Viis olulist fakti Maastrichti lepingu kohta

15. veebruar 2017

1. Selle lepinguga loodi Euroopa Liit

Maastrichti leping, mida ametlikult nimetatakse Euroopa Liidu lepinguks, tähistas „uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises”. Sellega loodi alus ühisraha euro kasutuselevõtuks ja laiendati märkimisväärselt Euroopa riikide vahelist koostööd mitmes uues valdkonnas:

  • loodi Euroopa kodakondsus, mis võimaldab kodanikel elada teistes liikmesriikides ja liikuda vabalt ühest liikmesriigist teise;
  • kehtestati ühine välis- ja julgeolekupoliitika;
  • lepiti kokku tihedam politsei- ja õiguskoostöö kriminaalasjades.

Leping allkirjastati Madalmaade linnas Maastrichtis, mis asub Belgia ja Saksamaa piiri lähedal. See oli Euroopa lõimumise süvendamist käsitlevate mitmeaastaste valitsustevaheliste arutelude tulemus.

2. Lepingu allkirjastasid 12 riiki

7. veebruaril 1992 kirjutasid lepingule alla 12 riigi esindajad – Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

Leping ratifitseeriti seejärel iga riigi parlamendis, ning mõnes riigis korraldati referendum. Maastrichti leping jõustus ametlikult 1. novembril 1993 ja sellega oli Euroopa Liit ametlikult loodud.

Hiljem on Euroopa Liiduga ühinenud veel 16 riiki, kes võtsid vastu nii Maastrichti lepingus kui ka sellele järgnenud aluslepingutes sätestatud eeskirjad.

3. Lepinguga loodi alus euro kasutuselevõtuks

Maastrichti leping sillutas teed Euroopa ühisraha euro loomisele. See tähistas Euroopa üha suurema majandusliku koostöö üle aastakümneid peetud arutelu kulminatsiooni. Lepinguga asutati ka Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteem ning sätestati nende eesmärgid. EKP esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus, st kaitsta euro väärtust.

Euroopa ühisraha idee pakkus esimest korda välja Euroopa Komisjon 1960. aastate alguses. 1970. aastate ebastabiilse majanduskeskkonna tõttu see projekt siiski seiskus.

Euroopa juhid pöördusid 1986. aastal ühisraha idee juurde tagasi ja otsustasid 1989. aastal alustada kolmeetapilist üleminekuprotsessi. Maastrichti lepinguga sätestati ametlikult järgmised etapid:

  • 1. etapp (1. juulist 1990 kuni 31. detsembrini 1993): kapitali vaba liikumise sisseseadmine liikmesriikide vahel;
  • 2. etapp (1. jaanuarist 1994 kuni 31. detsembrini 1998): koostöö edendamine liikmesriikide keskpankade vahel ja liikmesriikide majanduspoliitika suurem ühtlustamine;
  • 3. etapp (1. jaanuarist 1999 praeguseni): euro järkjärguline kasutuselevõtt ja ühtse rahapoliitika rakendamine – selle eest vastutab EKP.

4. Lepinguga kehtestati kriteeriumid, mida riigid peavad euro kasutuselevõtuks täitma

Peale ühisraha kasutuselevõtu ajakava sätestamise kehtestati lepinguga ka euro tegeliku toimimise eeskirjad. Muu hulgas kehtestati kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas riik on euro kasutuselevõtuks valmis.

Nende konkreetsete eeskirjade – nn Maastrichti kriteeriumide või lähenemiskriteeriumide – eesmärk on tagada hinnastabiilsuse säilitamine euroalal ka uute riikide ühinemisel ühisrahaga. Need tagavad, et ühinevad riigid on stabiilsed järgmistest valdkondades:

  • inflatsioon;
  • valitsussektori võlatase;
  • intressimäärad;
  • vahetuskurss.

5. Leping tähistas suurt edasiminekut Euroopa lõimumisel

Euroopa riigid on alates Maastrichti lepingu allkirjastamisest üksteisele lähenenud, kuigi osa poliitikavaldkondi, nagu majandus- ja eelarvepoliitika, jäeti riikide otsustada. Euroopa juhid on riikide edasise lõimumise saavutamiseks kokku leppinud täiendavates sammudes:

  • 1997. aastal võeti vastu stabiilsuse ja kasvu pakt, et tagada usaldusväärse eelarvepoliitika järgimine liikmesriikides;
  • loodi Euroopa stabiilsusmehhanism rahalise abi andmiseks neile euroala riikidele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda sellised probleemid ähvardavad;
  • finantskriisi järel loodi ühtne järelevalvemehhanism ja ühtne kriisilahendusnõukogu, et muuta Euroopa pangandussüsteem turvalisemaks ning suurendada finantsintegratsiooni ja -stabiilsust.

Praegu saab Euroopa koostööst kasu rohkem kui 510 miljonit inimest 28 liikmesriigis. 25 aastat pärast euro tegevuskava vastuvõtmist on eurost saanud teine maailmas enim kaubeldav vääring, mis kuulub 340 miljoni inimese igapäevaellu 19 riigis.