Laiendatud varaostukava

22. jaanuar 2015 (uuendatud 31. märtsil 2016)

Kuidas aitab varaostukava EKP-l täita hinnastabiilsuse säilitamise ülesannet?

EKP lähtub hinnastabiilsuse määratlusest, mille kohaselt on majandusele ühtviisi ohtlikud nii kõrge inflatsioon kui ka deflatsioon. Praegusel aeglase majanduskasvu ja madala inflatsioonimäära perioodil ei ole suudetud üksnes intressimäära instrumendi abil suunata inflatsiooni lähemale 2% tasemele. Oma ülesande täitmiseks peab EKP kasutama kõiki tema käsutuses olevaid instrumente.

Kas varaostukava aitab EKP-l edendada kasvu ja töökohtade loomist Euroopas?

EKP kindlaks ülesandeks on tagada hinnastabiilsus. Varaostukava aitab suunata inflatsioonimäära jälle tasemele, mis on kooskõlas EKP eesmärgiga. Samuti hõlbustab see Euroopas tegutsevate ettevõtete jaoks laenusaamist, edendab investeeringuid ja töökohtade loomist ning toetab seeläbi üldist majanduskasvu, mis on vajalik, et inflatsioon stabiliseeruks uuesti 2% lähedasel tasemel. Hinnastabiilsuse kõrval on needki olulised eesmärgid, mille saavutamisele aitab EKP kaasa kooskõlas aluslepingutega.

Kas varaostukava on seadusega kooskõlas?

Jah, on küll. EKP viib ellu euroala rahapoliitikat ning täidab hinnastabiilsuse tagamise eesmärki, kasutades aluslepingutes määratletud instrumente. Rahapoliitika instrumendina on selgesõnaliselt välja toodud turukõlblike instrumentide otseostud (EKPSi põhikirja artikkel 18.1). Nende raames võib muu hulgas osta riigivõlakirju, tingimusel et neid ostetakse järelturult (st investoritelt), mitte esmasturult (st otse liikmesriikidelt).

Kas varaostukava näol on tegemist keskpangarahastamisega?

EKP järgib rangelt keskpangarahastamise keeldu, mis tähendab, et ta ei osta võlakirju mitte esmas-, vaid järelturult, kui turuhind on juba kujunenud. See tagab, et EKP ei moonuta riskide hinnakujundust turgudel.

Kas EKP on ainus keskpank, kes varasid ostab?

Paljud keskpangad, sh USA Föderaalreservi Süsteem, Inglise keskpank ja Jaapani keskpank, on varade otseoste kasutanud rahapoliitika meetmena (kvantitatiivne leevendamine). Avaturuoperatsioonid kuuluvad keskpankade kasutatavate põhiliste instrumentide hulka ka tavatingimustes. Otseostud osutuvad kasulikuks juhul, kui baasintressimäärasid pole enam võimalik alandada. Need aitavad keskpankadel täita oma ülesandeid (EKP puhul on selleks hinnastabiilsuse säilitamine) ning toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Kas varaostukava tekitab kiire inflatsiooni ohu?

Euroopa Keskpank on järjekindlalt täitnud oma eesmärki hoida inflatsioon keskmise aja jooksul 2% tasemest allpool, ent siiski selle lähedal. Selle tulemusel on EKP kaitsnud kõigi euroala kodanike ostujõudu. Praegu on euroala riikides juba pikemat aega valitsenud aeglane kasv ja väga nõrk inflatsioon. Seetõttu ei ole tõenäoline, et keskpanga likviidsuse suurenemisega kaasneks kiire inflatsioon. Kui inflatsioon hoogustub, karmistab EKP rahapoliitikat, et ohjeldada inflatsioonisurvet ja säilitada hinnastabiilsus. See tähendab, et – nagu varasemad kogemused on juba selgelt näidanud – EKP-l on volitused ja vahendid, et tulla edaspidi toime võimalike inflatsiooniriskidega.

Kas EKP võib muutuda rämpspangaks?

Alates finantskriisi algusest 2008. aastal on EKP rakendanud mitmesuguseid erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid, mille tõttu kriitikud ennustasid hiiglaslikke kahjusid. Tegelikult on EKP oma tegevuse algusest saati tegutsenud pidevalt kasumlikult. Keskpankade kaudu on see tulu jõudnud tagasi kõigi euroala kodanikeni. EKP kavatseb ka edaspidi tegutseda hoolikalt ja ettenägelikult.

Kas uus ostukava toob kahju riikide keskpankadele? Kuidas on see kooskõlas ühtse rahapoliitika põhimõtetega?

On tõsi, et mõningaid uue ostukavaga kaasnevaid riske ei jaotata eurosüsteemi lõikes, vaid need jäävad riikide keskpankade kanda. EKP järgib siiski kindlalt riskide jagamise põhimõtet ning seetõttu on sellega hõlmatud 20% varaostudest. Samas leevendab see otsus muret tahtmatute tagajärgede pärast, mis võivad avalduda eelarvepoliitikas.

Otsuse riikide keskpankade kantava kahju jaotamise viisi ja ulatuse kohta eurosüsteemis teeb EKP nõukogu kooskõlas EKPSi põhikirjaga. Kahju jagamise sisemehhanismid ei kahjusta mingilgi määral meie rahapoliitika ühtsust. Varaostudes osalevad EKP ja kõik keskpangad ning oste koordineerib EKP. Oste reguleeritakse nii, et euroalal tervikuna säiliks hinnastabiilsus, ning neis võetakse arvesse euroala ainulaadset institutsioonilist struktuuri, milles ühine vääring ja ühtne rahapoliitika on kasutusel paralleelselt üheksateistkümnes riigis rakendatava eelarve- ja majanduspoliitikaga. Eelkõige tänu niisugusele riskide jagamise põhimõttele suudab eurosüsteem olla maksimaalselt tõhus.

Kas varaostukava eesmärk on aidata konkreetseid riike?

Kava eesmärk on suunata inflatsioon ja inflatsiooniootused tagasi tasemele, mis on lähedane EKP eesmärgile euroalal tervikuna. Sellega ei vähendata ühegi konkreetse riigi võlakoormust.