, mis saadi selle kuulamisetapi raames Euroopa üldsuselt mitme kanali kaudu: Euroopa tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud spetsiaalne sündmus 2020. aasta oktoobris („EKP kuulab sind”); üldsuse jaoks korraldatud veebiküsitlus, mis kestis 2020. aasta veebruarist kuni oktoobrini (EKP arvamusportaal), ning euroala riikide keskpankade poolt ajavahemikus 2020. aasta oktoobrist kuni detsembrini korraldatud üritused (riikide keskpankade arvamusüritused)[1]. Tuleb märkida, et tulemused on kvalitatiivsed ega pruugi olla representatiivsed.

2 Peamised tulemused

2.1 Kontekst

Kuulamise raames koguti inimeste seisukohti ja algatati arutelusid neljal põhiteemal: hinnastabiilsus, majandusküsimused, üleilmsed probleemid ja suhtlus. Inimesed vastasid küsimustele ja kirjeldasid oma ootusi selle kohta, mida keskpank peaks laiaulatuslikemate sotsiaalpoliitiliste probleemide kontekstis tegema. Kõigi kasutatud kanalite kaudu toodi valdavalt esile sellised keskpanga tööd mõjutavad süsteemsed küsimused nagu koroonaviiruse pandeemia pikaajaline mõju majandusele, digipöörde mõju tööhõivele, kliimamuutuste kulud ning võimalikud tulevased majandus- ja finantskriisid.

2.2 Inimeste arusaamad hinnastabiilsusest, inflatsioonist ja deflatsioonist

Paljud inimesed seostasid üldise hinnataseme muutumist igapäevaelule avalduva negatiivse mõjuga, mis väljendub tavaliselt ostujõu vähenemises ja säästude väärtuse languses. Ehkki inflatsiooni kiirenemine ei olnud peamine mureküsimus, leiti üldiselt, et hinnad on ebaproportsionaalselt tõusnud. Seda toetas inimeste arusaam kasvavatest kuludest, eriti seoses üüri- ja hüpoteekmaksete suurenemise ning toiduainete kallinemisega. Arvamuste kuulamine näitas eluasemekulude olulist mõju sellele, millisena inimesed tajuvad inflatsioonitaset. Paljud kasutasid seda võimalust, et kutsuda EKPd üles laiendama inflatsiooni mõõtmisel arvesse võetavate eluasemekulude ulatust, kaasates koduomanike kulud. Mõned leidsid aga, et kaupade ja teenuste ostukorvi ei tohiks kaasata teatavat vara, nagu kinnisvara.

Sellega seoses seadis osa inimesi kahtluse alla EKP eesmärgi hoida inflatsioon keskmise aja jooksul „2%st allpool, ent selle lähedal”. Nad tõstatasid küsimuse, kas EKP eesmärk ei peaks olema euro puhul lähemal 0%-le, et euro ostujõud tulevikus säiliks, või seetõttu, et nad pidasid eesmärgi järjepidevat mittesaavutamist tõendiks rahapoliitiliste meetmete ebapiisavuse kohta. Mõned kritiseerisid ka pikka madalate intressimäärade perioodi, mis oli nende arvates tingitud valitsemissektori liigsest laenuvõtmisest ja jätkusuutmatust võlatasemest. Selle kriitikaga seotult tunti muret, et rahapoliitika tulemusena väheneb tulu, mida inimesed oma hoiustelt saavad.

Siiski esitati ka EKP hinnastabiilsuse määratlust ja sellega seotud rahapoliitilisi meetmeid toetavaid arvamusi. Need inimesed juhtisid tähelepanu mitmele muule rahapoliitika tõhusust mõjutavale tegurile ning kutsusid üles toetama rahapoliitikat ka teistes poliitikavaldkondades.

2.3 Majanduslik olukord ja üleilmsete suundumuste mõju

Laialdaselt leiti, et üldine majanduslik olukord on viimase kümne aasta jooksul halvenenud. Selle peamiste põhjustena nimetati majandusmudeli haprust, kasvavaid üleilmseid probleeme ja suurenenud ebakindlust. Samuti tunti muret tuleviku pärast ning leiti, et individuaalse ja ühiskondliku majandusliku heaolu väljavaade on üsna sünge. Selline pessimism võib olla osaliselt seotud kuulamisürituse läbiviimise kontekstiga.

Üks kõige sagedamini mainitud probleeme oli koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia pikaajaline majanduslik mõju. Sellega seoses väljendati muret aeglasema majanduskasvu, suurema riigivõla, nõudluse vähenemise, kasvava tööpuuduse ja töökohtade ebakindluse pärast. Nooremad inimesed olid eriti mures halvenevate töötingimuste ja sobiva töö leidmise väiksemate võimaluste pärast. Sellele lisandus hirm majandus- ja finantskriisi puhkemise ees. Seoses sellega kiitsid paljud heaks meetmed, mida EKP Euroopa majanduse toetamiseks pandeemia ajal võttis, rõhutades nende tähtsust ja jätkuvat vajadust nende järele majanduse elavdamise ajal.

Majandusliku stressi üks lisaallikaid oli ootus, et palgad ja pensionid tulevikus veelgi vähenevad. See tulenes arusaamast, et nende sissetulekuvormide areng ei ole kooskõlas üldise hinnatõusuga, mistõttu ostujõud väheneb. Inimesed väljendasid kartust, et nad saavad tulevikus endale vähem lubada. Väljendati muret ka selle üle, et EKP varaostud tekitavad potentsiaalseid varamulle.

Paljude jaoks oli üheks majanduslikku muret tekitavaks küsimuseks kliimamuutuste mõju majandusele. Inimesed märkisid, et nad kogevad juba kliimamuutuste tagajärgi oma igapäevaelus, ja eeldasid, et keskkonna kaitsmise kulud tulevikus suurenevad. Eeldati, et kulud kasvavad vastavalt sellele, kuidas suureneb kliimamuutuste mõju majandusele ja finantssektorile, sealhulgas keskkonnahoidlikumatele majandusmudelitele ülemineku ja keskkonna säilitamise tõttu.

Osa inimesi tõstis esile digipöörde ebakindlat mõju majandusele ja kahtles, kas Euroopa Liidul on digimajanduse jaoks piisavalt vahendeid. Kiireloomuliste küsimustena tõstatati muu hulgas järgmised küsimused: tehisintellekti käsitlevad normid, tehnoloogiainvesteeringud, tehnoloogia arengu tulemusena saadava majandusliku tulu jaotamine ning finantstehnoloogia häirete mõju tööturule.

2.4 EKP roll pakiliste probleemide lahendamisel

Toimus elav arutelu selle üle, kas EKP volitusi tuleks laiendada ja kas tuleks edendada EKP poliitikameetmeid tema teisese eesmärgi raames, mis näeb ette toetada Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat[2].

Valitsusvälised organisatsioonid, kliimamuutustega tegelevad organisatsioonid, tarbijakaitserühmad, noorte esindajad, mõttekojad ja üldsuse liikmed kutsusid EKPd üles paremini käsitlema laiemaid ühiskondlikke ja majanduslikke küsimusi, nagu majanduskasvu ja tööhõive edendamine ning keskkonnakaitse. Konkreetsed ettepanekud erinesid sõltuvalt sellest, milline on inimeste arvates keskpanga asjakohane roll: mõned väljendasid soovi, et EKP edendaks euroala riikides suuremat majanduslikku ühtekuuluvust; teised soovisid, et EKP loobuks turu neutraalsuse põhimõttest ja võtaks endale kohustuse osta ainult keskkonnahoidlikke varasid, edendades seega Euroopa rohelist kokkulepet; kolmandad soovisid, et EKP kaaluks viise, kuidas ta saaks inimesi oma poliitikameetmetega otse mõjutada, mitte pankade ja finantsasutuste kaudu.

EKP ülesannete ja vahendite edasist laiendamist ei toetanud siiski mitte kõik vastajad. Pärast 2008. aasta finantskriisi võetud ebastandardsed rahapoliitilised meetmed said piisava kriitika osaliseks ja mõned pidasid neid EKP volituste ületamiseks. Sellega seoses hoiatasid paljud, et EKP ei võtaks endale täiendavaid kohustusi.

Teised seadsid üldiselt kahtluse alla EKP poliitiliste otsuste tõhususe ja asjakohasuse. Samuti tõlgendasid nad keskpanga sõltumatust kui kohustust järgida kitsapiirilisi hinnastabiilsuse tagamise volitusi ning hoiduda sekkumast teiste poliitikakujundajate vastutusalaks peetavatesse küsimustesse.

2.5 Keskpanga suhtlus

Kuulamine näitas taas kord, et keskpangad peavad oma rolli paremini selgitama ning kasutama laiema üldsusega suhtlemisel arusaadavat keelt ja mõistetavaid näiteid.

Kui paljud väitsid otsekoheselt, et nad ei tea, mida keskpank teeb, siis teised demonstreerisid oma äärmiselt ekslikku arusaama, tehes EKP-le ettepaneku võtta meetmeid, mis ei kuulu tema pädevusvaldkonda, näiteks maksustamise ühtlustamine Euroopa Liidus või võitlus riikliku korruptsiooni vastu. Lisaks arvati, et sellised rahapoliitika kontseptsioonid nagu hinnastabiilsus, inflatsioon, intressimäärad ja varaostud ei ole kuidagi seotud inimeste igapäevaeluga. Keskpanga suhtluses peaks olema kesksel kohal nende kontseptsioonide asjakohasuse selgitamine inimeste heaolu seisukohast. See tähendab ka keeruka sõnastuse ja eriterminite asendamist lihtsa ja arusaadava keelega.

Laialdase mittemõistmise põhjused olid erinevad, kuid üks neist oli finantskirjaoskuse ebapiisav tase, mida vastajad ka ise tajusid. Olukorra parandamiseks tehti muu hulgas ettepanek kasutada sotsiaalmeediat keerukate rahapoliitika teemade lahti seletamiseks ning korraldada korrapäraselt üritusi eri sidusrühmadele. Samuti tehti ettepanek anda rahapoliitikat käsitleva pressikonverentsi järel välja video, milles selgitatakse, kuidas tehtud otsused laiemat üldsust mõjutavad.

Seoses EKP aruandekohustuse ja läbipaistvuse raamistikuga väideti, et EKP nõukogu istungite üksikasjalikum aruandlus võib aidata muuta EKP otsustusprotsessi läbipaistvamaks. Teised soovitasid parandada aruandlust EKP juhatuse liikmete ajakavade kohta, näiteks täpsustades seda, kui palju aega kulutati kohtumisteks finantssektori esindajatega võrreldes teiste sektorite esindajatega.

Mõned kutsusid aga üles ettevaatlikkusele seoses „rohkem on parem” suhtumisega ja juhtisid tähelepanu keskpankade tekitatud teabe üleküllusele. Nad soovitasid vähendada suhtluse (näiteks EKP juhatuse liikmete kõned) mahtu ja määrasid selle asemel kindlaks mõned põhiteemad, mille kohta tuleks kõigis kanalites järjepidevalt teavet esitada. Teised rõhutasid meedia rolli keeruliste rahapoliitika kontseptsioonide selgitamisel ning kutsusid üles tõhustama suhteid ajakirjanikega.

2.6 Tagasiside ja järgmised sammud

Lisaks teabe andmisele strateegia läbivaatamiseks oli arvamuste kuulamine ka võimalus suhelda laiema üldsusega. Seetõttu väärtustati seda lähenemisviisi laialdaselt. Inimesed tervitasid võimalust avaldada EKP otsustajatele vabalt ja oma emakeeles oma seisukohti, arvamusi ning muresid. Lisaks hinnati positiivselt võimalust jagada väljaspool tavapäraseid eksperdiarutelusid arvamusi laiematel ühiskondlikel teemadel, nagu kultuur, haridus, perekond ja tööhõive, ning õhutati seda jätkama.

Sellega seoses on selge, et inimesed eeldavad, et see arvamuste kuulamine on pigem vestluse algus kui ühekordne konsulteerimine. Samal ajal on nad väljendanud suurt huvi, et neid teavitataks sellest, kuidas arvamuste kuulamise eri elemendid on kaasatud strateegia läbivaatamise konsultatsioonidesse, ja nende tulemustest.

3 Kokkuvõte

Laiema üldsuse arvamuste kuulamine andis rikkaliku teabe strateegia läbivaatamisega seotud teemadel. Enim arutletud teemad olid eluasemekulud, töökohtade ebakindlus, ebavõrdsus ja kliimamuutuste mõju. Lisaks aitas see eurosüsteemil laiema üldsusega rohkem suhelda, jõuda uute sihtrühmadeni ja luua uusi suhteid, mis loovad aluse edaspidiseks arvamuste kuulamiseks ja kaasamiseks. EKP suhtes valitseb selge ootus, et ta jätkab laiema üldsuse ja kodanikuühiskonna arvamuste kuulamist ja nende kaasamist ka väljaspool strateegia läbivaatamist ning vastab üleskutsele selgitada lähemalt rahapoliitilisi otsuseid, kasutades lihtsat keelt ja mõistetavaid näiteid.

Lisa
EKP arvamusportaali, ürituse „EKP kuulab sind” ja riikide keskpankade arvamusürituste aruannete kokkuvõtted

Kokkuvõte – EKP arvamusportaal

EKP kuulas ära laiema üldsuse seisukohad ja arvamused, mis esitati ajavahemikus 2020. aasta veebruarist kuni oktoobrini veebiküsimustiku vastustena. Ligikaudu 4000 inimest vastasid küsimustele rahapoliitika strateegia läbivaatamisega seotud neljal teemal: 1) hinnastabiilsus, 2) majandusküsimused, 3) üleilmsed probleemid ja 4) keskpanga suhtlus.

  1. Valdava enamiku vastajate väitel eeldasid nad, et kõrgematel hindadel on negatiivne mõju nende elu eri aspektidele. Kõige olulisem on see, et inimesed seostasid hindade tõusu väiksema ostujõuga, tajudes palkade ja pensionide paigalseisu. Kõrgemad hinnad annaksid end kõige rohkem tunda inimeste kulutustes, näiteks eluaseme ostmisel või üürimisel või toidukaupade ostmisel. See oli kooskõlas üldise tähelepanekuga, et kõrgemad hinnad suurendavad eluasemekulusid ja vähendavad inimeste säästmisvõimet.
  2. Vastajad väitsid kindlalt, et nende majanduslikud tingimused on viimase kümne aasta jooksul halvenenud. Tuleviku suhtes väljendati märkimisväärset kartust seoses üldiste majandusolude, ebavõrdsuse ning eriti töötuse ja töökohtade ebakindlusega. Sageli mainiti peamise probleemina kliimamuutuste negatiivset mõju majandusele.
  3. Arvamused selle kohta, kas EKP peaks rahapoliitiliste otsuste tegemisel arvesse võtma muid kaalutlusi, olid väga erinevad. Paljud leidsid, et EKP peaks suurendama oma rolli majanduskasvu ja tööhõive edendamisel ning ebavõrdsuse ja kliimamuutustega võitlemisel. Väga väike osa leidis siiski, et EKP peaks järgima oma kitsaid hinnastabiilsusega seotud volitusi ega peaks sekkuma valdkondadesse, mida peetakse teiste poliitikakujundajate pädevuse alla kuuluvaks.
  4. Kuigi suur osa vastajaid pidas end EKP tegevusest hästi informeerituks, tundsid paljud, et neid ei ole EKP rollist ja poliitikast piisavalt informeeritud. Halvasti informeerituse põhjusteks peeti keskpanga dokumentide keerulist sõnastust ja majanduse eriterminite sagedast kasutamist, samuti laiema üldsusega suhtlemise puudumist. Olukorra parandamiseks tehti muu hulgas ettepanek selgitada lähemalt hinnastabiilsuse tähtsust ja konkreetsete rahapoliitiliste otsuste tegemise ajendeid, kasutades lihtsat keelt ja mõistetavaid näiteid. Teised vastajad soovisid läbipaistvamat suhtlust.

Aruande terviktekst on avaldatud siin.

Kokkuvõte – „EKP kuulab sind”

21. oktoobril 2020 toimus Euroopa tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud üritus „EKP kuulab sind”. Üritusel osalenud kodanikuühiskonna organisatsioonid esindasid keskkonda, jätkusuutlikkust, sotsiaalset heaolu, ettevõtlust, religiooni, kultuuri ja läbipaistvust edendavaid rühmi. Kaks tundi kestnud veebisündmus jagunes kaheks vestlusringiks, millest üks keskendus rahapoliitikale ja suhtlusele, teine aga üleilmsetele probleemidele.

22 kodanikuühiskonna esindajat tõstsid esile mitmesugused vaatenurgad ja kogemused selle kohta, kuidas EKP otsused mõjutavad erinevaid ühiskondlikke rühmi, keda nad esindavad. Arutelu keskendus sotsiaal-majandusliku süsteemi struktuurilistele takistustele, taskukohaste eluasemete puudumisele, tervist ohustava ülemaailmse pandeemia tagajärgedele tööhõive ja majanduskasvu valdkonnas ning kliimamuutuste ohtudele majanduses. Seisukohad lahknesid mitmes küsimuses: kui osa ärgitas EKPd esmaseid volitusi laiendama, turu neutraalsusest loobuma ja kohaldama kestlike investeeringute ELi-ülest klassifikatsioonisüsteemi, siis teised hoiatasid sellise tegevuse eest ning viitasid võimalikule kõrvalmõjule, nagu valitsussektori ülemäärane võlg, keskpanga sõltumatuse ohtu seadmine ja üldpildi moonutamine nn rohepesu abil.

Osalejad tervitasid üldiselt võimalust väljendada oma seisukohti ja rõhutasid selle tähtsust, et EKP jätkaks Euroopa inimeste arvamuste kuulamist.

Aruande terviktekst on avaldatud siin.

Kokkuvõte – riikide keskpankade arvamusüritused

Euroala riikide keskpangad korraldavad arvamusüritusi, et koguda strateegia läbivaatamiseks teavet riigi tasandil. Põhimõtteliselt korraldavad neid üritusi vastavate keskpankade presidendid ja need on suunatud kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kuigi formaat võib olla kohalikest eelistustest olenevalt erinev. 2020. aasta lõpuks olid arvamusüritused toimunud juba 12 riigis ja need jätkuvad 2021. aasta märtsi lõpuni.

Seni on kõige olulisemaks teemaks olnud hinnastabiilsuse määratlemine ja mõõtmine, eelkõige inflatsiooni mõõtmiseks kasutatava kaupade ostukorvi sisu. Mõningast muret on väljendatud seoses mõjuga, mida majandusele avaldavad püsivalt madalad intressimäärad. Samuti on esile toodud eluasemekulude oluline suurenemine paljudes riikides ning energiahindade kõikumise küsimus. Eurosüsteemi kodanikuühiskonna organisatsioonidele valmistab muret ka selline oluline küsimus nagu kliimamuutuste mõju ja see, kuidas EKP peaks seda oma strateegia läbivaatamisel käsitlema. EKPd on kutsutud üles kaaluma lisaks keskkonnasäästlikkusele oma volituste piires ka majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. Sellised küsimused seostati sageli pandeemia mõjuga ja EKP teostatud varaostudega.

Lisateave riikides korraldatud ürituste kohta on kättesaadav EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise lehel avaldatud ülevaates.

© Euroopa Keskpank, 2021

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0

Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust (ainult inglise keeles).

  1. Vahekokkuvõtte koondaruande koostamisel võeti arvesse ainult neid riikide keskpankade arvamusüritusi käsitlevaid aruandeid, mis tehti EKP-le kättesaadavaks 8. jaanuariks 2021, nimelt Saksamaa keskpanga, Eesti keskpanga, Hispaania keskpanga, Läti keskpanga, Malta keskpanga, Austria keskpanga, Portugali keskpanga, Sloveenia keskpanga, Slovakkia keskpanga ja Soome keskpanga aruanded. 2021. aastal on kavas korraldada riikides täiendavaid arvamusüritusi.
  2. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 127 käsitletakse eurosüsteemi eesmärke ja ülesandeid. Esmane eesmärk on „säilitada hindade stabiilsus”. Aluslepingus on siiski märgitud, et „[i]lma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab [eurosüsteem] liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele”. See tähendab töötamist Euroopa kestliku arengu nimel, järgides selliseid eesmärke nagu „tasakaalustatud majanduskasv”, „täielik tööhõive ja sotsiaalne progress” ning „keskkonna kvaliteedi kõrgetasemeline kaitse ja parandamine”, mida üldiselt peetakse teisesteks eesmärkideks.