Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Mälestusmärk Grossmarkthalle juures

Ellujäänu jutustab oma loo

Edith Erbrich on üks holokaustis ellujäänuid. 1945. aastal küüditati ta koos teiste pereliikmetega Grossmarkthallest Theresienstadti, kus asusid juutide geto ja koonduslaager. Ta on üks väheseid Frankfurti naasnud ellujäänuid ning külastab mälestusmärki sageli.

Vaata Edith Erbrichi lugu

Aastad 1941–1945 tähistavad Grossmarkthalle ajaloo tumedaimat ajajärku, mil hoone idatiiva keldrit kasutati kogumispunktina juutide küüditamisel. Siit pandi üle 10 000 Frankfurdi juudi rongidele ja viidi koonduslaagritesse. Galerii

Juba 2001. aastal otsustasid EKP ja Frankfurdi juudi kogukond korraldada rahvusvahelise konkursi mälestusmärgi projekteerimiseks. Aastatel 2009–2011 kuulutaski Frankfurdi linn välja konkursi tihedas koostöös Frankfurdi juudi kogukonna ja EKPga. Võidu pälvis KatzKaiseri arhitektide projekt, mis keskendub õnnestunult olemasolevatele ajalookildudele, jutustades küüditamise keerukaid tahke sümboliseeriva loo ilma sündmuspaigalt tähelepanu tõmbamata. Projekt kajastab nii kuriteoni viinud otsustusprotsesse kui ka kuritegu, st küüditamist ennast.

Jalgtee, jaamakorralduspunkt ja raudteerööpad avalikus ruumis

Mälestusmärgi avalikkusele juurdepääsetav osa asub Grossmarkthalle idaküljel, kus kulgeb Ostendi linnaosa ja Maini jõge ühendav jalg- ja rattatee. Koos vanade raudteerööbaste ja nende kõrval seisva jaamakorralduspunktiga on see rajatud meenutamaks juudi naiste, meeste ja laste küüditamist. Säilitatud on ka treppidega jalakäigusild. Siin jäeti hüvasti oma lähedastega või jälgiti lihtsalt toimuvaid sündmusi.

Müüridevaheline käik ja keldriruumid

Betoonist tee kulgeb objekti idaküljelt Grossmarkthalle keldriruumideni, markeerides kunagist keldriust ja liigendades ümbritseva maastiku. Tee piirneb mõlemast küljest betoonmüüriga. Klaaspaneel võimaldab vaadata alla keldriruumidesse ja piiluda n-ö ajaloo sügavustesse. Kelder, kus inimesi enne küüditamist hoiti, on säilitatud suures osas muutmata kujul, et tagada mälestusmärgi autentsus. Selleks et küüditamiste eri vaatenurgad külastajatele ja möödujatele lähemale tuua, on mälestusmärgi mitmele objektile graveeritud ohvrite ja pealtnägijate tunnistusi. Mälestusmärk on projekteeritud nii, et kogu informatsioon oleks vaatajale kättesaadav jalutuskäigul läbi pargivööndi, ilma et tuleks ette võtta eraldi külastust.

Kõik selle jaotise teemad