Mida kujutab endast EKP varaostukava?
22. jaanuar 2015 (ajakohastatud 25. novembril 2022)
Kuidas on varaostukava aidanud EKP-l täita hinnastabiilsuse säilitamise ülesannet?
EKP inflatsioonieesmärk on sümmeetriline, mis tähendab, et nii negatiivseid kui ka positiivseid kõrvalekaldeid 2% eesmärgist peetakse võrdselt soovimatuks. Kui inflatsiooniriskid püsivad liiga madalad liiga pikka aega ja lühiajalised intressimäärad on oma alampiiri lähedal, ei saa keskpank üksnes baasintressimäärade abil inflatsiooni 2% taseme poole suunata. Oma ülesande täitmiseks peab EKP kasutama kõiki tema käsutuses olevaid instrumente, sealhulgas varaoste.
Mida varaostukavaga saavutati?
EKP kindel ülesanne on tagada hinnastabiilsus. Varaostukava aitas viia inflatsiooni taas kooskõlla EKP inflatsioonieesmärgiga. Samuti hõlbustas see Euroopa ettevõtetel laenusaamist, hoogustas investeeringuid, aitas luua töökohti ja toetas seeläbi üldist majanduskasvu, mis on hädavajalik, et inflatsioon stabiliseeruks 2% sihttasemel.
Kas varaostukava on seadusega kooskõlas?
Jah, on küll. EKP viib ellu euroala rahapoliitikat ning täidab hinnastabiilsuse tagamise eesmärki, kasutades aluslepingutes määratletud instrumente. Turukõlblike instrumentide otseostud on selgesõnaliselt välja toodud EKPSi põhikirja artiklis 18.1. Nende raames võib muu hulgas osta riigivõlakirju, tingimusel et neid ostetakse järelturult (st investoritelt), mitte esmasturult (st otse liikmesriikidelt.) Euroopa Kohus on samuti kinnitanud, et varaostud kuuluvad EKP rahapoliitika pädevusse.
Kas varaostukava näol on tegemist keskpangarahastamisega?
EKP järgib rangelt keskpangarahastamise keeldu, mis tähendab, et ta ei osta võlakirju mitte esmas-, vaid järelturult, kui turuhind on juba kujunenud. See tagab, et EKP ei moonuta riskide hinnakujundust turgudel. Ühtlasi on EKP kehtestanud mitu täiendavat kaitsemeedet seoses oma varaostude olemuse, mahu ja ajastusega.
Kas EKP on ainus keskpank, kes on varasid ostnud?
Paljud keskpangad on kasutanud rahapoliitika meetmena varade otseoste, mida sageli nimetatakse kvantitatiivseks leevendamiseks. Seda meedet on kasutanud USA Föderaalreservi Süsteem, Inglise keskpank ja Jaapani keskpank. Avaturuoperatsioonid kuuluvad keskpankade kasutatavate põhiliste instrumentide hulka ka tavatingimustes. Otseostud osutuvad eelkõige kasulikuks juhul, kui baasintressimäärasid pole enam võimalik alandada. Need aitavad keskpankadel täita oma ülesandeid. EKP puhul tähendab see hinnastabiilsuse säilitamist, toetades seeläbi majanduskasvu ja töökohtade loomist.
Kas varaostukava toob kahju riikide keskpankadele? Kuidas on see kooskõlas ühtse rahapoliitika põhimõtetega?
Mõningaid uue ostukavaga kaasnevaid riske ei jaotata eurosüsteemi lõikes, vaid need jäävad riikide keskpankade kanda. EKP järgib kindlalt riskide jagamise põhimõtet ning seetõttu on sellega hõlmatud 20% varaostudest. See leevendab muret võimalike tahtmatute tagajärgede pärast, mis võivad avalduda eelarvepoliitikas.
Kooskõlas EKPSi põhikirjaga otsustab EKP nõukogu, kuidas ja millises ulatuses jaotatakse tekkinud kahju eurosüsteemi keskpankade vahel. Kahju jagamise sisemehhanismid ei kahjusta mingilgi määral meie rahapoliitika ühtsust. Varaostudes osalevad EKP ja kõik keskpangad. Ostude kogumaht on kindlaks määratud ja nende tegemist koordineerib EKP. Oste reguleeritakse nii, et euroalal tervikuna säiliks hinnastabiilsus, ning neis võetakse arvesse euroala ainulaadset institutsioonilist struktuuri, milles ühine vääring ja ühtne rahapoliitika on kasutusel paralleelselt riikides rakendatava eelarve- ja majanduspoliitikaga. See korraldus on kohandatud konkreetselt varaostukava jaoks ja tagab maksimaalse tõhususe, kuna selles võetakse arvesse meie institutsioonilist struktuuri.
Kas varaostukava eesmärk on aidata konkreetseid riike?
Kava eesmärk oli suunata inflatsioon ja inflatsiooniootused tagasi tasemele, mis on lähedane EKP eesmärgile euroalal tervikuna. Sellega ei vähendata ühegi konkreetse riigi võlakoormust.