Kuidas toimib EKP varaostukava?

22. jaanuar 2016(ajakohastatud 28. veebruaril 2019)

Miks on vaja varaostukava?

Tavapärases majandusolukorras suunab EKP üldisi finantstingimusi ning ka makromajanduslikku arengut ja inflatsiooni lühiajaliste baasintressimäärade kehtestamise kaudu. Üleilmse finantskriisi tõttu on aga baasintressimäärad jõudnud efektiivse alampiiri lähedale. See tähendab, et nende edasine langetamine avaldaks mõju väga vähe või üldse mitte. Seetõttu võttis EKP kasutusele mittestandardsed meetmed, et ohjata liiga pikaks kujunenud aeglase inflatsiooniga kaasnevaid riske ja suunata inflatsioonimäär keskpika aja jooksul taas 2% lähedale, mis on kooskõlas EKP nõukogu hinnastabiilsuse määratlusega. Varaostukava on üks mittestandardsetest meetmetest, mida EKP selle eesmärgi saavutamiseks kasutab. Netovaraostud lõpetati 2018. aasta detsembris, kuid praegu toimub kava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimine.

Kuidas varaostukava toimib?

EKP ostis laiendatud varaostukava raames erinevaid varasid, sealhulgas riigivõlakirju, Euroopa riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid, ettevõtete võlakirju, varaga tagatud väärtpabereid ja kaetud võlakirju. Igakuine ostude maht oli 15 kuni 80 miljardit eurot. Sellised varaostud mõjutavad üldisi finantstingimusi ning lõpptulemusena ka majanduskasvu ja inflatsiooni peamiselt järgmise kolme kanali kaudu.

Mõju vahetu edasikandumine

Kui EKP ostab erasektori varasid (näiteks varaga tagatud väärtpabereid ja kaetud võlakirju), mis on seotud kodumajapidamistele ja ettevõtetele antavate pangalaenudega reaalmajanduses, tõuseb suurenenud nõudluse tõttu ka nende varade hind. See motiveerib panku andma rohkem laene, mida nad saavad seejärel kasutada varaga tagatud väärtpaberite ja kaetud võlakirjade loomiseks ja müümiseks. Suurenenud laenupakkumine alandab tavaliselt ettevõtete ja kodumajapidamiste pangalaenude intressimäärasid, parandades seeläbi üldisi rahastamistingimusi.

Ümberpaigutused portfellides

EKP on ostnud era- ja avaliku sektori varasid sellistelt investoritelt nagu pensionifondid, pangad ja kodumajapidamised. Need investorid võivad EKP-le müüdud varade eest saadud vahendid investeerida muudesse varadesse. Portfellides tehtavad ümberpaigutused suurendavad laiemalt nõudlust varade järele, kergitades hindu ja kahandades tulusust, ning seda isegi varade puhul, mida varaostukava otseselt ei hõlma. Selle tulemusel vähenevad kapitaliturgudel rahastust otsivate ettevõtete kulud (turu efektiivne intressimäär). Samal ajal ergutab väärtpaberite tulususe vähenemine panku laenama ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Pangalaenude suurenenud pakkumine reaalmajandusele vähendab tavaliselt kodumajapidamiste ja ettevõtete laenuvõtukulusid. Kui aga investorid kasutavad lisavahendeid tulusamate varade ostmiseks väljastpoolt euroala, võib see langetada euro vahetuskurssi, mis omakorda võib avaldada tõususurvet inflatsioonile.

Nii mõju vahetu edasikandumine kui ka portfellides tehtavad ümberpaigutused parandavad euroala ettevõtete ja kodumajapidamiste üldisi finantstingimusi. Varade ostmine vähendab rahastamiskulusid ning võib elavdada investeerimist ja tarbimist. Nii ettevõtetelt kui ka tarbijatelt tulenev dünaamilisem nõudlus aitab lõpptulemusena viia inflatsioonimäära keskpika aja jooksul taas 2% lähedale.

Märku andev mõju

Varade ostmine annab turgudele märku ka sellest, et keskpank kavatseb hoida baasintressimäärasid madalal tasemel pikema aja jooksul. See vähendab turu volatiilsust ja ebakindlust intressimäärade tulevikuarengu suhtes. See on oluline, kuna neist märguannetest juhindutakse ka mitmesuguste investeerimisotsuste tegemisel. Näiteks jäävad pikaajaliste laenude intressimäärad madalaks, kuna pangad eeldavad, et intressimäärad püsivad madalad veel pikka aega.

Varaostukavaga näitab EKP pühendumust täita talle usaldatud ülesandeid, kasutades selleks eelnimetatud kanaleid, et aktiivselt ohjata liiga pikaajalise aeglase inflatsiooniga kaasnevaid riske. See kinnitab investoritele, et inflatsioonimäär tõuseb keskpika aja jooksul taas 2% lähedale, mis on eeltingimus jätkusuutlikuks majanduskasvuks stabiilsete hindadega keskkonnas.

Artiklit on ajakohastatud 1. aprillil 2016, 1. aprillil 2017 ja 9. märtsil 2018 seoses EKP nõukogu otsustega varaostukava igakuiste ostumahtude muutmise kohta ning 28. veebruaril 2019 seoses netovaraostude lõpetamise ja reinvesteerimisetapi algusega.