Keskpankade koostöö

Keskpankade koostööl on pikk ajalugu. See algas 20. sajandi esimesel poolel, mil loodi tähtsamate keskpankade rahvusvaheline võrgustik. Aastal 1930 asutati Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS). Keskpangad jagavad omavahel ekspertkogemusi ja häid tavasid ning suurendavad ühiselt finantssuutlikkust.

Keskpankade koostöö

Põhialus

Keskpankade koostöö seisneb ekspertkogemuste ja oskusteabe jagamises. Selle kaudu suurendatakse asjatundlikkust, tõhusust, sõltumatust ja läbipaistvust ning edendatakse rahapoliitika stabiilsust ja finantsstabiilsust kogu maailmas.

Koostöövormid

Keskpankade koostöö hõlmab väga erinevaid tegevusi. Keskpangad annavad abi oma koolituskeskuste kaudu, pakkudes mitmesuguseid kursuseid ja muid õppevorme ning korraldades konverentse ja seminare teiste keskpankade esindajatele. Abi võidakse anda ka otse abisaavatele institutsioonidele, näiteks töötajate püsilähetuste kaudu, toetades nende struktuuri ja tegevuspõhimõtete kujundamist või korraldades regulaarseid missioone, mis keskenduvad näiteks tehnilistele küsimustele või üldistele tööpõhimõtetele. Keskpangad võivad tegutseda ühepoolselt või sõlmida lepinguid muude organisatsioonidega (nt rahvusvahelised finantseerimisasutused, ELi institutsioonid või oma riigi valitsus) meetmete kooskõlastamiseks ja vajaduse korral välisrahastamise hankimiseks.

EKP võib vajaduse korral anda kahepoolset abi keskpankadele kogu maailmas. Toetus võib keskenduda traditsioonilistele keskpanga tegevusvaldkondadele, kuid võib väljenduda ka abi- või tehniliste meetmetena. Teiste keskpankade töötajaid kutsutakse külastama EKPd ja EKP eksperdid külastavad institutsioone teistes riikides.

Lisaks pakub EKP teiste keskpankade töötajatele koolitusvõimalusi.

Samuti pakub lisalugemist 2008. aasta juulis avaldatud EKP kuubülletääni artikkel „The Eurosystem as a provider of technical assistance to EU Neighbouring Regions”. Kõnealuste küsimustega tegelevate EKP ekspertidega saab ühendust võtta meiliaadressil centralbankcooperation@ecb.europa.eu.

EKP koordineeritavad programmid

ELi riikide keskpangad on aastate jooksul osalenud ulatuslikes mitmeaastastes keskpankade koostööprogrammides, mida rahastab Euroopa Komisjon. See koostöövorm (mestimine; ingl twinning) on osutunud edukaks, sest selle kaudu luuakse tihedad sidemed sarnaseid või samu ülesandeid täitvate institutsioonide vahel. Selliseid kokkuleppeid võib sõlmida iga ELi liikmesriigi avalik-õiguslik asutus, näiteks riigi keskpank, ning neis võivad osaleda teiste liikmesriikide asutused kuni kolmest institutsioonist koosnevate konsortsiumidena.

Lisaks on EKP alates 2003. aastast sõlminud Euroopa Komisjoniga kokkuleppeid, mis on võrreldavad mestimiskavadega ning millega soovitakse samuti saavutada konkreetseid eesmärke. EKP sõlmib neid kokkuleppeid partnerluses eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadega. Eeliseks on see, et piisab ühest finantskokkuleppest EKP ja Euroopa Komisjoni vahel ning riikide keskpangad ei pea eraldi kokkuleppeid sõlmima. Ühtlasi näitab see, et eurosüsteem täidab oma ülesandeid tulemuslikult ja tõhusalt ning koostöö ja meeskondlikus vaimus.

2013. aastaks oli EKP koordineerinud tehnilise koostöö programme juba kümme aastat. Seda tähistati konverentsiga „International central bank cooperation before, during and after the crisis”, kus paljud kõrgetasemelised esinejad rõhutasid veel kord keskpankadevahelise koostöö tähtsust nii enne majanduskriisi, kriisi ajal kui ka pärast seda. Vt EKP asjakohast pressiteadet ja konverentsi kava.

Põhjalikum teave EKP koordineeritavate ja ELi rahastatavate keskpankadevaheliste koostööprogrammide ning välisrahastamiseta programmide kohta on avaldatud lõpetatud ja pooleliolevaid programme käsitlevates rubriikides.

Lõpetatud programmid

Koostöö Serbia keskpangaga (2011–2013)

Ajavahemikus 1. veebruarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 pakkusid EKP ja 21 keskpanka Serbia keskpangale abi tema jõupingutustes ELi keskpanganduse standardite rakendamisel, et teha ettevalmistusi Serbia Vabariigi ühinemiseks Euroopa Liiduga. 35-kuuline programm viidi ellu aastatel 2008–2009 toimunud vajaduste kaardistamise järelmeetmena ning see hõlmas 13 keskpangandusega seotud valdkonda, millest mõnesid käsitleti juba vajaduste kaardistamisel: i) finantssektori järelevalve; ii) õigusaktide ühtlustamine; iii) kapitali liikumise liberaliseerimine; iv) välisvaluutareservide haldamine; v) raha- ja vahetuskursioperatsioonid; vi) finantsteenustega seotud tarbijakaitse; vii) ELiga ühinemise toetamine; viii) majandusanalüüs ja -uuringud; ix) statistika; x) maksesüsteemid; xi) finantsstabiilsus; xii) infotehnoloogia ning xiii) raamatupidamisarvestus ja finantsaruandlus.

Koostöös osalesid järgmised ELi keskpangad: Belgia keskpank, Bulgaaria keskpank, Tšehhi keskpank, Saksamaa keskpank, Eesti Pank, Iirimaa keskpank, Kreeka keskpank, Hispaania keskpank, Prantsusmaa keskpank, Küprose keskpank, Luksemburgi keskpank, Ungari keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Poola keskpank, Portugali keskpank, Rumeenia keskpank, Sloveenia keskpank, Slovakkia keskpank, Soome keskpank ja Inglise keskpank.

Koostöö endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi keskpangaga (2012–2013)

Ajavahemikus 15. oktoobrist 2012 kuni 14. juulini 2013 pakkusid EKP ja ELi kümme keskpanka endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi keskpangale tuge, aidates tuvastada konkreetseid teemasid, milles pank peab tegema edusamme, et jõuda ELi liikmesriigi keskpangaga võrreldavale tasemele. Teemad puudutasid kümmet keskpangandusega seotud valdkonda: raamatupidamine, pangatähed, majandusanalüüs ja -uuringud, personaliküsimused, infotehnoloogia, siseaudit, õigusteenused, raha- ja vahetuskursipoliitika, maksesüsteemid ja statistika. Nõutav tase tuleks saavutada ajaks, mil endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik saab ELi liikmesriigiks ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi keskpank ühineb Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS).

Koostöös osalesid Saksamaa keskpank, Eesti Pank, Iirimaa keskpank, Hispaania keskpank, Itaalia keskpank, Malta keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Sloveenia keskpank ja Slovakkia keskpank. Programmi toetasid ka Bulgaaria keskpanga eksperdid.

Koostöö Bosnia ja Hertsegoviina keskpangaga (2010–2011)

Ajavahemikus 1. aprillist 2010 kuni 30. septembrini 2011 pakkusid EKP ja seitse keskpanka Bosnia ja Hertsegoviina keskpangale abi tema jõupingutustes ELi keskpanganduse standardite rakendamisel, et teha ettevalmistusi Bosnia ja Hertsegoviina ühinemiseks Euroopa Liiduga. Kaasa aitasid ka Bulgaaria keskpanga ja Rumeenia keskpanga eksperdid. 18-kuuline programm viidi ellu 2007. aastal toimunud vajaduste kaardistamise järelmeetmena ning see hõlmas kuut keskpangandusega seotud valdkonda (esimeses kolmes valdkonnas keskenduti 2007. aastal antud soovitustele): i) statistika; ii) majandusanalüüs ja -uuringud; iii) finantsstabiilsus; iv) õigusaktide ühtlustamine ELi õigusaktidega; v) ELiga lõimumise kooskõlastamine ning vi) Bosnia ja Hertsegoviina keskpanga IT-teenuste kvaliteedi parandamine.

Koostöös osalesid Saksamaa keskpank, Kreeka keskpank, Hispaania keskpank, Itaalia keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank ja Sloveenia keskpank.

Koostöö ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega (2010–2012)

Ajavahemikus 19. jaanuarist 2010 kuni 18. jaanuarini 2012 pakkusid EKP ja euroala 14 riigi keskpangad abiprogrammi ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. Programmi eesmärk oli tugevdada makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalvet Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Eurosüsteem teostas programmi tihedas koostöös rahvusvaheliste finantsringkondadega. Kooskõlas G20 riikide soovitusega toetuti ka kogemustele, mida on järelevalveraamistiku läbivaatamisel ja tõhustamisel juba saanud Baselis, Brüsselis, Londonis ja Washingtonis tegutsevad organid ja institutsioonid. Esimesel aastal korraldati programmi raames rohkem kui 20 koolitust ja kolm kõrgetasemelist seminari ning kaasatud oli ligikaudu 36 institutsiooni. Teisel aastal pakuti programmi raames teatava järelevalvevõimekuse kujundamiseks kahepoolset abi kaheksale abisaajale; sellele järgnesid kriisihalduse ja kriisiks valmisoleku harjutused.

Koostöös osalesid Belgia keskpank, Kreeka keskpank, Hispaania keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Küprose keskpank, Luksemburgi keskpank, Malta keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Portugali keskpank, Sloveenia keskpank, Slovakkia keskpank ja Soome keskpank.

ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid olid Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Türgi, Serbia ja Kosovo (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244/99).

Koostöö Egiptuse keskpangaga (2009–2012)

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. märtsini 2012 pakkusid EKP ja ELi seitse keskpanka Egiptuse keskpangale abi pangajärelevalve tugevdamisel Egiptuses, ajakohastades järk-järgult Egiptuse keskpanga eeskirju, määrusi, aruandlusraamistikku ja järelevalvetavasid ning viies neid vastavusse Basel II raamistiku põhinõuetega kooskõlas Egiptuse keskpanga kavandatud strateegiaga, mida esitleti kommertspankadele Kairos 14. oktoobril 2009. Reformiprotsess hõlmab konsultatsioone pangasektoriga nii kvaliteediküsimustes kui ka seoses kvantitatiivse mõju uuringutega.

Koostöös osalesid Bulgaaria keskpank, Tšehhi keskpank, Saksamaa keskpank, Kreeka keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank ja Rumeenia keskpank.

Koostöö Serbia keskpangaga (2008–2009)

Ajavahemikus 1. septembrist 2008 kuni 31. maini 2009 pakkusid EKP ja ELi 17 liikmesriigi keskpangad Serbia keskpangale tuge, aidates tuvastada konkreetseid teemasid, milles pank peab tegema edusamme, et jõuda ELi liikmesriigi keskpangaga võrreldavale tasemele. Teemasid otsiti kuuest keskpangandusega seotud valdkonnast: pangajärelevalve, Serbia keskpanga pädevusse kuuluvate õigusaktide ühtlustamine ühenduse õigustikuga, kapitali liikumise liberaliseerimine, rahapoliitika teostamine ja vahetuskursimehhanism, monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika ning finantsteenustega seotud tarbijakaitse. Nõutav tase tuleks saavutada ajaks, mil Serbia saab ELi liikmesriigiks ning Serbia keskpank ühineb Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS). EKP ja partnerkeskpangad andsid 69 soovitust, mida Serbia keskpank on hakanud rakendama.

Koostöös osalesid Belgia keskpank, Bulgaaria keskpank, Tšehhi keskpank, Taani keskpank, Saksamaa keskpank, Eesti Pank, Kreeka keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Küprose keskpank, Läti keskpank, Ungari keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Poola keskpank, Rumeenia keskpank ja Inglise keskpank.

Koostöö Venemaa keskpangaga (2008–2011)

Ajavahemikus 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2011 pakkusid EKP ja eurosüsteemi kaheksa keskpanka Venemaa keskpangale abi pangajärelevalve ja siseauditi valdkonnas. Pangajärelevalvega seoses oli programmi üldine eesmärk aidata Venemaa keskpangal säilitada Venemaa pangandussüsteemi stabiilsust. Sooviti ajakohastada pangajärelevalvet käsitlevaid eeskirju, põhimõtteid ja tavasid, et viia need kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega (Basel II raamistik), mille on kehtestanud Baseli pangajärelevalve komitee. Seejuures toetuti kogemustele, mis on saadud Basel II raamistiku rakendamisest Euroopa Liidus. Siseauditi valdkonnas sooviti toetada Venemaa keskpanga jõupingutusi tõhustada riskipõhist siseauditit. Selleks korraldasid eurosüsteemi eksperdid koolitusi ja andsid konsultatsioone eurosüsteemi riskipõhise siseauditi heade tavade kohta üldiselt ning keskendusid konkreetsemalt välisvaluutareservide haldamise siseauditile ning IT-süsteemide ja -vahendite kasutamisele.

Koostöös osalesid Saksamaa keskpank, Kreeka keskpank, Hispaania keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank ja Soome keskpank.

Koostöö Bosnia ja Hertsegoviina keskpangaga (2007)

Ajavahemikus 1. märtsist kuni 31. augustini 2007 pakkusid EKP ja ELi kaheksa keskpanka Bosnia ja Hertsegoviina keskpangale tuge, aidates tuvastada konkreetseid teemasid, milles pank peab tegema edusamme, et jõuda ELi liikmesriigi keskpangaga võrreldavale tasemele. Teemasid otsiti seitsmest keskpangandusega seotud valdkonnast: pangajärelevalve kooskõlastamine, majandusanalüüs ja -uuringud, finantsstabiilsus, siseaudit, rahapoliitika rakendamine valuutakomitee süsteemi raames, maksesüsteemid ja statistika. Nõutav tase tuleks saavutada ajaks, mil Bosnia ja Hertsegoviina saab ELi liikmesriigiks ning Bosnia ja Hertsegoviina keskpank ühineb Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS). EKP ja partnerkeskpangad andsid 71 soovitust, mida Bosnia ja Hertsegoviina keskpank on hakanud rakendama.

Koostöös osalesid Saksamaa keskpank, Eesti Pank, Kreeka keskpank, Hispaania keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Austria keskpank ja Sloveenia keskpank.

Koostöö Egiptuse keskpangaga (2005–2007)

Ajavahemikus 1. detsembrist 2005 kuni 30. novembrini 2007 pakkusid EKP ja eurosüsteemi neli keskpanka Egiptuse keskpangale abi pangajärelevalvealaste haldus- ja operatsiooniliste menetluste üldisel läbivaatamisel. Eesmärgiks oli liikuda riskipõhise lähenemisviisi suunas. Töö hõlmas kuut valdkonda: püsijärelevalve, inspekteerimine, makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüs, eeskirjad ja standardiloome, menetlused ja infotehnoloogia ning koolitusprogramm pangajärelevalvet teostavatele töötajatele. Kahe aasta jooksul korraldati üle 70 ettevõtmise, sealhulgas ekspertide missioonid, õppevisiidid, koolituskursused ja muud konsultatsioonid.

Koostöös osalesid Saksamaa keskpank, Kreeka keskpank, Prantsusmaa keskpank ja Itaalia keskpank.

Koostöö Venemaa keskpangaga (2003–2005)

Ajavahemikus 1. novembrist 2003 kuni 31. oktoobrini 2005 pakkusid EKP ja üheksa keskpanka ning kolm ELi järelevalveasutust Venemaa keskpangale abi riskipõhise pangajärelevalve menetluse rakendamisel. Programmi raames pakuti koolitust kokku tuhandele Venemaa keskpanga piirkondlike filiaalide järelevalvetöötajale ning jagati nendega ELi asjakohaseid kogemusi. Sellega seoses korraldati Venemaal 64 koolituskursust ja neli kõrgetasemelist seminari ning lisaks oli Venemaa keskpanga töötajatel võimalus käia tutvumas ELi pangajärelevalve asutuste tööga. Venemaa keskpanga töötajate iseseisva õppematerjalina koostati inglise ja vene keeles käsiraamat „Banking supervision – European experience and Russian practices”.

Koostöös osalesid Saksamaa keskpank, Iirimaa keskpank, Hispaania keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Portugali keskpank ja Soome keskpank.

Järelevalveasutustest osalesid Soome, Rootsi ja Iirimaa finantsinspektsioonid.

Pooleliolevad programmid

Koostöö Lääne-Balkani riikide keskpankadega (2014–2015)

19. detsembril 2013 kirjutasid EKP ja Euroopa Komisjon alla lepingule 18-kuulise tehnilise koostöö programmi kohta ELi kandidaatriikidega ja Lääne-Balkani potentsiaalsete kandidaatriikidega. ELi rahastatav programm kestab 2014. aasta jaanuarist 2015. aasta juunini ning seda toetab EKP koos ELi 11 keskpangaga. Programmi raames analüüsitakse kuue kuu jooksul Albaania keskpanga tegevust 13 valdkonnas (finantsstabiilsus, infotehnoloogia, siseaudit, pangandusjärelevalve, maksesüsteemid, pangatähed ja nende emiteerimine, kommunikatsioon, ELiga lõimumine, personaliküsimused, õigusteenused, raamatupidamisarvestus ja finantsaruandlus, rahapoliitika analüüs ja operatsioonid ning statistika) ning seejärel kuue kuu jooksul Kosovo (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244/99) keskpanga tegevust seitsmes valdkonnas (finantsstabiilsus, infotehnoloogia, siseaudit, pangandusjärelevalve, maksesüsteemid, ELiga lõimumine ja haldusküsimused). Koostöö eesmärk on tuvastada teemad, milles kõnealused kaks keskpanka peavad tegema edusamme, et jõuda Euroopa Keskpankade Süsteemiga võrreldavale tasemele. Programm hõlmab ka koostööprojekti ettevalmistamist endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi keskpangaga ja võimaluse korral teiste Lääne-Balkani piirkonna keskpankadega.

Koostöös osalevad järgmised ELi keskpangad: Bulgaaria keskpank, Tšehhi keskpank, Saksamaa keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Malta keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Portugali keskpank, Sloveenia keskpank ja Slovakkia keskpank.

Koostöö Montenegro keskpangaga (2014–2015)

26. augustil 2014 kirjutasid EKP ja Montenegro ELi delegatsioon alla lepingule seitsmekuulise tehnilise koostöö programmi kohta Montenegro keskpangaga. ELi rahastatav programm kestab 2014. aasta septembrist 2015. aasta märtsini ning seda toetab EKP koos ELi liikmesriikide keskpankadega. Programmi käigus analüüsitakse Montenegro keskpanga tegevust kuues valdkonnas (raamatupidamine, ELiga lõimumine, finants- ja pangaoperatsioonid, finantsstabiilsus, operatsioonirisk ja talitluspidevus ning statistika). Koostöö eesmärk on tuvastada teemad, milles kõnealune keskpank peab tegema edusamme, et jõuda Euroopa Keskpankade Süsteemiga võrreldavale tasemele.

Koostöös osalevad järgmised ELi keskpangad: Saksamaa keskpank, Eesti Pank, Kreeka keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Madalmaade keskpank, Austria keskpank, Portugali keskpank, Sloveenia keskpank ja Slovakkia keskpank.

Koostöö Hiina keskpangaga (2008–2015)

2008. aasta septembris allkirjastasid EKP ja Hiina keskpank vastastikuse mõistmise memorandumi, milles nähakse ette kahe institutsiooni vahelise süvendatud koostöö alused. Koostöö hõlmab keskpanganduse valdkonda, ekspertidevahelist teabevahetust ning töötajate lähetusi. Vastastikuse mõistmise memorandum sõlmiti algselt kolmeks aastaks ja 2011. aastal pikendati seda automaatselt veel kolmeks aastaks. 2008. aastal allkirjastatud memorandum asendab 2002. aasta septembris allkirjastatud memorandumit.

Koostöö Türgi keskpangaga (2012–2015)

2012. aasta juulis allkirjastasid EKP ja Türgi keskpank vastastikuse mõistmise memorandumi, milles nähakse ette kahe institutsiooni vahelise süvendatud koostöö alused. Koostöö hõlmab keskpanganduse valdkonda, ekspertidevahelist teabevahetust ning töötajate lähetusi. Esialgu on koostöö keskmes olnud majandusuuringud ja rahapoliitika, kommunikatsioon, rahvusvahelised suhted ja finantsstabiilsus. Memorandum vaadatakse uuesti läbi kolme aasta möödudes.

Koostöö Venemaa keskpangaga (2012–2015)

2012. aasta oktoobris allkirjastasid EKP ja Venemaa keskpank vastastikuse mõistmise memorandumi, et jätkata koostööd kahe institutsiooni vahel. Esialgu hõlmab see rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja pangajärelevalvet. Memorandum ja koostöövaldkonnad vaadatakse uuesti läbi kolme aasta möödudes. EKP teostab programmi koos eurosüsteemi keskpankadega ning see tugineb aastatel 2003–2005 ja 2008–2011 varasemate programmide käigus rajatud tugevatele suhetele.

Koostöös osalevad Saksamaa keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Madalmaade keskpank ja Austria keskpank.