Menu

Mis on TARGET2 saldod?

12. august 2020 (ajakohastatud 3. septembril 2020)

Mis on TARGET2 saldod?

Uudistest võib lugeda, et mõnel euroala riigil on suur negatiivne TARGET2 saldo (kohustused), kuid teistel on seevastu suur positiivne saldo (nõuded). Samuti on palju teooriaid selle kohta, mida see kõik tähendab. Mida see aga tegelikult tähendab?

 

Mis on TARGET2?

TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) on süsteem, mille kaudu liigutatakse nii riikides kui ka piiriüleselt raha ühest pangast teise. Keskpangad ja kommertspangad saavad kasutada seda euromaksete töötlemiseks ning omavaheliste rahaülekannete turvaliseks ja hõlpsaks tegemiseks. See on majanduse toimimiseks äärmiselt oluline.

Nii keskpankadel kui ka kommertspankadel on TARGET2s kontod.

Loe lähemalt TARGET2 ja selle toimimise kohta

Mis on TARGET2 saldod?

Lõimitud turul on raha pidevas liikumises, sealhulgas piiriüleselt. Europangatähti emiteerivad euroala riigid ja Euroopa Keskpank, kuid see ei tähenda tingimata, et need pangatähed jäävad konkreetsete riikide piiresse või EKPsse.

Kahe riigi vahelist raha netovoogu (st saadud raha kogusumma miinus saadetud raha kogusumma) kajastatakse asjaomase kahe riigi keskpankade bilansis olenemata sellest, kas ülekande algatas kommertspank või keskpank. Nende rahavoogude kumuleerumisel aja jooksul moodustavad TARGET2 saldod. Ka EKP-l on TARGET2 saldo, sest oma rahapoliitika rakendamiseks teeb ta samuti piiriüleseid rahaülekandeid ja võtab neid vastu.

Selleks et hoida ära olukorda, kus igal euroala keskpangal on kõigi teiste euroala keskpankadega ja EKPga eraldi saldo, toimub iga päeva lõpus kõigi kahepoolsete saldode lihtsustamine üheks saldoks EKPga.

Lühidalt võib öelda, et kui mõne riigi pangad on saatnud TARGET2 kaudu kokku rohkem raha, kui nad on saanud, on selle riigi keskpangal negatiivne saldo. Kui nad aga on saanud rohkem, kui saatnud, on keskpanga saldo positiivne. Kui tehtud ja saadud maksed oleksid võrdsed, võrduks selle keskpanga TARGET2 saldo nulliga.

Rahavoogude kumuleerumine aja jooksul tekitab TARGET2 saldod

TARGET2 saldod TARGET2 saldod

Miks saadavad pangad raha teiste riikide pankadele?

Keskpangad ja kommertspangad teevad üksteisele TARGET2 kaudu piiriüleseid makseid:

maksete tegemine

teisest riigist saadavate kaupade, teenuste või finantsvarade eest maksmiseks kas enda või oma klientide nimel;

üksteisele raha laenamine

üksteisele raha laenamiseks;

rahapoliitika

rahapoliitika rakendamiseks, näiteks euroala riikide keskpankade avaturuoperatsioonid, nagu varaostud, mis võivad hõlmata piiriüleseid arveldusi.

Miks nimetatakse positiivset TARGET2 saldot nõudeks ja negatiivset saldot kohustuseks?

See tuleneb raamatupidamisest ja bilansist ning selle mõistmiseks tuleb meeles pidada järgmist.

  1. Euroalal on võetud kasutusele ühisraha, kuid kuna euroala koosneb paljudest riikidest, ei ole olemas üht keskpanka, millel on euro jaoks üks bilanss. Iga riigi keskpangal on oma bilanss. TARGET2s on selle kajastamiseks eraldi komponendid keskpankade jaoks.
  2. Kui keskpank emiteerib raha, kajastatakse seda tema bilansis. Raha kajastatakse bilansi kohustuste poolel (hoiusena), samal ajal kui varade poolel kajastatakse sellele rahale vastavaid varasid (ehk nõudeid), näiteks laenu.

Kui euroalal liigutatakse TARGET2 kaudu raha, kajastab raha saava riigi keskpank seda raha oma bilansis täiendava kohustusena. Selliselt liigub siiski ainult kohustus, sest vastav vara jääb algse panga bilanssi.

Näiteks kui algselt Itaalias emiteeritud eurod liiguvad Saksamaale, siis on Saksamaa keskpangal raamatupidamise seisukohast lähtudes täiendav kohustus (raha), samal ajal kui vara jääb Itaalia keskpanka. See tähendab, et bilansid ei ole enam tasakaalus: Saksamaa keskpank vajab tasakaalustavat kirjet, mis kajastaks seda, et tema bilansis on nüüd algselt emiteeritust rohkem eurosid, kuid Itaalia keskpank vajab tasakaalustavat kirjet, mis kajastaks seda, et tema bilansis on nüüd algselt emiteeritust vähem eurosid. See tasakaalustav kirje ehk nn TARGET2 saldo on Saksamaa keskpanga jaoks nõue (st vara) ja Itaalia keskpanga jaoks kohustus.

Rahaliidu tingimustes ei ole muidugi vahet ühes või teises riigis emiteeritud europangatähtede vahel. Pangatähed ei pea jääma riiki, kus need emiteeriti. Rahaliidu üks põhjuseid ongi, et raha saaks vabalt ja lihtsalt liikuda ühest riigist teise – see on rahaliidu jaoks oluline.

Nõuded ja kohustused TARGET2s

Nõuded ja kohustused TARGET2s Nõuded ja kohustused TARGET2s

Miks on TARGET2 saldod finantskriisi järel üha kasvanud?

Kommertspangad laenavad tavaliselt üksteisele raha rahaturu kaudu. Finantskriisi puhkedes 2008. aastal kadus siiski usaldus ja selle ühe tagajärjena hoiti rohkem raha riikides, mida peeti vähem haavatavaks. See tähendab, et kriisist rohkem mõjutatud riikide kommertspankadel oli raskusi rahastuse saamisel. Sellises olukorras sekkusid EKP ja euroala riikide keskpangad, sest pankadevahelised laenud on pangandussektori toimimiseks äärmiselt olulised.

Keskpangad andsid kommertspankadele vajaliku rahastuse. Seda raha kasutati suures osas kokkukuivanud turupõhise rahastuse asendamiseks, eeskätt selleks, et vähem haavatavaks peetud riikide pangad saaksid anda laenu haavatavamates riikides asuvatele pankadele. Kuna nii emiteeritud raha hulk kui ka netoarvestuses üle piiri liikunud raha hulk suurenes, kasvasid seega aastatel 2008–2012 TARGET2 saldod.

Alates 2015. aastast on TARGET2 saldod taas kasvanud, kuid teistel põhjustel. See kasv on seotud rahapoliitiliste otsustega, mida EKP on koos eurosüsteemi keskpankadega teinud.

Millised EKP ja euroala riikide keskpankade ühised ettevõtmised on alates 2015. aastast andnud panuse TARGET2 saldode kasvu?

2015. aastal algatas EKP uue programmi ehk varaostukava ühena meetmetest, mille eesmärk oli toetada inflatsiooni naasmist tasemele, mis on kooskõlas EKP inflatsioonieesmärgiga. Selle varaostukava raames ostavad kõigi euroala riikide keskpangad üle piiri raha eest mitmesuguseid varasid. See tähendab, et raha koguhulk on taas kasvuteel, kuid sel korral juhib seda kasvu EKP.

Sageli hoiavad keskpanga ostetavaid varasid teise riigi (sh euroalavälise riigi) investorid, kellel on tavaliselt pangakontod mõnes euroala finantskeskuses, näiteks Frankfurdis, Luxembourgis või Amsterdamis.

Võtame näiteks olukorra, kus Hispaania keskpank ostab varaostukava raames võlakirja, mida hoiab investor, kelle pangakonto asub Frankfurdis. Selleks et raha jõuaks müüja pangakontole Saksamaal, teeb Hispaania keskpank TARGET2 kaudu piiriülese rahaülekande. Müüja pangakontot krediteeritakse ja Saksamaa keskpank kajastab oma TARGET2 nõude suurenemist, samal ajal kui Hispaania keskpank suurendab oma TARGET2 kohustust.

Kuna Saksamaal pangakontot omavatelt investoritelt on ostetud palju varasid, on toimunud raha sissevool Saksamaale. Raha on jäänud sellistesse riikidesse nagu Saksamaa püsima, sest muude turvaliste investeeringute (näiteks omamaiste riigi võlakirjade) tootlus on olnud suhteliselt madal. Raha sellise kumuleerumise tulemusena on Saksamaa keskpanga TARGET2 nõue üha kasvanud. Teisalt on üha kasvanud raha saatvate riikide kohustused.

Osalevate riikide keskpankade TARGET saldod

(mld eurodes; bilansiline jääk 2020. aasta juuni lõpu seisuga)

Osalevate riikide keskpankade TARGET saldod Osalevate riikide keskpankade TARGET saldod

Allikas: EKP

Kas TARGET2 saldode kasvu pärast ei ole siis vaja muretseda?

TARGET2 saldod võivad olla oluline näitaja majanduses toimuva kohta, st selle koha, millises suunas raha euroalal liigub. Saldode kasvu mõjurid ja tõlgendus võivad siiski aja jooksul muutuda ning raha piiriülene liikumine on rahaliidu üks põhijooni.

TARGET2 saldod võivad mõnikord anda märku, et midagi on valesti, näiteks kui suur hulk raha voolab konkreetsest riigist välja, sest selle riigi finantsolukord valmistab muret. Sellisel juhul annavad probleemist märku ka muud näitajad, mitte ainult TARGET2 saldo.

TARGET2 saldode praegune seis riikides on peamiselt EKP rahapoliitiliste meetmete tulemus, mille ta majanduse elavdamiseks välja töötas. Need ei ole finantsstressi tulemus ja seetõttu ei ole vaja muret tunda.

Lisateave: