Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri


Korduma kippuvad küsimused sularaha kohta

Kas lähitulevikus kaob sularaha käibelt?

Ei kao. Sularaha jääb seaduslikuks maksevahendiks ka edaspidi. Sularaha on väärtuse säilitaja. Pangatähtede ehtsust saab usaldusväärselt kindlaks teha ja neid saab hõlpsalt eristada võltsingutest. Peale selle ei ole sularahaga makstes vaja kolmandat osapoolt. Ükski teine maksevahend ei hõlma kõiki neid omadusi sama tõhusalt kui sularaha.

Kas viipemaksete levik muudab sularaha tähtsusetuks?

Ei muuda. Sularaha ainulaadsed omadused tagavad selle olulisuse ka tulevikus. Digitaalseid maksevahendeid võivad paljud pidada mugavaks, kuid need ei sobi siiski kõigile. Viipemaksed ei asenda maksevahendina sularaha. Need kaks makseviisi eksisteerivad korraga.

Kas jaemüüjatel on lubatud keelduda sularaha vastuvõtmisest?

Tuginedes euro seadusliku maksevahendi eksperttöörühma aruandele, andis Euroopa Komisjon välja soovituse (2010/1919/EL), milles sätestatakse järgmised põhimõtted seoses sularaha vastuvõtmise kohustusega.

  • Jaemüüjad ei saa keelduda sularaha vastu võtmast, välja arvatud juhul, kui pooled on leppinud kokku kasutada muid maksevahendeid.
  • Ei piisa pelgalt jaemüüja paigaldatud teatest, et sularahamakseid või teatava nimiväärtusega pangatähti vastu ei võeta. Selleks peab jaemüüja esitama õiguspärase põhjenduse, milleks võivad olla näiteks raskused vahetusrahaks vajaliku piisava sularahavaru tagamisel või suurte sularahasummade hoidmisest tingitud konkreetne füüsilise turvalisusega seotud risk.
  • Kodanikele esmavajalikke teenuseid pakkuvad avaliku sektori üksused ei saa ilma piisava põhjenduseta kehtestada sularahamaksetele piiranguid ega nende vastuvõtmisest keelduda. See kahjustaks europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatust, mis on kaitstud ELi õigusega.

Kas riikide keskpankadel on pädevust seoses pangatähtede ja müntidega?

Jah, on küll. Europangatähtede emiteerimise eest vastutavad EKP ja eurosüsteemi riikide keskpangad. Euromüntide väljaandmise ülesanne on aga antud liikmesriikidele, ehkki emiteeritavate müntide mahu kiidab heaks EKP. Müntide tarnelogistikaga ja varude ladustamisega tegelevad aga kõigi riikide keskpangad.

Kas kommertspankade pädevuses on kindlaks teha pangatähe ehtsust?

Ei ole. Kui kommertspank kahtleb europangatähe ehtsuses, tuleb see üle anda riigi keskpangale (või riiklikule pädevale analüüsikeskusele), kes teeb lõpliku otsuse pangatähe ehtsuse kohta.

Kas sama nimiväärtusega pangatähed (nt kaks 20-eurost pangatähte) võivad olla erineva kujundusega?

Jah, võivad küll. Esimese seeria europangatähed (5-eurosest kuni 500-euroseni) lasti ringlusse 2002. aastal ja need kehtivad jätkuvalt seadusliku maksevahendina. Aastatel 2013–2019 võtsid EKP ja eurosüsteemi riikide keskpangad käibele europangatähtede teise seeria nimiväärtustega alates 5 eurost kuni 200 euroni (500-eurost pangatähte enam ei emiteerita). Nii esimese kui ka teise seeria pangatähtede väärtus on sama.

Kas koroonaviirus levib ka pangatähtede kaudu?

Pangatähtede kaudu levivate viiruseosakeste hulk on nii väike, et nakkusoht on tühine võrreldes muude pindadega, millega inimesed iga päev kokku puutuvad. Selleks et sularaha kasutamine oleks ka edaspidi võimalikult ohutu, teeb EKP tihedat koostööd Euroopa laboritega, kes analüüsivad koroonaviiruse püsimist erinevatel pindadel. Lähemalt saab lugeda meie blogiartiklist.