Mis on AnaCredit?

11. november 2015

AnaCredit on uus andmekogum, mis annab üksikasjalikku teavet pangalaenude kohta euroalal. Nimi „AnaCredit” tähistab analüütilisi krediidiandmekogusid. EKP algatas projekti 2011. aastal koos euroala ja mõnede euroalaväliste riikide keskpankadega. See on uusi andmeid ja olemasolevaid riiklikke krediidiregistreid kasutades loodud ühtlustatud andmebaas, mis toetab mitut keskpanga ülesannet, nagu näiteks rahapoliitiliste ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuste tegemist.

Miks on seda vaja?

Õigete poliitiliste otsuste aluseks on kvaliteetsed andmed. Finantskriis osutas, et paremat ja üksikasjalikumat statistikat on vaja kahel põhjusel.

  1. Kriis näitas, kuidas eri majandussektorid ning euroala riikide ettevõtted ja kodumajapidamised majandusšokkidele väga erinevalt reageerisid. EKP peab poliitilistel eesmärkidel olema neist muutustest teadlik, neid mõistma ja jälgima.
  2. EKP koos riikide keskpankade ja euroala asutustega täidab makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud uusi ülesandeid. Nende täitmiseks vajatakse uusi vahendeid ja teadmisi. Esialgu on AnaCrediti eesmärk anda vajalikku lisateavet rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud ülesannete täitmiseks. Hiljem võib kaaluda selle kasutamist seoses pangajärelevalvega.

AnaCredit põhineb ühtlustatud mõistetel ja määratlustel ning kajastab täielikult (vähemalt) kõiki euroala liikmesriike, tagades nii võrreldavad andmed. Seetõttu paraneb märkimisväärselt eurosüsteemi käsitlev statistiline teave.

Miks on see kasulik üksikisikule?

Õigete otsuste langetamiseks on vaja olukorrast selget ülevaadet. Seepärast vajavad keskpangad just sellist kvaliteetset statistikat, nagu hakkab pakkuma AnaCredit. Selge ja üksikasjalik teave hõlbustab rahapoliitiliste otsuste tegemist ning aitab säilitada kindlat ja läbipaistvat finantssüsteemi. See on kasulik kõigile: poliitikakujundajatele ja järelevalveametnikele, pankadele ning lõpptulemusena ka kodanikele.

Mille poolest erineb AnaCredit teistest süsteemidest?

Esimest korda saame nii üksikasjalikke andmeid kõikide euroala liikmesriikide kohta. Kuna andmed põhinevad ühtlustatud mõistetel ja määratlustel, saab neid täielikult võrrelda. Seega võimaldab AnaCredit viia läbi analüüse ja teha võrdlusi, mida ei olnud seni kättesaadavate koondandmete põhjal võimalik teha. Neil analüüsidel on oluline roll keskpankade tegevuses, näiteks rahapoliitika ettevalmistamises ja rakendamises ning makrotasandi usaldatavusjärelevalves.

Näiteks annab AnaCredit üksikasjalikke andmeid laenude kättesaadavuse kohta ettevõtetele, sh väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle kohta on praegu saadaval üksnes küsitlusandmetel põhinev osaline teave. Samuti avalduvad eri majandussektorite ja ettevõtete kategooriate (nt väike/suur, tootmine/teenused) pakkumis- ja nõudlustingimuste erinevused, mida ei olnud senistest koondandmetest võimalik välja lugeda. Usaldusväärne teave väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu kohta pangalaenudele on rahapoliitiliste otsuste seisukohalt väga oluline, kuna need ettevõtted on Euroopa majanduse selgroog ning peamised tööandjad ja nende rahastamistingimused sõltuvad pea täielikult pankadest. Samuti kasutatakse AnaCrediti kogutud üksikasjalikke andmeid ka selle konkreetse kategooria ettevõtete võla arengu ja jätkusuutlikkuse hindamiseks. See on pankade teatud riskiklasside hindamise seisukohalt väga oluline.

Eksperdid vajavad üksikasjalikku teavet ka finantsstabiilsust ohustavate riskide hindamiseks. Näiteks kui liikmesriigi pangandussüsteem ei ole hästi hajutatud ja seda mõjutavad liigselt teatud piirkonnad või tööstused, tõstab AnaCredit seda esile ning analüüsib täpsemalt (sektori või piirkonna) krediidiriske ja nende võimalikku kujunemist finantssektori süsteemseteks riskideks.

Tänu AnaCrediti ühtlustatud aruandlusele on võimalik hinnata ettevõtte kogulaenuriski (sh piiriülest riski) kõigi euroala pankade suhtes. Seni ei saanud seda teha mittetäieliku teabe tõttu või täielikult võrreldava teabe puudumise tõttu. Pangajärelevalve asutused suudaksid AnaCrediti abil tuvastada, kui ettevõtte tagasimaksed ühele või enamale pangale hilinevad, ning hinnata ettevõtte krediidivõimet ja potentsiaalset riski pankadele, keda see mõjutab.

Miks on EKP-l vaja nii palju andmeid?

AnaCredit kogub üksnes vajalikke andmeid. EKP nõukogu otsustab parajasti projekti esimese etapi üle. Esimeses etapis palutakse esitada andmeid vaid ettevõtetele (ja teistele juriidilistele isikutele) antud laenude kohta ja seda üksnes juhul, kui laen on suurem kui 25 000 eurot. Laenu piirmäär on suhteliselt madal eelkõige selleks, et täita suured andmelüngad, mis on seotud euroala väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimise analüüsimisega.

Kas mu naaber saab teada, kui palju ma pangale võlgnen?

Üldjuhul EKP ei pea teadma ega taha teada kodumajapidamistest laenuvõtjate isikuandmeid. Kui EKP nõukogu peaks tulevikus laiendama AnaCrediti ulatust ka kodumajapidamiste laenudele (nt kinnisvaralaenudele), muudetaks sellekohased andmed igal juhul anonüümseks. EKP konsulteeris ka Euroopa andmekaitseinspektoriga, kelle juhiseid on õigusakti eelnõu asjakohasuse tagamisel täielikult arvestatud.

Kuidas tagate süsteemi turvalisuse?

Keskpankadel on andmete konfidentsiaalsuse tagamisel arvestatavad kogemused. See on osa nende igapäevatööst. Eurosüsteem haldab juba praegu palju väga tundlikku teavet, milleks on sisse seatud asjakohased süsteemid. Mitmes Euroopa riigis kasutusel olevad krediidiregistrid võivad teatud juhtudel sisaldada märksa enam tundlikku teavet kui AnaCredit. Tarvitusele võetakse kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta isikuandmeid vastavalt ELi isikuandmete kaitse raamistikule. Ühtlustatud ettevaatusabinõud on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ ning sätestatud ka määruses (EÜ) nr 45/2001.

Kui palju läheb AnaCrediti süsteem maksma pankadele? Kas see võib väiksemaid panku liialt koormata?

EKP on teadlik, et nõutava teabe detailsuse tõttu on andmeesitajate koormus suur, seda eelkõige riikide puhul, kes ei ole varem pidanud üksikasjalikku teavet esitama. Seepärast viis EKP 2014. aastal läbi põhjaliku hüvede ja kulude analüüsi, mille eesmärk oli andmeesitamiskoormust vähendada. Tänu sellele hõlmab AnaCrediti määruse eelnõu üksnes nõudeid, mille puhul määrati kindlaks, et nende poliitiline asjakohasus või operatiivne kasulikkus on piisavad, et õigustada andmete hankimiseks tehtavaid jõupingutusi ja püsikulusid. Selline hüvede ja kulude analüüsimine on väljakujunenud standardmenetlus kõigi EKP uute statistikanõuete jaoks. Kokkuvõttes tasub selliste andmete kogumine ära, kuna nii keskpankadel kui ka kommertspankadel on eri põhjustel tarvis üksikasjalikku ja ajakohast teavet krediidiriskide kohta.

Samuti on tehtud kõik võimalik, et andmete kogumisega seotud koormust vähendada, seda eelkõige väiksemate krediidiasutuste puhul. Proportsionaalsuse tagamiseks on riikide keskpankadel õigus teha väiksematele krediidiasutustele erandeid. Mõnes riigis võib see tähendada, et andmeesitamiskohustusest vabastatakse täielikult mitusada panka.

Kas on õigustatud, et iga laenu kohta küsitakse ankeedil üle 100 küsimuse?

Seda peab vaatama laiemalt. Võtame näiteks andmed, mida nõutakse üksiklaenu puhul. 94 andmeatribuuti ja seitset kordumatut tunnust kasutatakse eri vormides korduvalt. Ettevõtete kohta esitatavat tundlikku teavet (nt nime, aadressi, juriidilist vormi) on vaja selleks, et oleks võimalik koondada ettevõtte kõik võlad, mis võivad pärineda paljudest Euroopa pankadest. Seepärast peab teave olema üksikasjalik ja täpne.

Miks ei korraldatud avalikku konsultatsiooni?

Nagu uue statistilise teabe kogumise puhul tavaks, viis EKP 2014. aasta jooksul läbi hüvede ja kulude analüüsi, millega hinnati uue teabe eeldatavaid hüvesid kasutajatele, võttes aluseks kaasnevad kulud, sealhulgas andmeesitajate ehk pankade hinnangulised kulud. Pangasektori esindajad olid selle protsessiga otseselt seotud, peamiselt oma riigi keskpanga kaudu. Selline väljakujunenud menetlus tagab kõige kulutõhusama andmeesitamisnõuete määratluse. Lisaks teavitati kogu pangasektorit korduvalt ja põhjalikult ka kirja teel. Kui EKP nõukogu soovib tulevikus AnaCrediti andmekogumi ulatust laiendada, kaalutakse eri sidusrühmade kaasamist ning ka avaliku konsultatsiooni korraldamist spetsiaalselt pangajärelevalveks kogutud andmetele seatud nõuete kohta.