Europangatähtede ringlus

Nimiväärtused

Pangatähed meie rahakotis

Seitsmest europangatähe nimiväärtusest kasutatakse igapäevasteks makseteks kõige enam väikese ja keskmise nimiväärtusega pangatähti. Neid väljastavad tavaliselt ka sularahaautomaadid. Suurte nimiväärtuste (200- ja 500-eurone) kasutamine annab võimaluse hoida korraga suurt summat sularaha. Neid kasutatakse peamiselt väärtuse säilitajana, aga ka kallite ostude tegemiseks.

2013. aasta lõpus oli ringluses ligikaudu 7 miljardit 50-eurost pangatähte. 50-eurosed pangatähed moodustasid peaaegu 42% ringluses olevatest pangatähtedest ja rohkem kui ühe kolmandiku ringluses olevate pangatähtede koguväärtusest. 500-euroseid pangatähti ringles 290 miljardi euro väärtuses, mis moodustas 30% ringluses olevate pangatähtede koguväärtusest.

Teave ringluses olevate europangatähtede arvulise struktuuri kohta on avaldatud ingliskeelses statistika rubriigis.

Väljaspool euroala

Europangatähtede liikumine

Europangatähti ei kasutata ainult euroalal. Euro on rahvusvaheline vääring, seega ringleb osa europangatähti väljaspool euroala.

Väärtuse alusel hinnates asub ligikaudu 20–25% ringluses olevatest europangatähtedest väljaspool euroala ning valdavalt euroala riikide naabruses. Europangatähtede nõudlus väljaspool euroala suurenes järsult finantskriisi süvenedes 2008. aasta oktoobris. Nõudlus kasvas eelkõige Ida-Euroopa riikides, kus riikide vääringud odavnesid euro suhtes. Need pangatähed püsivad endiselt ringluses, mis näitab, et euroalaväliste riikide elanikud hoiavad neid enda käes.

Sularahatsükkel

Rahavoog

Pangatähtede liikumisel majanduses on kindel muster. Kommertspangad tellivad pangatähti keskpangalt ja lasevad need siis sularahaautomaatide abil ringlusse. Inimesed kasutavad pangatähti poodides, turgudel ja mujal ning seejärel hoiustavad jaemüüjad need oma pangakontodel. Pangad omakorda saadavad pangatähed oma riigi keskpanka, kes kontrollib nende ehtsust ja ringluskõlblikkust.

Sularaha pakkumisahela korraldus on riigiti erinev ja sõltub näiteks:

  • keskpanga ja tema filiaalide struktuurist,
  • pankade ja nende filiaalide struktuurist,
  • õiguslikust režiimist,
  • elanike maksmisharjumustest,
  • sularahaveoga tegelevate ettevõtete infrastruktuurist,
  • riigi geograafiast, ajaloost ja traditsioonidest.

Seetõttu ei saa kogu euroalal kasutada ühtset sularahapakkumise mudelit.

Erinevustest hoolimata jätkab eurosüsteem püüdlusi euroala riikide keskpankade pakutavate sularahateenuste suurema ühtlustamise suunas. Selleks konsulteeritakse nii riikide kui ka Euroopa institutsioonide osapooltega. Suurem ühtlustumine ja lõimumine võimaldab osapooltel paremini kasutada ühisraha eeliseid.

Sortimine ja hävitamine

Kõlblik või mitte?

Selleks, et inimesed vääringut usaldaksid, peavad pangatähed olema ehtsad ja kõrge kvaliteediga. Enne ringlusse laskmist kontrollivad euroala keskpangad, kas rahatähed on ehtsad ja pole liialt kahjustatud või määrdunud.

Riikide keskpangad kontrollivad pangatähti täisautomaatsete rahakäitlemisseadmete abil. Need seadmed sordivad pangatähti, et hoida kõrget kvaliteeti. 2013. aastal tunnistasid keskpangad ringluskõlbmatuks ja asendasid umbes 6 miljardit pangatähte. Määrdunud või kahjustatud pangatähed hävitatakse.