Millist rolli täidavad vahetuskursid?

28. juuni 2016

Mis on vahetuskursid?

Vahetuskurss on suhe, mille alusel saab ühte vääringut vahetada teise vastu. Näiteks võiks ühte eurot vahetada 1,13 USA dollari vastu. See suhe muutub pidevalt rahvusvahelistel valuutaturgudel, kus kaubeldakse kõikvõimalike vääringutega. Euro on USA dollari, Jaapani jeeni ja naelsterlingi kõrval üks kaubeldavaimaid vääringuid.

Kas vahetuskursid määrab EKP?

EKP avaldab iga päev umbes kell 16 Kesk-Euroopa aja järgi euro viitekursid 31 vääringu suhtes. Neid viitekursse kasutatakse üksnes teavitamise eesmärgil. Ettevõtted ja üldsus kasutab neid vahetuskursse sageli näiteks aastaaruannete, maksudeklaratsioonide, statistikaaruannete ja majandusanalüüside koostamisel. 31 vääringu kursid euro suhtes on ostu- ja müügikursside keskmised ja ei kajasta tingimata kursse, millega tehinguid tegelikult turul tehti. Kui te vahetate valuutat, siis tuletatakse vahetuskurss reaalajas saadud turukurssidest.

EKP avaldab ka euro nominaalse efektiivse vahetuskursi, mis põhineb euro kahepoolsete vahetuskursside ja euroala 19 kaubanduspartneri vääringute kaalutud keskmisel. See kurss näitab, kas euro välisvääringu vastu vahetamine muutub keskmiselt kallimaks või odavamaks.

Kuidas mõjutavad vahetuskursid rahapoliitikat?

Vahetuskursid ei ole EKP poliitika eesmärk. See tähendab, et EKP ei püüa oma rahapoliitiliste operatsioonidega vahetuskursse mõjutada. G20 riigid on võtnud endale kohustuse hoiduda konkureerivast devalveerimisest ja vahetuskursside mõjutamisest konkurentsi eesmärgil ning vältida mistahes protektsionismi.

Vahetuskursid avaldavad mõju hindade stabiilsusele ja majanduskasvule. Näiteks mõjutavad vahetuskursid rahvusvahelise kaubanduse hindu. Kui ühe euro eest saab omandada rohkem USA dollareid, siis teisisõnu euro väärtus tõuseb – USA tooted muutuvad euroala inimestele odavamaks. Tulemusena langevad impordihinnad. See mõjutab tarbimiseks imporditud kauba hindade kaudu otseselt ning tootmiseks imporditud tooraine ja vahesaaduste kaudu kaudselt euroala inflatsiooni.

EKP peab selliseid muutusi hoolikalt jälgima rahapoliitika kujundamisel, et täita talle usaldatud ülesannet hoida inflatsioonimäär keskmise aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.