Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri

Viis olulist fakti Maastrichti lepingu kohta

Maastrichti lepinguga loodi alus Euroopa Liidule selle praegusel kujul

Maastrichti leping ehk ametliku nimega Euroopa Liidu leping pani aluse Euroopa Liidule selle praegusel kujul.

Leping allkirjastati Madalmaade linnas Maastrichtis, mis asub Belgia ja Saksamaa piiri lähedal. See oli mitu aastat kestnud valitsustevaheliste arutelude tulemus. Järgnevalt toome välja viis olulist fakti Maastrichti lepingu kohta.

1.

Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit

Tihedam koostöö

Maastrichti lepinguga laiendati märkimisväärselt koostööd Euroopa riikide vahel mitmes uues valdkonnas:

Euroopa kodakondsus

Lepinguga loodi Euroopa kodakondsus, mis võimaldab kodanikel elada teistes liikmesriikides ja liikuda vabalt ühest liikmesriigist teise.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Lepinguga kehtestati ühine välis- ja julgeolekupoliitika, et kaitsta ühiseid väärtusi, põhihuve ja liidu sõltumatust.

Justiits- ja siseküsimused

Lepinguga seati sisse tihe koostöö justiits- ja siseküsimustes, et tagada Euroopa kodanike ohutus ja julgeolek.

2.

Lepingu allkirjastasid 12 riiki

12 riigi esindajad allkirjastasid lepingu 7. veebruaril 1992

Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik

Leping ratifitseeriti seejärel iga riigi parlamendis, mõnes riigis korraldati referendum. Maastrichti leping jõustus ametlikult 1. novembril 1993 ja sellega oli Euroopa Liit ametlikult loodud.

Hiljem on Euroopa Liiduga* ühinenud veel 16 riiki, kes võtsid vastu nii Maastrichti lepingus kui ka sellele järgnenud aluslepingutes sätestatud eeskirjad.

*Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki.

3.

Lepinguga loodi alus euro kasutuselevõtuks

Eurooplaste ühisraha

Maastrichti leping sillutas teed Euroopa ühisraha euro loomisele. Lepinguga asutati ka Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteem ning sätestati nende eesmärgid. EKP esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus, st kaitsta euro väärtust.

Lepingu sõlmimisega jõudsid lõpule mitu aastakümmet väldanud arutelud Euroopa üha suurema majandusliku koostöö üle. Euroopa juhid pöördusid ühisraha idee juurde tagasi 1986. aastal ja otsustasid 1989. aastal alustada kolmeetapilist üleminekuprotsessi.

Maastrichti lepinguga sätestati ametlikult järgmised etapid:

1. etapp (1.7.1990 – 31.12.1993)

Kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel

2. etapp (1.1.1994 – 31.12.1998)

Tihedam koostöö liikmesriikide keskpankade vahel ja liikmesriikide majanduspoliitika suurem ühtlustamine

3. etapp (1.1.1999 – )

Euro järkjärguline kasutuselevõtt ja ühtse rahapoliitika rakendamine. Selle ülesande täitmise eest vastutab EKP.

4.

Lepinguga kehtestati kriteeriumid, mida riigid peavad euro kasutuselevõtuks täitma

Lepinguga kehtestati ka euro tegelikku toimimist reguleerivad eeskirjad. Muu hulgas määrati kindlaks euroalaga ühinemise kriteeriumid.

Nende konkreetsete eeskirjade – nn Maastrichti kriteeriumite või lähenemiskriteeriumite – eesmärk on tagada hinnastabiilsuse säilitamine euroalal ka uute riikide ühinemisel ühisrahaga.

Need tagavad, et ühinevate riikide areng on stabiilne järgmistes valdkondades:

Inflatsioon

Riigi keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi inflatsioonimäära.

Valitsemissektori võlapositsioon

Riigi aastane eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst ja valitsemissektori võlg ei tohi ületada 60% SKPst.

Intressimäärad

Riigi pikaajaliste intressimäärade tase vaadelduna ühe aasta kestel ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.

Vahetuskurss

Riik peab säilitama oma vääringu stabiilse vahetuskursi. See tähendab, et vahetuskurss peab püsima vahetuskursimehhanismis (ERM2) kehtestatud kõikumisvahemiku piires vähemalt kaheaastase vaatlusperioodi jooksul.

5.

Leping tähistas suurt edasiminekut Euroopa lõimumisel

Euroopa riigid on üksteisele lähemale liikunud

Euroopa riigid on alates Maastrichti lepingu allkirjastamisest üksteisele lähenenud, kuigi osa poliitikavaldkondi, nagu majandus- ja eelarvepoliitika, on riikide otsustada. Euroopa juhid on riikide edasise lõimumise saavutamiseks kokku leppinud täiendavates sammudes:

Stabiilsuse ja kasvu pakt

1997. aastal vastu võetud stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada usaldusväärse eelarvepoliitika järgimine liikmesriikides.

Euroopa stabiilsusmehhanism

Euroopa stabiilsusmehhanism loodi rahalise abi andmiseks neile euroala riikidele, kes on tõsistes finantsraskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda.

Pangandusliit

Finantskriisi järel loodud ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu ülesanne on muuta Euroopa pangandussüsteem turvalisemaks ning suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust.

Praegu saab Euroopa koostööst kasu rohkem kui 440 miljonit inimest 27 liikmesriigis.

Ühisraha kasutuselevõtu tegevuskava vastuvõtmisele järgnenud aastatel on eurost saanud maailmas tähtsuselt teine vääring, mis kuulub 340 miljoni inimese igapäevaellu 19 riigis.