EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32005O0004
Guideline of the European Central Bank of 15 February 2005 amending Guideline ECB/2003/2 concerning certain statistical reporting requirements of the European Central Bank and the procedures for reporting by the national central banks of statistical information in the field of money and banking statistics (ECB/2005/4)
Euroopa Keskpanga suunis, 15. veebruar 2005, millega muudetakse suunist EKP/2003/2 Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta ja riikide keskpankade statistilise teabe aruandluse korra kohta rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas (EKP/2005/4)
Euroopa Keskpanga suunis, 15. veebruar 2005, millega muudetakse suunist EKP/2003/2 Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta ja riikide keskpankade statistilise teabe aruandluse korra kohta rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas (EKP/2005/4)
OJ L 109, 29.4.2005, p. 6–80
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 10 Volume 007 P. 8 - 82
Special edition in Romanian: Chapter 10 Volume 007 P. 8 - 82
No longer in force, Date of end of validity: 02/09/2007; mõjud tunnistatud kehtetuks 32007O0009
|
29.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/6 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
15. veebruar 2005,
millega muudetakse suunist EKP/2003/2 Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta ja riikide keskpankade statistilise teabe aruandluse korra kohta rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas
(EKP/2005/4)
(2005/326/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 12.1 ja 14.3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Pärast 6. veebruari 2003. aasta suunise EKP/2003/2 (Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta ja riikide keskpankade statistilise teabe aruandluse korra kohta rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas) (1) läbivaatamist on osutunud vajalikuks teatud muudatused. |
|
(2) |
Muudatusi on vaja suunise sätetes ning I ja II lisas, kuna III lisa, mis sisaldas erinevat liiki statistika esitamise ajakava, jäetakse välja. III lisa jäetakse välja, kuna Euroopa Keskpank (EKP) teavitab riikide keskpanku (RKPd) vastavatest järgmise aasta andmete esitamise ajakavadest igal aastal enne septembri lõppu. |
|
(3) |
V lisa tuleb muuta, et krediidiasutuste aruandluse skeem vastaks RKPde ja muude rahaloomeasutuste jaoks kasutusel olevale skeemile. |
|
(4) |
VI lisas tuleb eksituse vältimiseks asendada mõiste “statistilised struktuurinäitajad” mõistega “struktuuri finantsnäitajad”. Eksitus võib tekkida, kuna Eurostat koostab struktuurinäitajate kogumit, mis samuti esineb EKP andmebaasis. |
|
(5) |
VII lisa tuleb muuta, et kirje “keskvalitsuse poolt hoitavad euro pangatähed ja mündid” oleks esmatähtis memokirje. See aitab kaasa rahaagregaatide arvutamisel. |
|
(6) |
IX lisa tuleb muuta, et hõlmatud oleksid rahandus- ja pangandusstatistika memokirjed, mis on olulised rahaliidu finantskontode (monetary union financial accounts, MUFA) koostamiseks kord kvartalis. |
|
(7) |
X lisa tuleb muuta seoses 22. novembri 2001. aasta määruse EKP/2001/13 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta) (2) muutmisega teatud finantsinstrumentidele kohaldatavate hindamisreeglite osas. Täiendavalt tuleb muuta tabelit 5, et hõlmatud oleks kvartalimemokirjete korrigeerimine. |
|
(8) |
XIII lisa tuleb muuta, et võtta arvesse X lisas nõutavat uut kvartalimemokirjete korrigeerimist. |
|
(9) |
XVI lisa tuleb muuta, et aruandluse ajakava vastaks reservibaasi statistika ajakavale. |
|
(10) |
XVIII lisa tuleb muuta seoses uue nõudega esitada andmeid investeerimisfondide poolt emiteeritud osakute/aktsiate tehingute ning müügi ja tagasiostu kohta. Lisada tuleb ka MUFA koostamises kasutatav nõue uute aegridade kohta. |
|
(11) |
XIX lisa tuleb muuta, et hõlmatud oleks nullkupongvõlakirjade hindamise valem. |
|
(12) |
Mõned muutused on vajalikud seoses ülemineku aruandluse korra ja erandite läbivaatamise (sh seoses uute liikmesriikide liitumisega 1. mail 2004) ja aegumisega. |
|
(13) |
Vastavalt põhikirja artiklitele 12.1 ja 14.3 moodustavad EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Suunist EKP/2003/2 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. RKPd koostavad ja esitavad vastavalt määrusele EKP/2001/13 kaks koondbilanssi oma liikmesriigi allsektorite “keskpank” ja “muud rahaloomeasutused” kohta. Keskpanga bilansiga seoses nõutavad statistilised andmed on täpsemalt määratletud I lisas esitatud rahandus- ja pangandusandmete vastavustabelites. EKP tuletab statistilise aruandluse eesmärgil oma bilansist andmed, mis vastavad riikide keskpankade poolt nende bilanssidest tuletatud andmetele. Riikide keskpangad koostavad oma bilansid ja järgivad II lisas kehtestatud korda, mille kohaselt kontrollivad nad statistilisel eesmärgil regulaarselt eurosüsteemi agregeeritud kuulõpubilansi vastavust oma iganädalasele finantsaruandele ja esitavad EKP-le regulaarselt aruandeid oma kontrolli tulemustest. EKP järgib oma bilansi koostamisel sama korda. Vastavad statistilised andmed esitatakse vastavalt aasta ajakavale, mille kehtestab EKP ja teatab sellest RKPdele igal aastal septembri lõpuks.” |
|
2. |
Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Et EKP saaks regulaarselt koostada statistilisi andmeid rahaloomeasutuste intressimäärade kohta, esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid vastavalt XX lisale. Need statistilised andmed esitatakse vastavalt aasta ajakavale, mille kehtestab EKP ja teatab sellest RKPdele igal aastal septembri lõpuks.” |
|
3. |
I, II, V, VII, X, XV, XVI, XIX ja XX lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga. |
|
4. |
III lisa jäetakse välja. |
|
5. |
VI lisa asendatakse käesoleva suunise II lisaga. |
|
6. |
IX lisa asendatakse käesoleva suunise III lisaga. |
|
7. |
XIII lisa asendatakse käesoleva suunise IV lisaga. |
|
8. |
XVIII lisa asendatakse käesoleva suunise V lisaga (välja arvatud järgmine: i) tabel “EKP-le esitatavad muude finantsvahendajate, v.a investeerimisfondid, andmeread (põhinäitajad/memokirjed)” selle lisa 1. liites; ja ii) selle lisa 2. liide). |
Artikkel 2
Käesolev suunis jõustub 17. veebruaril 2005.
Artikkel 3
Käesolev suunis on adresseeritud RKPdele liikmesriikides, kes on võtnud kasutusele ühisraha kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
Frankfurt Maini ääres, 15. veebruar 2005
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 241, 26.9.2003, lk 1. Suunist on muudetud suunisega EKP/2004/1 (ELT L 83, 20.3.2004, lk 29).
(2) EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega EKP/2004/21 (ELT L 371, 18.12.2004, lk 42).
I LISA
Suunise EKP/2003/2 I, II, V, VII, X, XV, XVI, XIX ja XX lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
I lisa esimene lõige asendatakse järgmisega: “Riikide keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP) koostavad ise oma bilansside statistilised andmed, kasutades eurosüsteemi statistilisel eesmärgil koostatava kuu lõpu koondbilansi ning raamatupidamise ja likviidsuse juhtimiseks koostatavate igapäevaste finantsaruannete ühilduvuse kontrollimiseks järgmisi vastavustabeleid. Need statistilised andmed esitatakse vastavalt aasta ajakavale, mille kehtestab EKP ja teatab sellest RKPdele igal aastal septembri lõpuks.” |
|
2. |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
3. |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4. |
VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
5. |
X lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
6. |
XV lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
7. |
Lisas XVI asendatakse osa pealkirjaga “Andmete regulaarne esitamine” järgmisega: “EKP-le esitatakse kolm aegrida krediidiasutuste kuulõpu positsioonide kohta igakuiselt hoidmisperioodi algusele eelnevaks RKP tööpäevaks. Need andmeread tuleb esitada ka siis, kui nendega seotud bilansikirjed ei ole liikmesriigis kohaldatavad, et kirjeid saaks konsolideeritud bilansis järjekindlalt käsitleda (10). (10) Mittekohaldatavate bilansikirjete õiget esitamist on kirjeldatud XIII lisas.”" |
|
8. |
XIX lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
9. |
XX lisa muudetakse järgmiselt:
|
(5) Selle veeruga on hõlmatud muude EL liikmesriikide vääringud (välja arvatud DKK, SEK ja GBP).”
II LISA
"VI LISA
STRUKTUURILISED FINANTSNÄITAJAD
ARUANDLUSKAVA JA KOOSTAMISJUHISED
Sissejuhatus
|
1. |
Euroopa Liidu (EL) pangandusstruktuuride regulaarseks analüüsimiseks vajab pangajärelevalve komitee andmeid mitmete struktuurinäitajate koostamiseks. Struktuurinäitajate nimekirjas on 29 andmerida. Kahtteist neist andmeridadest saab koostada Euroopa Keskpangas (EKP) juba kättesaadavate andmete põhjal. Veel 14 näitajat saab koostada ainult riikide keskpankadelt kogutavaid täiendavaid andmeid kasutades, ülejäänud kolm aga koostab pangandussuundumuste töörühm muid ühtlustamata allikaid kasutades. |
|
2. |
Käesolevas lisas esitatakse aruandluskava ja koostamisjuhised riikide keskpankadelt saadavate andmete põhjal koostatava 14 näitaja kohta. Need andmed kogutakse Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) juba kättesaadavate andmete alusel. |
|
3. |
Allpool on esitatud näitajate täielik nimekiri. Rasvase kirjaga on märgitud näitajad, mis tuleb koostada riikide keskpankade poolt esitatavate täiendavate andmete põhjal. TABEL 1 Struktuurinäitajate jaotus andmeallikate kategooriate järgi
|
1. jagu Aruandluskava
|
4. |
Nimetatud andmete esitamiseks kasutatav aruandluskava on esitatud 1. liites. Struktuurinäitajate arvutamiseks vajalikke krediidiasutuste andmeid tuleb esitada kord aastas. Andmed esitatakse iga aasta märtsi lõpuks eelmise aasta kohta. Seda tähtajanõuet peaks saama täita kõigi näitajate suhtes, välja arvatud näitaja nr 3 “Krediidiasutuste töötajate arv”, mille andmed peaks esitama, kui võimalik, iga aasta mais eelmise aasta kohta. |
|
5. |
Nõutavate statistiliste andmete hulka kuuluvad andmed positsioonide kohta, absoluutarvud või suhtarvud, nagu märgitud. Lisaks positsioonidele tuleb esitada korrigeerimisandmed voogude kohta, kui need on kättesaadavad. Bilansiandmete puhul viitab finantsvoogude korrigeerimine hindade ja vahetuskursside ümberhindamisele, kustutamisele, väärtuse vähendamisele ja ümberliigitamisele. Aruandluskava lihtsustamiseks tuleb finantsvoogude korrektsioonid esitada ühtse kogusummana, jaotuseta korrigeerimise liikide kaupa. Kui voogude korrektsioonid ei ole kättesaadavad, tuginevad kasutajad ainult vahetuskursside muutustega korrigeeritud vahedele positsioonides (mille arvutab EKP). Absoluut- ja suhtarvude suhtes ei ole voogude korrigeerimine kohaldatav. |
|
6. |
Kogutud andmed peaksid põhimõtteliselt katma 100 % asutustest, kes on määratletud kui krediidiasutused (vt määruse EKP/2001/13 I lisa 1. osa jagu I.2). Juhul kui aruandluse tegelik kaetus on lihtsustatud aruandluse võimaldamise tõttu vähem kui 100 %, peavad riikide keskpangad tegema 100 %-lise kaetuse tagamiseks juurdearvestuse. See tagab andmete liikmesriikidevahelise võrreldavuse ja kooskõla rahaloomeasutuste bilansiandmetega, millele tehakse vastavalt XIV lisale juurdearvestus. |
|
7. |
EKP kontrollib laekunud andmete vastavust lihtviisil. Näiteks kui näitaja nr 18 on null, peab ka näitaja nr 19 olema null. Sama kehtib näitajate nr 20-21, 23-24 ja 25-26 kohta. Peale selle võidakse teha näitajate nr 18 ja 23 ning rahaloomeasutuste nimekirja vahelist ristkontrolli. Andmete edastamise juhised on esitatud 2. liites. |
2. jagu Koostamisjuhised
|
8. |
Riikide keskpangad esitavad 14 näitaja (tabeli 1 teine rühm) kohta andmed vastavalt allpool kehtestatud mõistetele ja metoodikale. Üldeesmärk on tagada võimalikult täpne kinnipidamine MBS andmete koostamisel vastuvõetud statistilistest põhimõtetest (mida rakendatakse enamiku tabeli 1 esimesse rühma kuuluvate näitajate puhul). Andmed tuleb näiteks agregeerida, mitte konsolideerida; residentsuse põhimõte peab lähtuma nn “vastuvõtva riigi meetodist”; bilansiandmed tuleb esitada brutosummana; jne. |
|
9. |
Allpool on kirjeldatud riikide keskpankade esitatavaid andmeid. Riikide keskpangad peavad teatama EKP-le igast kõrvalekaldest allpool kirjeldatud määratlustest ja eeskirjadest, et oleks võimalik jälgida riikide praktikat. Teave võimalike kõrvalekallete kohta tuleb esitada aruandluskava viimases veerus. |
|
10. |
Näitaja nr 2: Krediidiasutuste kohalike üksuste (filiaalide) arv. See näitaja viitab filiaalide arvule vaatlusperioodi lõpul. Filiaal on määratletud määruses EKP/2001/13: “filiaalid on juriidilise isiku õiguseta üksused (sõltumatu juriidilise staatuseta), mis kuuluvad täielikult emaettevõttele.” (1) See näitaja peaks sisaldama ainult krediidiasutustele kuuluvaid filiaale. Asutuse üksuste kontorid, mis ei ole ise krediidiasutused, tuleks jätta välja, isegi kui need kuuluvad krediidiasutusega samasse kontserni. See on vajalik selleks, et vältida moonutusi selle näitaja võrdlemisel näiteks näitajaga nr 7 krediidiasutuste bilansside kogumahu kohta. |
|
11. |
Järjepidevuse eesmärgil peaksid kõik riikide keskpangad kasutama filiaali EKP määratlust. |
|
12. |
Näitaja nr 3: Krediidiasutuste töötajate arv. See näitaja viitab töötajate keskmisele arvule vaadeldaval aastal. Selle näitaja puhul kasutatav määratlus on lähedane määratlusele, mida kasutab Eurostat (2). Kuid selle näitaja andmed peaksid sisaldama ainult krediidiasutuste töötajaid. Selliste finantsasutuste töötajad, mis ise ei ole krediidiasutused, tuleks välja jätta, isegi kui need asutused kuuluvad samasse kontserni. |
|
13. |
Näitaja nr 5: Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogumahus (CR5). See näitaja viitab panganduse koondumisele. Kasutajad on väljendanud eelistust kasutada selle näitaja arvutamiseks konsolideeritud kontsernimeetodit, mille puhul kaks või rohkem samasse gruppi kuuluvat asutust loetakse üheks asutuseks. Praegu ei ole seda meetodit võimalik MBS andmete põhjal kasutada kahel põhjusel. Esiteks on MBS andmed konsolideerimata (3), mistõttu ei oleks võimalik lülitada neisse asutuste kontserni bilansse ega tasaarvestada kontsernisiseseid varasid ja kohustusi. Teiseks ei tarvitse andmed omanike kohta olla kõigil juhtudel kättesaadavad ja need tuleks võtta järelevalve allikatest. |
|
14. |
Neil põhjustel peaksid riikide keskpangad järgima näitaja nr 5 arvutamisel konsolideerimata agregeerimise meetodit, nimelt 1) järjestama krediidiasutuste andmete esitamisel bilansimahud suuruse järgi; 2) arvutama viie suurima bilansi kogumahu ja kõikide bilansside kogumahu; ja 3) jagama need kaks arvu omavahel. EKP-le tuleb andmed esitada protsentides (nt väärtus 72,4296 % tuleks esitada kujul 72,4296 ja mitte 0,7243). Kuigi viie suurima panga koosseis võib aja jooksul muutuda, peaksid riikide keskpangad esitama viie suurima krediidiasutuse osakaalu ainult konkreetsel ajahetkel (vaadeldava aasta detsembri lõpus). |
|
15. |
Näitaja nr 6: Krediidiasutuste bilansside kogumahu Herfindahli indeks. Nagu eelminegi näitaja, viitab see panganduse koondumisele. Riikide keskpangad peaksid järgima võimalikult agregeerimise meetodit. Selle näitaja arvutus oleks täiesti täpne vaid siis, kui oleksid kättesaadavad iga krediidiasutuse eraldi bilansid. Et aga MBS raamsüsteem võimaldab krediidiasutuste kontsernidel erandkorras konsolideeritud andmeid esitada, ei tarvitse kõik vajalikud statistilised andmed kättesaadavad olla (nii võib see olla Hollandi panga Rabobank puhul). Sellisel juhul tuleb Herfindahli indeksi arvutamisel lülitada sisse kõigi kontserni kuuluvate krediidiasutuste koondbilansid, kasutades võib-olla nende asutuste aastaaruannetes sisalduvaid raamatupidamisandmeid. Peale selle on võimalik, et mitte kõik krediidiasutused ei esita andmeid aasta lõpu seisuga. Sellisel juhul tuleb andmetele teha juurdearvestus. |
|
16. |
Herfindhali indeks saadakse liites kõikide pangandussektori krediidiasutuste turuosade ruudud ja see tuleb esitada EKP-le järgmise valemi kohaselt 
kus: n = riigi krediidiasutuste koguarv Xi = krediidiasutuste bilansside kogumaht
|
= riigi kõikide krediidiasutuste bilansimaht.|
17. |
Näitaja nr 15: Kindlustusettevõtetesse tehtud investeeringute kogusumma. Selle näitaja koostamiseks (4) määratletakse kindlustusettevõtet ettevõttena, mis on saanud ametliku loa vastavalt nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustus-, v.a elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (5) artiklile 6 või nõukogu 5. märtsi 1979. aasta esimese direktiivi 79/267/EMÜ otsese elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (6) artiklile 6. Edasikindlustusettevõtted jäetakse välja. Andmed viitavad nende ettevõtete finantsvarade kogusummale, mis saadakse mittefinantsvarade (nt põhivara) lahutamise teel bilansi agregeeritud kogumahust. Vajaduse korral tuleb teha 100 %-lise kaetuse tagamiseks neile arvudele juurdearvestus. Kui eraldi andmed kindlustusettevõtete kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga nr 17 “Pensionifondide hallatavate varade kogusumma”, moodustades ühtse näitaja. Kui võetakse vastu “ühise” registreerimise otsus, peavad riikide keskpangad andmerea ära märkima. |
|
18. |
Näitaja nr 17: Pensionifondide hallatavate varade kogusumma. See teave viitab nn “autonoomsete pensionifondide” agregeeritud bilansside kogumahule; need on eraldi institutsionaalsed üksused, mille põhitegevus on pensionifondide valitsemine; need ei ole kindlustusettevõtted (7). Kui eraldi andmed pensionifondide kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga nr 15, moodustades ühtse näitaja. Sellisel juhul tuleb näidata näitaja nr 17 puhul vastuseks null. |
|
19. |
Näitaja nr 18: EMP riikide krediidiasutuste filiaalide arv. See näitaja viitab muude EMP riikide residentidest krediidiasutustele kuuluvate filiaalide arvule, st jättes välja filiaalid oma riigis. Kui krediidiasutusel on mõnes riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. Et rahaloomeasutuste nimekirja koostamiseks kogutud andmed on olnud EKP-le kättesaadavad alles alates 1999. aasta jaanuarist, peavad riikide keskpangad esitama 1997. ja 1998. aasta lõpu kohta puuduvad andmed. Riikide keskpangad peavad tagama, et alates 1999. aasta lõpust esitatavad andmed vastaksid rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele. |
|
20. |
Näitaja nr 19: EMP riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. See näitaja viitab näitajaga nr 18 hõlmatud filiaalide bilansside agregeeritud kogumahule. |
|
21. |
Näitaja nr 20: EMP riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. See näitaja viitab muude EMP riikide residentidest krediidiasutuste kontrollile alluvate tütarettevõtete arvule, st välja arvatud tütarettevõtted oma riigis. EKP tütarettevõte on määratletud määruses EKP/2001/13: “Tütarettevõtted on eraldiseisvad juriidilise isiku õigustega struktuuriüksused, milles mõnel teisel üksusel on häälteenamus või täisosalus …”. Arvesse ei tule võtta kõiki tütarettevõtteid, vaid ainult neid, mis on ise krediidiasutused. |
|
22. |
Näitaja nr 21: EMP riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. See näitaja viitab näitajaga nr 20 hõlmatud tütarettevõtete bilansside agregeeritud kogumahule. |
|
23. |
Näitaja nr 23. Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide arv. See näitaja viitab kolmandate riikide residentidest krediidiasutuste residentidest filiaalide arvule. Kolmandad riigid on riigid, mis ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda. Kui pangal on riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. Riikide keskpangad peaksid taas tagama andmete vastavuse rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavate andmetega. |
|
24. |
Näitaja nr 24: Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. See näitaja viitab näitajaga nr 23 hõlmatud filiaalide bilansside agregeeritud kogumahule. |
|
25. |
Näitaja nr 25: Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. See näitaja viitab kolmandate riikide residentidest krediidiasutuste kontrollile alluvate oma riigi residentidest tütarettevõtete arvule. |
|
26. |
Näitaja nr 26: Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. See näitaja viitab näitajaga nr 25 hõlmatud tütarettevõtete bilansside agregeeritud kogumahule. |
1. liide
Riikide keskpankade esitatud andmete põhjal koostatava 14 struktuuri finantsnäitaja aruandluskava
Riik: …
Vaatlusaasta: …
|
Näitaja |
Positsioon |
Voogude korrigeerimine |
Kõrvalekalded määratlustest |
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
|
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
|
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
|
|
||
|
|
p/k |
|
||
|
|
|
|
2. liide
Panganduse struktuuri finantsnäitajate elektrooniline esitamine — perekonna struktuuri tunnus: ECB_SSI1
Struktuuri finantsnäitajate perekonna struktuur viitab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja pensionifondide sektorite struktuurinäitajatele. See on kavandatud selliselt, et kasutada võimalikult palju ära bilansikirjete statistiliste andmete tarbeks juba määratletud perekonna struktuuride koodide nimekirju ja väärtusi.
1. jagu Mõõtmed
Allpool esitatud tabelis kirjeldatakse perekonna ECB_SSI1 struktuuris kasutatavaid mõõtmeid. Selle statistika jaoks on loetud aegridade tuvastamiseks olulisteks kaheksat mõõdet.
TABEL 1
Perekonna ECB_SSI1 struktuuris kasutatavad mõõtmed
|
Positsioon struktuuris: |
Mõiste (mnemooniline) |
Mõiste nimetus |
Väärtuse formaat |
Koodide nimekiri (mnemooniline) |
Koodide nimekirja nimetus |
|
1 |
FREQ |
Sagedus |
AN1 |
CL_FREQ |
Sageduskoodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
2 |
REF_AREA |
Vaatluspiirkond |
AN2 |
CL_AREA_EE |
Piirkonnakoodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
3 |
REF_SECTOR |
ESA 95 jaotus vaatlussektorite kaupa |
AN4 |
CL_ESA95_SECTOR |
ESA 95 vaatlussektorite kaupa jaotuse koodide nimekiri (EKP) |
|
4 |
SSI_INDICATOR |
Struktuuri finantsnäitaja “nimetus” |
AN3 |
CL_SSI_INDICATOR |
Struktuuri finantsnäitajate koodide nimekiri (EKP) |
|
5 |
DATA_TYPE |
Andmetüüp |
AN1 |
CL_DATA_TYPE |
Rahandus- ja pangandusandmete tüüp, voog ja positsioon (EKP, BIS) |
|
6 |
COUNT_AREA |
Vastaspoole piirkond |
AN2 |
CL_AREA_EE |
Piirkonnakoodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
7 |
CURRENCY_TRANS |
Tehingu vääring |
AN3 |
CL_CURRENCY |
Vääringukoodide nimekiri (EKP, BIS, Eurostat BoP) |
|
8 |
SERIES_DENOM |
Andmerea vääring või eriarvutus |
AN1 |
CL_SERIES_DENOM |
Andmerea vääringu või eriarvutuse koodide nimekiri (EKP) |
Iga statistiline mõõde neist kaheksast võtab oma väärtused vastavast koodide nimekirjast. Näiteks mõõde REF_AREA (vaatluspiirkond) võtab vastavalt eespool esitatud tabelile oma väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE. Allpool on kirjeldatud perekonna ECB_SSI1 struktuuri mõõtmeid samas järjekorras, kui need struktuuris esinevad.
Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab teatatud andmerea sagedust. Perekonna ECB_SSI1 struktuuris kasutatav aastaandmete väärtus on A, mis võetakse koodide nimekirjast CL_FREQ.
Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)
See mõõde tähistab andmeid esitava asutuse asukohariiki. Sellega seotud koodide nimekiri CL_AREA_EE sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja mõningaid täiendavaid väärtusi, mida on kirjeldatud ka 6. lõigus (Mõõde nr 6: Vastaspoole piirkond). Perekonna ECB_SSI1 struktuuris kasutatav väärtuste alamhulk vastab EL liikmesriikidele.
Mõõde nr. 3: ESA 95 jaotus vaatlussektorite kaupa (REF_SECTOR; pikkus: neli märki)
See mõõde näitab struktuurinäitajate vaatlussektoreid ja on seotud koodide nimekirjaga CL_ESA95_SECTOR. Praegu kasutatakse neljast väärtusest koosnevat alamhulka: krediidiasutused (vastavalt määratlusele ühenduse õiguses) (“122C”), kindlustusettevõtted ja pensionifondid (“1250”), ja eraldi kindlustusettevõtted (“1251”) ja pensionifondid (“1252”).
Mõõde nr 4: Struktuuri finantsnäitaja nimetus (SSI_INDICATOR; pikkus: kolm märki)
See mõõde esindab näitajate nimekirja ja on seotud koodide nimekirjaga CL_SSI_INDICATOR. Näitajatele määratud väärtusi võib tuvastada eesliite järgi. Väärtust H kasutatakse Herfindahli indeksi kohta, väärtust N kõigi absoluutarvudega esindatud näitajate kohta, väärtust S osakaalu ja väärtust T kogumahu näitajate kohta.
Mõõde nr 5: Andmetüüp (DATA_TYPE; pikkus: üks märk)
Seda mõõdet kirjeldab koodide nimekiri CL_DATA_TYPE ning see näitab esitatavate andmete liiki: brutopositsioonid (“1”), ümberliigitamised ja muu korrigeerimine (“5”), muud ümberhindamiskorrigeerimised (“7”) ja täpsustamata (“X”). Väärtust X (täpsustamata) kasutatakse suhtarvude ja indeksite andmeridade esitamiseks, väärtust “1” (positsioonid) kasutatakse aga absoluutarvude ja positsioonide andmeridade esitamiseks (nt töötajate arv; bilansi kogumaht).
Korrigeerimisandmed on kohaldatavad ainult bilansikirjete andmeridade suhtes ega ole kohaldatavad absoluutarvude, suhtarvude ja indeksite suhtes.
Ümberliigitamised ja muu korrigeerimine hõlmavad andmeid esitava sektori bilansi varades ja kohustustes tehtud muudatusi, mis tulenevad 1) muudatustest andmeid esitavas üldkogumis; 2) ettevõtete restruktureerimisest; 3) varade ja kohustuste ümberliigitamisest; ja 4) aruandlusvigade parandamisest, mida ei saa tehnilistel põhjustel kogu asjassepuutuva perioodi positsioonide andmetest kõrvaldada. Eelkõige tuleb Kreeka euroalasse sisenemisest tulenevad muutused katta 2001. aasta ümberliigitamisega.
Muude ümberhindamiskorrektsioonide hulka kuuluvad ka muutused emiteeritud, müüdud või hoitud väärtpaberite hindades ja laenude kustutamisest/väärtuse vähendamisest tulenevad muutused.
Mõõde nr 6: Vastaspoole piirkond (COUNT_AREA; pikkus: kaks märki)
See mõõde esindab struktuurinäitaja vastaspoole asukohapiirkonda. Selle mõistega on seotud koodide nimekiri CL_AREA_EE, mis sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja täiendavaid väärtusi (nt U6 — “Siseriiklikud: sama mis andmeid esitavate krediidiasutuste riik”). Perekonna ECB_SSI1 struktuuri tarbeks kasutatakse järgmist väärtuste alamhulka: riigisisesed (kodu- ehk vaatluspiirkond) (“U6”), muud Euroopa Majanduspiirkonna riigid (kõik riigid peale vaatluspiirkonna) (“A0”) ja Euroopa Majanduspiirkonna välised (“A7”), kui andmeid esitatakse nii euroalalt kui ka väljastpoolt euroala.
Mõõde nr 7: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)
See mõõde kirjeldab struktuurinäitajate vääringut ja on seotud koodide nimekirjaga CL_CURRENCY. Perekonna ECB_SSI1 struktuuris kasutatakse ainult väärtusi “Z01” — kõik vääringud kokku ja “Z0Z”– ei ole kohaldatav.
Mõõde nr 8: Andmerea vääring või eriarvutus (SERIES_DENOM; pikkus: üks märk)
See mõõde täpsustab, kas esitatud andmerida on väljendatud siseriiklikus vääringus või ühises vääringus (euro). See mõiste on kohaldatav ainult bilansikirjete andmerea (nt bilansside kogumahu) suhtes. Perekonna ECB_SSI1 struktuuris kasutatakse koodide nimekirjast CL_SERIES_DENOM ainult kolme väärtust — N “siseriiklik vääring”, E “euro” ja Z “ei ole kohaldatav”). Mitteosalevad liikmesriigid ja Kreeka (ajavahemiku kohta kuni 2000. aasta kaasa arvatud) kasutavad koodi N ja euroala liikmesriigid (kaasa arvates Kreeka alates 2001. aastast) kasutavad koodi E.
EKP-le esitatavate andmeridade struktuuri täielik nimekiri on esitatud 3. liites.
2. jagu Omadused
Lisaks kaheksale andmeridade struktuuri määratlevale mõõtmele on määratletud omaduste hulk (8 14). Need lisatakse vahetatavatele andmetele eri etappidel:
TABEL 2
Struktuuri finantsnäitajate perekonna struktuur (ECB_SSI1): kodeeritud ja kodeerimata omadused
|
Määramise tasand |
Statistiline mõiste |
Väärtuse Formaat |
Koodide nimekiri |
||
|
Kaastasandi omadused (vahetatakse FNS grupi kaudu) |
|||||
|
Kaas- |
TITLE_COMPL |
Nimetuse täiendus |
AN..1050 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
UNIT |
Ühik |
AN..12 |
CL_UNIT |
Ühikukoodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Kaas- |
UNIT_MULT |
Ühiku kordaja |
AN..2 |
CL_UNIT_MULT |
Ühiku kordaja koodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Kaas- |
DECIMALS |
Kümnendkohad |
N1 |
CL_DECIMALS |
Kümnendkohtade koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Kaas- |
TITLE |
Nimetus |
AN..70 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
NAT_TITLE |
Nimetus riigi keeles |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
COMPILATION |
Koostamine |
AN..1050 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
KAETUS |
Kaetus |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
|
Aegrea tasandi omadused (vahetatakse FNS grupi kaudu) |
|||||
|
Aegrida |
COLLECTION |
Kogumise näitaja |
AN1 |
CL_COLLECTION |
Kogumise näitajate koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Aegrida |
AVAILABILITY |
Kättesaadavus |
AN1 |
CL_AVAILABILITY |
Organisatsioonidele kättesaadavuse koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Aegrida |
DOM_SER_IDS |
Aegrea riigisisene kood |
AN..70 |
Kodeerimata |
|
|
Aegrida |
BREAKS |
Katkestused |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
|
Vaatluse tasandi omadused (vahetatakse koos põhisegmendi ARR andmetega) |
|||||
|
Vaatlus |
OBS_STATUS |
Vaatluse staatus |
AN1 |
CL_OBS_STATUS |
Vaatluse staatuse koodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Vaatlus |
OBS_CONF |
Vaatluse konfidentsiaalsus |
AN1 |
CL_OBS_CONF |
Vaatluse konfidentsiaalsuse koodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
Vaatlus |
OBS_PRE_BREAK |
Katkestuse-eelne vaatluse väärtus |
AN..15 |
Kodeerimata |
|
|
Vaatlus |
OBS_COM |
Vaatluse märkus |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
Peale selle iseloomustavad neid omadusi teatavad tehnilised omadused, mis on loetletud järgmises tabelis.
TABEL 3
Riikide keskpankade aruandlus EKP-le. Omaduste üldised tehnilised omadused perekonna ECB_SSI1 struktuuris
|
|
Staatus |
Esimese väärtuse seab… (10) |
Riikide keskpangad võivad muuta |
|
TITLE_COMPL |
M |
EKP |
Ei |
|
UNIT |
M |
EKP |
Ei |
|
UNIT_MULT |
M |
EKP |
Ei |
|
DECIMALS |
M |
EKP |
Ei |
|
TITLE |
C |
EKP |
Ei |
|
NAT_TITLE |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
COMPILATION |
C |
Riigi keskpank |
Jah (9) |
|
KAETUS |
C |
Riigi keskpank |
Jah (9) |
|
COLLECTION |
M |
EKP |
Ei |
|
AVAILABILITY |
M |
EKP/riigi keskpank |
Jah |
|
DOM_SER_IDS |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
BREAKS |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_STATUS |
M |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_CONF |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_PRE_BREAK |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_COM |
C |
Riigi keskpank/EKP |
Jah |
|
|
M: kohustuslik, C: tingimuslik |
|
|
Allpool on kirjeldatud kõiki omadusi koos nendega seotud koodide nimekirjaga (märgitud suurtähtedega kujul CL_****), kui see on kohaldatav.
2.1 jagu Kaastasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
TITLE_COMPL (kodeerimata): Selle omaduse seab ja salvestab ning seda levitab EKP (see on inglisekeelne, maksimaalse pikkusega 1 050 märki). Kui riigi keskpank soovib seda muuta, võidakse seda teha pärast EKP-ga konsulteerimist, kuid muudatuse teeb EKP. |
|
— |
UNIT (koodide nimekiri: CL_UNIT): See omadus annab esitatud andmetele mõõtühiku. Osalevad liikmesriigid esitavad nende kirjete andmed eurodes, mille puhul see on kohaldatav, ja EKP seab selle omaduse “EUR” (DENOM = “EUR”). Mitteosalevate liikmesriikide puhul võrdub see omadus siseriikliku vääringuga. Absoluutväärtusena esitatavatele andmeridadele ja indeksile seab EKP selle omaduse väärtuseks “UNITS” ja protsentides esitatavatele andmeridadele väärtuse “PC”. |
|
— |
UNIT_MULT (koodide nimekiri: CL_UNIT_MULT): See omadus näitab, kas andmerida on väljendatud miljonites (UNIT_MULT = “6”), miljardites (UNIT_MULT = “9”) vms. Riikide keskpangad teatavad krediidiasutuste bilansiandmete andmeridade andmed miljonites ja EKP seab väärtuseks 6 (UNIT_MULT = “6”). Kui andmerida esitatakse absoluutarvudes, protsentides või indeksitena, seab EKP väärtuseks 0 (UNIT_MULT = “0”). |
|
— |
DECIMALS (koodide nimekiri: CL_DECIMALS): See omadus näitab vaatluse väärtustele antavate kümnendkohtade arvu. Riikide keskpangad teatavad bilansikirjete andmeread ja absoluutarve esindavad andmeread 0 kümnendkohaga ja EKP seab nende andmeridade omaduse väärtuseks 0 (seega DECIMALS = “0”). Indeksitena ja protsentides esitatavad andmeread esitatakse nelja kümnendkohaga ja EKP seab nende andmeridade omaduse väärtuseks 4 (seega DECIMALS = “4”). |
Tingimuslikud:
|
— |
TITLE (kodeerimata): Andmerea nimetuses on lubatud kasutada ainult kuni 70 märki. Piiratud ruumi tõttu kasutatakse selle asemel kohustuslikku omadust TITLE COMPLEMENT. Omadust TITLE võidakse kasutada tulevikus lühinimetuste koostamiseks. |
|
— |
NAT_TITLE (kodeerimata): Riikide keskpangad võivad kasutada seda omadust täpse kirjelduse ja muude täiendavate või eristavate andmete esitamiseks oma riigikeeles. Ehkki suur- ja väiketähtede kasutamine probleeme ei tekita, tuleb rõhumärkide ja laiendatud tähtnumbriliste sümbolite vahetamist enne regulaarset kasutamist testida. |
|
— |
COMPILATION (kodeerimata): Seda omadust kasutatakse koostamisviiside, kaalumise, statistiliste protseduuride, indeksi liigi jms üksikasjalikuks selgitamiseks teksti kujul:
|
|
— |
COVERAGE (kodeerimata): See omadus kirjeldab finantsvahendajate eri liikide andmeid esitavat üldkogumit ja selle kaetust. See peaks kirjeldama eri näitajate puhul finantsvahendaja liiki. Kui kaetus teatakse olevat osaline, lisatakse hinnangulised väärtused turuosade kohta. See peaks ka näitama, kas arvudele on tehtud juurdearvestus. |
2.2 jagu Aegrea tasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
COLLECTION (koodide nimekiri: CL_COLLECTION): See omadus selgitab vaatluste kogumise aega (nt perioodi algul, keskel või lõpul) või näitab, kas andmed on antud perioodil keskmised, kõrgeimad või madalaimad vms. EKP seab SSI andmerea väärtuseks “perioodi lõpu” (COLLECTION = “E”). |
|
— |
AVAILABILITY (koodide nimekiri: CL_AVAILABILITY): See omadus näitab, millistele asutustele võib andmeid kättesaadavaks teha. Kui teatavad vaatlused vajavad erilist käsitlust, võib kasutada omadust OBSERVATION CONFIDENTIALITY (vt allpool). |
Tingimuslikud:
|
— |
DOM_SER_IDS (kodeerimata): See omadus võimaldab viidata riikide andmebaasides vastava andmerea tuvastamiseks kasutatavale koodile (võib lisada ka valemi aluseks oleva riigi koodi kasutamiseks). |
|
— |
BREAKS (kodeerimata): See omadus kirjeldab aja jooksul andmerea kogumises, aruandluse kaetuses ja koostamises toimunud katkestusi ja tähtsamaid muutusi. Katkestuste puhul on soovitav märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võrreldavateks võib lugeda (kuni 350 märki). |
2.3 jagu Vaatluse tasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
OBS_STATUS (koodide nimekiri: CL_OBS_STATUS): Riikide keskpangad lisavad vaatluse staatuse väärtuse igale vahetatavale vaatlusele. See omadus on kohustuslik ja tuleb lisada iga üksikvaatluse andmete edastamisel. Kui riikide keskpangad muudavad selle omaduse väärtust, edastatakse uuesti nii vaatluse väärtus (isegi kui see jäi samaks) kui ka uus vaatluse staatuse tähis. Allpool on esitatud nende omaduste eeldatavad väärtused (kokkulepitud hierarhia kohaselt) käesoleva statistika jaoks:
|
|
— |
Kui vaatlusel on kaks omadust, esitatakse neist tähtsam. Näiteks, kui vaatluse väärtus on esialgne ja tulemus hinnanguline, eelistatakse “hinnangulisust” näitavat omadust ja kasutatakse tähistust E. |
Tingimuslikud:
|
— |
OBS_CONF (koodide nimekiri: CL_OBS_CONF): Kui riigi keskpank soovib eristada ühe või mitme konkreetse vaatluse konfidentsiaalsuse staatust, võib ta kasutada omadust OBSERVATION CONFIDENTIALITY. Selle omaduse väärtust (kui see on olemas) võib andmete saatja saatmisel muuta. |
|
— |
OBS_PRE_BREAK (kodeerimata): See omadus sisaldab katkestuse eelset väärtust, mis on arvväli nagu vaatluski. See esitatakse, kui andmerida on katkenud. |
|
— |
OBS_COM (kodeerimata): Seda omadust võib kasutada tekstmärkuste lisamiseks vaatluse tasandil (nt konkreetse vaatluse kohta andmete puudumise tõttu tehtud hinnangu või eelduse kirjeldus, võimaliku normist kõrvalekalduva vaatluse põhjuste selgitus või esitatud andmerea muutuse üksikasjade lisamine). |
Finantsvooge korrigeerivad andmed tuleb esitada, kui need on kättesaadavad, näitajate nr 17, 19, 21, 24 ja 26 kohta. Voogude korrigeerimised puudutavad hindade ümberhindlusi, mahakandmisi, väärtuse vähendamisi ja ümberliigitamisi.
3. jagu Paranduste põhimõtted
Riikide keskpankadel võib osutuda vajalikuks esitatud andmeid parandada. Kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:
|
— |
regulaarse iga-aastaste andmete esitamise käigus võib saata lisaks viimase aasta andmetele nii “tavalisi” (st eelnenud aasta andmete) kui ka “tagasivaatelisi” parandusi; |
|
— |
erandkorras võidakse aasta jooksul vastu võtta tagasivaatelisi parandusi, mis parandavad tunduvalt andmete kvaliteeti; |
|
— |
oluliste paranduste korral tuleb lisada EKP-le seletuskiri. |
3. liide
TABEL 1
Positsioonide andmed
Struktuuri finantsnäitajate andmeridade struktuur
|
Näitajad |
1. Riigisisene piirkond |
2. Muud EMP riigid |
3. Väljastpoolt EMPd |
|||
|
Krediidiasutused |
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid |
Krediidiasutused |
Krediidiasutused |
|||
|
Kokku |
Kindlustusettevõtted |
Pensionifondid |
||||
|
Krediidiasutuste (KA) töötajate arv |
S1 |
|
||||
|
KA filiaalide arv |
S2 |
|
S3 |
S4 |
||
|
KA tütarettevõtete arv |
|
S5 |
S6 |
|||
|
KA bilansside kogumahu Herfindahli indeks (CR5) |
S7 |
|
||||
|
Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogumahus |
S8 |
|
||||
|
Koguvarad ( (8 14)) |
|
S9* |
S10 |
S11 |
|
|
|
Filiaalide koguvarad |
|
S12 |
S13 |
|||
|
Tütarettevõtete koguvarad |
|
S14 |
S15 |
|||
TABEL 2
Korrigeerimise andmed
Struktuuri finantsnäitajate andmeridade struktuur
|
Näitajad |
1. Riigisisene piirkond |
2. Muud EMP riigid |
3. EMP välised |
|||
|
Krediidiasutused |
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid |
Krediidiasutused |
Krediidiasutused |
|||
|
Kokku |
Kindlustusettevõtted |
Pensionifondid |
||||
|
Ümberliigitused ja muu korrigeerimine |
||||||
|
Koguvarad |
|
S16 |
S17 |
S18 |
|
|
|
Filiaalide koguvarad |
|
S19 |
S20 |
|||
|
Tütarettevõtete koguvarad |
|
S21 |
S22 |
|||
|
Muu ümberhindluskorrigeerimine |
||||||
|
Koguvarad |
|
S23 |
S24 |
S25 |
|
|
|
Filiaalide koguvarad |
|
S26 |
S27 |
|||
|
Tütarettevõtete koguvarad |
|
S28 |
S29 |
|||
|
Mitteosalevate liikmesriikide ja Kreeka (enne 2001. aastat) osas kasutatakse andmerea struktuuris vääringu tähistamiseks E asemel koodi N. |
||||||
(1) Eurostat kogub seda muutujat samuti, kuid suure viivitusega. Eurostat kasutab järgmist kohaliku üksuse määratlust: “Geograafiliselt tuvastatud kohas asuv ettevõte või selle osa (nt töökoda, vabrik, kontor, kaevandus või depoo). Selles kohas toimub majandustegevus, mille puhul — teatavate eranditega — üks või mitu isikut töötavad (ka osalise ajaga) samale ettevõttele.” Vrd Eurostat, Methodological manual for statistics on credit institutions (Krediidiasutuste statistika metoodikajuhend), versioon 1.8, detsember 2001, lk 11 ja 23. Selle juhendi võib tellida Eurostatilt, kuid ainult inglise keeles.
(2) Seda näitajat kogub ka Eurostat, kasutades järgmist määratlust: “Tööga hõivatud isikute arv hõlmab kõiki vaatlusüksuses töötavaid isikuid (sealhulgas üksuses töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid osanikke või aktsionäre ning palgata töötavaid pereliikmeid) ning selliseid väljaspool üksust töötavaid isikuid, kes kuuluvad üksusesse ja saavad üksusest töötasu (nt müügiagendid, käskjalad, hooldus- ja remonditööüksused). Töös osalejate arv hõlmab lühiajaliselt puuduvaid (nt haiguspuhkusel, tasulisel puhkusel või eripuhkusel olevaid) isikuid ja streikijaid, kuid mitte selliseid töötajaid, kes puuduvad töölt määramata aja jooksul. Tööga hõivatud isikute arv hõlmab ka asjaomase riigi õigusaktide alusel osalise tööajaga töötajatena käsitletavaid ettevõttes töötavaid isikuid ning ettevõtte palgalolevaid hooajatöötajaid, praktikante ja kodustöötajaid. Tööga hõivatud isikute arv ei hõlma teistelt ettevõtetelt saadud töötajaid, vaatlusüksuses teiste ettevõtete nimel hooldus- ja remonditöid tegevaid isikuid ega ajateenijaid. Palgata töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos üksuse omanikuga ning töötavad üksuses regulaarselt, kuid kellel ei ole töölepingut ning kes ei saa tehtud töö eest kindlaksmääratud tasu. Palgata töötavateks pereliikmeteks on ainult sellised isikud, kelle põhitegevus ei ole töötamine mõnes teises üksuses. Märkus: Andmete võrreldavuse kontrollimiseks tuleb märkida, kas see rubriik sisaldab vabatahtlikke töötajaid või mitte. [komisjoni määrus (EÜ) nr 2700/98 ettevõtluse statistikanäitajate määratlemise kohta, kood 16 110]. Märkused: Ettevõtete kontsernide puhul tuleb tagada jaotus ettevõtte tasandil vastavalt jaotuse alusele (tegevdirektorid tuleb sisse arvata; agendid, kes ei ole ettevõtte töötajad, tuleb välja arvata). Töötajate arvu mõõdetakse aasta keskmise arvuna.” Vrd. Eurostat, Methodological manual for statistics on credit institutions (Krediidiasutuste statistika metoodikajuhend), versioon 1.8, detsember 2001, lk 34.
(3) Määruses EKP/2001/13 on siiski lubatud teha üks erand — esitada krediidiasutuste kontsernide kohta konsolideeritud bilansiandmeid (nt Hollandis Rabobank).
(4) Sellele näitajale vastav ESA 95 sektor on S. 125a. “ESA 95” on Euroopa riikliku ja regionaalse arvepidamise süsteem 1995, esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa riikliku ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) A lisas (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).
(5) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(6) EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(7) Sellele näitajale vastav ESA 95 sektor on S. 125b.
(8) Omadused on statistilised mõisted, mis annavad vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. “Kohustuslikud” on omadused, mille väärtusi teavad kõik partnerid. “Tingimuslikud” on omadused, mida määratletakse vaid siis, kui need on andmeid esitavale asutusele teada (nt siseriikliku andmerea identifitseerimiskood) või on asjakohased (nt koostamine, katkestused). Omaduste väärtusi vahetatakse vaid siis, kui need esmakordselt seatakse või muutuvad. Igas vahetuses sisaldub vaid vaatluse staatus, mis lisatakse igale vaatlusele.
(9) Muudatustest teatatakse EKP vastutavale osakonnale faksi/e-postiga.
(10) EKP tähendab siin EKP statistika peadirektoraati.
(11) Kui aegrida (või osa sellest) ei ole kohaliku turu tavade või õigusliku raamistiku tõttu kohaldatav (selle aluseks olev nähtus puudub), teatatakse andmete puudumise väärtus (“-”) vaatluse staatusega M.
(12) Kui kohaliku statistika tingimuste tõttu ei koguta aegrea andmeid teatavatel tähtaegadel või kogu aegrea pikkuse ulatuses (selle aluseks olev nähtus on olemas, kuid seda statistiliselt ei jälgita), teatatakse igal perioodil vaatluse staatusel L andme puudumise väärtus (“-”).
(13) Need vaatlused omandavad hiljem kindlad väärtused (vaatluse staatuse A). Eelmised esialgsed vaatlused kirjutatakse uute parandatud väärtustega üle.
(14) Mitteosalevate liikmesriikide ja Kreeka (enne 2000. aastat) osas kasutatakse andmerea struktuuris vääringu tähistamiseks E asemel koodi N.
III LISA
“IX LISA
ESITAMISELE KUULUVAD MEMOKIRJED
Aruandluskava
|
1. |
Käesolevas lisas loetletud memokirjed kuuluvad XIII lisas esitatud bilansikirjete perekonda. Andmeread tuleb esitada igakuiselt (kirjed I ja II osas) või kord kvartalis (kirjed III osas) ja samadeks tähtaegadeks kui kohustuslikud rahaloomeasutuste statistika kuu- ja kvartalibilansiandmed vastavalt määrusele EKP/2001/13. |
I. Memokirjed rahaagregaatide ja vastaspoolte tuletamiseks ja hindamiseks
|
2. |
Euroala rahaagregaatide ja rahaliidu finantskontode (monetary union financial accounts, MUFA) koostamiseks esitavad riikide keskpangad (RKPd) statistilisi andmeid “ringluses oleva sularaha”, “emiteeritud võlaväärtpaberite” ja “muude varade/kohustuste” täiendava jaotuse kohta. Need esmatähtsad memokirjed on näidatud tabelites A ja B rõhutatud raamiga lahtritena ja on allpool määratletud. Ülejäänud memokirjed on vajalikud rahaloomeasutuste statistiliste bilansiandmete üksikasjalikumaks analüüsiks. |
3. Ringluses olev sularaha, sellest euro pangatähed, siseriiklikus vääringus pangatähed, mündid, euros vääringustatud mündid ja siseriiklikus vääringus mündid (M1 kuni M5)
|
— |
Euro pangatähed (M1) on kirjes “ringluses olev sularaha” sisalduvad emiteeritud euro pangatähed. |
|
— |
Siseriiklikus vääringus pangatähed (M2) on riikide keskpankade poolt enne 1. jaanuari 2002 emiteeritud pärusvääringus pangatähed, mida riigi keskpank ei ole veel käibelt kõrvaldanud. Esitatud alates 2002. aasta jaanuarist, vähemalt 2002. aasta jooksul. |
|
— |
Mündid (M3) viitab euro müntide summale, mis riigi ametiasutused (RKPd/keskvalitsused) on emiteerinud ja mis esitatakse riigi keskpanga bilansis osana kirjest “ringluses olev sularaha”. |
|
— |
Euros vääringustatud mündid (M4) on riigi ametiasutuste (riikide keskpangad/keskvalitsused) emiteeritud euros vääringustatud mündid. |
|
— |
Siseriiklikus vääringus mündid (M5) on riigi ametiasutuste (riikide keskpangad/keskvalitsused) enne 1. jaanuari 2002 emiteeritud pärusvääringutes mündid, mida riikide keskpangad ei ole veel käibelt kõrvaldanud. |
4. Euroopa Keskpanga (EKP)/riikide keskpankade emiteeritud kaubeldavate väärtpaberite hoidjad (M6 kuni M8)
EKP/riikide keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mis on jaotatud nende hoidja asukohariigi järgi järgmiselt: riigisisesed/muud osalevad liikmesriigid/muu maailm.
5. Hoiustelt kogunenud intressid (M9, M38)
Hoiustelt kogunenud intress kirjendatakse siis, kui see koguneb (st tekkepõhiselt), mitte siis, kui see tegelikult makstakse (st kassapõhiselt).
6. Laenudelt kogunenud intress (M38, M42)
Laenudelt saadav intress kirjendatakse siis, kui see koguneb (st tekkepõhiselt), mitte siis, kui see tegelikult makstakse (st kassapõhiselt).
TABEL A
EKP/riikide keskpankade andmed (positsioonid) (1)
|
|
Riigisisesed |
Muud osalevad liikmesriigid |
Muu maailm |
Määratlemata |
||
|
KOHUSTUSED |
||||||
|
8 Ringluses olev sularaha |
||||||
|
sellest pangatähed |
|
|||||
|
|
M1 |
||||
|
|
M2 |
||||
|
sellest mündid |
|
M3 |
||||
|
|
M4 |
||||
|
|
M5 |
||||
|
11 Emiteeritud võlaväärtpaberid |
||||||
|
kuni 1 aasta |
M6 |
M7 |
M8 |
|
||
|
14 Muud kohustused |
||||||
|
sellest hoiustelt kogunenud intressid |
|
M9 |
||||
|
sellest transiitkirjed |
|
M10 |
||||
|
sellest vahekirjed |
|
M11 |
||||
|
sellest tuletisinstrumendid |
|
M12 |
||||
|
sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed kohustused |
M13 |
|
||||
|
VARAD |
||||||
|
7 Muud varad |
||||||
|
sellest laenudelt kogunenud intressid |
|
M14 |
||||
|
sellest transiitkirjed |
|
M15 |
||||
|
sellest vahekirjed |
|
M16 |
||||
|
sellest tuletisinstrumendid |
|
M17 |
||||
|
sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed nõuded |
M18 |
|
||||
TABEL B
Muude rahaloomeasutuste andmed (positsioonid) (4)
|
|
Riigisisesed |
Muud osalevad liikmesriigid |
Muu maailm |
Määratlemata |
|
KOHUSTUSED |
||||
|
11 Emiteeritud võlaväärtpaberid |
||||
|
kuni 1 aasta |
M19 |
M20 |
M21 |
|
|
euro |
M22↑ |
M23↑ |
M24↑ |
|
|
välisvaluuta |
M25↑ |
M26↑ |
M27↑ |
|
|
üle 1 ja kuni 2 aastat |
M28 |
M29 |
M30 |
|
|
euro |
M31↑ |
M32↑ |
M33↑ |
|
|
välisvaluuta |
M34↑ |
M35↑ |
M36↑ |
|
|
13 Kapital ja reservid |
||||
|
sellest eraldised |
|
M37 |
||
|
14 Muud kohustused |
||||
|
sellest hoiustelt kogunenud intressid |
|
M38 |
||
|
sellest transiitkirjed |
|
M39 |
||
|
sellest vahekirjed |
|
M40 |
||
|
sellest tuletisinstrumendid |
|
M41 |
||
|
VARAD |
||||
|
7 Muud varad |
||||
|
sellest laenudelt kogunenud intressid |
|
M42 |
||
|
sellest transiitkirjed |
|
M43 |
||
|
sellest vahekirjed |
|
M44 |
||
|
sellest tuletisinstrumendid |
|
M45 |
||
7. Ülejäänud varad/kohustused, sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed kohustused (kirje M13)/nõuded (kirje M18)
Netopositsioonid eurosüsteemi suhtes, mis tulenevad 1) EKP emiteeritud euro pangatähtede jaotusest (8 % kõigist emissioonidest); ja 2) kapitaliosa mehhanismi rakendamisest. Konkreetse riigi keskpanga ja EKP kreedit- või deebet-netopositsiooni määramine bilansi varade või kohustuste poolele toimub vastavalt märgile, st positiivne netopositsioon eurosüsteemi suhtes esitatakse varade poolel ja negatiivne netopositsioon kohustuste poolel.
8. Muude rahaloomeasutuste emiteeritud kaubeldavate väärtpaberite hoidjad tähtaegade kaupa (kirjed M19 kuni M21 ja M28 kuni M30) ja täiendavalt vääringute kaupa (kirjed M22 kuni M27 ja M31 kuni M36)
Rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberid ja rahaturupaberid, mis on jaotatud nende hoidjate asukohariigi järgi kolme järgmisesse rühma: riigisisesed/muud osalevad liikmesriigid/muu maailm. Võlaväärtpaberite ja rahaturupaberite andmed esitatakse jaotusega tähtaegade kaupa (kuni üks aasta, üle ühe aasta ja kuni kaks aastat) ja täiendavalt vääringute kaupa (euro, välisvaluuta).
II. Memokirjed, millest tuletatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kohta kaalumisandmed
|
9. |
Statistiliste andmete regulaarseks koostamiseks rahaloomeasutuste intressimäärade kohta (5) vajatakse kaalumisandmeid riikide rahaloomeasutuste intressimäärade statistika agregeerimiseks euroala rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaks. Riikide keskpankade aruandluskoormuse vähendamiseks otsustati kasutada esmase allikana statistilisi andmeid, mida riikide keskpangad bilansikirjete statistiliste andmete kohta niigi esitavad, et tuletada kaalud rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kohta tasumata summade osas ja rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kohta uue tegevuse osas. |
|
10. |
Määruse EKP/2001/13 kohaselt saab kättesaadavate andmete põhjal asjakohaste hoiuseliikide kaalumisandmeid uue tegevuse ja tasumata summade kohta kergesti tuletada rahaloomeasutuste bilansikirjete statistilistest andmetest. Samas ei võimalda kohustuslike bilansikirjete andmed laenuinstrumentide liikide tasumata summade osas (6) täpset kajastamist. |
|
11. |
Nende laenuinstrumentide liikide puhul hõlmavad (kohustuslikud) bilansikirjete andmeread tehinguid kõigis vääringutes; rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas arvestatakse aga ainult eurodes vääringustatud laene. Bilansikirjete andmeread, milles tehingu vääringuks on ainult euro, on vastavalt määrusele EKP/2001/13 kättesaadavad nõutava jaotusega sektorite kaupa, kuid eristamata tähtaega ja (kodumajapidamiste sektoris) laenu liiki. |
|
12. |
Seepärast põhineb nende laenuliikide kaalumine bilansikirjete andmereal, mis viitab laenudele kõigis vääringutes. Seda andmerida korrigeeritakse euro osakaaluga tehingu kõigis vääringutes. |
|
13. |
Pärast kahepoolseid kontakte on aga ka mitme riigi keskpangal (praeguseks: Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Austria, Portugal, Soome ja Holland laenude osas mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele) võimalik esitada eurodes vääringustatud laenude nõutavaid jaotusi. Selleks on kehtestatud järgmised memokirjed: |
TABEL C
Muude rahaloomeasutuste andmed (positsioonid)
|
Muude rahaloomeasutuste antud eurodes laenud “muude residentide” märgitud alaliikidele |
||||
|
VARAD |
Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised jms (S.14 + S.15) |
||
|
Tarbijakrediit |
Eluasemelaenud |
Muud (ülejäänud) |
||
|
A. Riigisisesed |
||||
|
Laenud |
|
|||
|
sellest euro |
|
|||
|
kuni 1 aasta |
M46 |
M47 |
M48 |
M49 |
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
M50 |
M51 |
M52 |
M53 |
|
üle 5 aasta |
M54 |
M55 |
M56 |
M57 |
|
B. Muud osalevad liikmesriigid MS |
||||
|
Laenud |
|
|||
|
sellest euro |
|
|||
|
kuni 1 aasta |
M58 |
M59 |
M60 |
M61 |
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
M62 |
M63 |
M64 |
M65 |
|
üle 5 aasta |
M66 |
M67 |
M68 |
M69 |
III. Memokirjed MUFA koostamiseks
|
14. |
Perioodilise kvartali MUFA koostamiseks on vaja rahandus- ja pangandusstatistika (money and banking statistics, MBS) memokirjeid. Finantskontode jaoks tuleb lisaks senistele rahandus- ja pangandusstatistika aruandluse nõuetele esitada täiendavad jaotused instrumentide ja asukoha lõikes. |
|
15. |
Finantskontode jaoks on vaja positsioonide ja tehingute andmeid. Finantskontode nõuete rahandus- ja pangandusstatistika nõuetega lõimimiseks on vaja täiendavate finantskontode aegridade voogude korrigeerimist, s.o ümberliigitused, ümberhindlused ja vahetuskursi korrigeerimine. |
|
16. |
Hindamise reeglitega seoses tuleb mis tahes täiendavad käesolevas osas nõutavad andmed esitada, järgides samu hindamise ja raamatupidamise reegleid, mis on nõutavad andmete esitamisel kooskõlas määrusega EKP/2001/13. Lõpetuseks, rahandus- ja pangandusstatistika kontekstis on kehtestatud uued identifitseerimise koodid ning seoses muude seniste andmetega on määratletud kohased aruandluse reeglid (näiteks tähtajalisuse osas) ja kontrollid. Selleks on kehtestatud järgmised memokirjed: |
TABEL D
Kvartaliandmed: RKPd/EKP/muude rahaloomeasutuste andmed (positsioonid)
|
|
Riigisisesed |
Muud osalevad liikmesriigid |
Muu maailm |
Määratlemata |
||
|
Kokku |
Millest: keskvalitsus |
Kokku |
Millest: keskvalitsus |
|||
|
14 Muud kohustused |
||||||
|
Kodumajapidamiste netokapital pensionifondide reservides |
|
M70 |
||||
|
VARAD |
||||||
|
3 Väärtpaberid, v.a aktsiad |
||||||
|
kuni 1 aasta |
|
M71 |
|
M72 |
M73 |
|
|
millest: euro |
|
M74 |
|
M75 |
M76 |
|
|
üle ühe aasta |
|
M77 |
|
M78 |
M79 |
|
|
millest: euro |
|
M80 |
|
M81 |
M82 |
|
|
5 Aktsiad ja muud kapital |
||||||
|
Noteeritud aktsiad |
M83 |
|
M84 |
|
M85 |
|
|
Investeerimisfondi (mitte rahaturufondi) aktsiad |
M86 |
|
M87 |
|
M88 |
|
|
7 Muud varad |
||||||
|
Kindlustuse ettemaksed ja reservid tasumata nõuete jaoks |
|
M89 |
||||
17. Kodumajapidamiste netokapital pensionifondide reservides (M70)
Rahaloomeasutuste kohustused seoses kodumajapidamistega tehniliste eraldiste kujul töötajate pensionide jaoks. See osutab tavaliselt töötajate pensionifondidele, mis pole antud sõltumatu asutuste haldamisele.
18. Väärtpaberid, v.a aktsiad
Nõutav on liigendus sektorite ja tähtaja lõikes, mida pole määruses EKP/2001/13. Siia kuuluvad keskvalitsuse ja muu maailma emiteeritud väärtpaberite, v.a aktsiate, hoiused tähtajaga kuni 1 aasta (siseriiklik M71, M74, muud osalevad liikmesriigid M72, M75) (M73, M76) ning keskvalitsuse ja muu maailma emiteeritud väärtpaberid, v.a aktsiad, tähtajaga üle 1 aasta (siseriiklik M77, M80, muud osalevad liikmesriigid M78, M81) (M79, M82).
19. Aktsiad ja muud kapital
Eraldi teave noteeritud aktsiate ja investeerimisfondide aktsiate, v.a rahaturufondide aktsiate, osas asukoha lõikes. Noteeritud aktsiad (M83–M85) on aktsiad, mille hinnad on noteeritud tunnustatud väärtpaberibörsil või muu järelturu kaudu. Investeerimisfondide aktsiad (M86–M88), nimetatud ka avatud investeerimisühingute aktsiateks, on aktsiad, mis emiteeritakse finantskorraldusel, kus investeerijate vahendid ühendatakse finants- ja mittefinantsvara, v.a rahaloomesektoriga hõlmatud vara, omandamiseks.
20. Kindlustuse ettemaksed ja reservid tasumata nõuete jaoks (M89)
See kirje esitab rahaloomeasutuste poolt makstud brutosummade sellele osale, mis jääb järgnevasse raamatupidamisperioodi, pluss veel arveldamata rahaloomeasutuste nõuded.”
(1) EKP ja riigi keskpanga kahepoolse kokkuleppe korral võidakse esitada andmeid finantsvoogude kohta.
(2) Esitatakse, kui on kättesaadavad.
(3) Esitatakse, kui on kättesaadavad.
Esmatähtsate kirjete lahtrid on rõhutatud raamis.
(4) EKP ja riigi keskpanga kahepoolse kokkuleppe korral võidakse esitada andmeid finantsvoogude kohta.
Esmatähtsate kirjete lahtrid on rõhutatud raamis.
EKP ja riigi keskpanga vahelise kokkuleppe kohaselt ei pea riigi keskpank noolega (↑) ja rõhutatud raamiga lahtreid esitama, kui EKP kasutab alternatiivseid andmeallikaid.
(5) Kooskõlas määrusega EKP/2001/18.
(6) Vt määrus EKP/2001/18, II lisa, 1. liide: näitajad 6-14.
IV LISA
“XIII LISA
STATISTILISTE ANDMETE ELEKTROONILISE VAHETAMISE ARUANDLUSSTANDARDID
EKP BILANSIKIRJETE STATISTIKA
PEREKONNA TUNNUS: ECB_BSI1
Rahaloomeasutuste bilansiandmete statistika kooondbilansi koostamiseks
1. Perekond ECB_BSI1 ja vastavad koodide nimekirjad
Bilansikirjete (balance sheet items, BSI) perekonda kasutatakse euroala ühtlustatud bilansistatistikas, mida rahaloomeasutuste sektor esitab Euroopa Keskpangale (EKP). Riikide keskpangad koguvad ja agregeerivad riigi tasandil rahaloomeasutuste (välja arvatud riikide keskpankade) bilansikirjete andmed. Riikide keskpangad ja EKP arvutavad ka ise oma bilansikirjete statistika. Riikide keskpangad esitavad EKP-le riikide keskpankade/EKP ja muude rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika eraldi brutosummadena ja EKP omakorda koostab kõigepealt rahaloomeasutuste sektori koondbilansi riikide kaupa ja seejärel euroala rahaloomeasutuste sektori koondbilansi (1) ning sellega seotud euroala rahaagregaadid (2).
EKP kasutab rahaloomeasutuste sektori bilansi konsolideeritud kuuandmeid euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete koostamiseks. Tähtsamate bilansikirjete struktuur esitatakse kord kvartalis lisateabena rahandusanalüüsi läbiviimiseks.
Allpool kirjeldatakse üksikasjalikult bilansikirjete perekonna struktuuri mõõtmeid ja omadusi.
Bilansikirjete statistikas loetakse aegrea kindlaksmääramisel oluliseks 11 mõõdet: (3)
TABEL 1
Bilansikirjete perekonna struktuur (ECB_BSI1): Andmerea mõõtmed
|
Positsioon struktuuris: |
Mõiste (mnemooniline) |
Mõiste nimetus |
Väärtuse formaat |
Koodide nimekiri (mnemooniline) |
Koodide nimekirja nimetus |
|
|
Mõõtmed |
||||
|
1 |
FREQ |
Sagedus |
AN1 |
CL_FREQ |
Sageduskoodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
2 |
REF_AREA |
Vaatluspiirkond |
AN2 |
CL_AREA_EE |
Piirkonnakoodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
3 |
ADJUSTMENT |
Korrektsiooni näitaja |
AN1 |
CL_ADJUSTMENT |
Korrektsiooni näitajate koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
4 |
BS_REP_SECTOR |
Bilansi jaotus vaatlussektorite kaupa |
AN1 |
CL_BS_REP_SECTOR |
Bilansi vaatlussektorite kaupa jaotuse koodide nimekiri (EKP) |
|
5 |
BS_ITEM |
Bilansikirje |
AN3 |
CL_BS_ITEM |
Bilansikirjete koodide nimekiri (EKP) |
|
6 |
MATURITY_ORIG |
Algne tähtaeg |
AN1 |
CL_MATURITY_ORIG |
Algsete tähtaegade koodide nimekiri (EKP) |
|
7 |
DATA_TYPE |
Andmetüüp |
AN1 |
CL_DATA_TYPE |
Rahandus- ja pangandusandmete tüüp, voog ja positsioon (EKP, BIS) |
|
8 |
COUNT_AREA |
Vastaspoole piirkond |
AN2 |
CL_AREA_EE |
Piirkonnakoodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
9 |
BS_COUNT_SECTOR |
Bilansi vastaspoole sektor |
AN4 |
CL_BS_COUNT_SECTOR |
Bilansi vastaspoole sektori koodide nimekiri (EKP, BIS) |
|
10 |
CURRENCY_TRANS |
Tehingu vääring |
AN3 |
CL_CURRENCY |
Vääringukoodide nimekiri (EKP, BIS, Eurostat BoP) |
|
11 |
BS_SUFFIX |
Bilansi sufiks |
AN..3 |
CL_BS_SUFFIX |
Andmerea vääringu või eriarvutuse koodide nimekiri (EKP) |
Need mõõtmed on statistilised mõisted, mille väärtused võetakse koodide nimekirjast. Harva võib juhtuda, et kodeeritud väärtuste kirjeldus koodide nimekirjas ei vasta täpselt määruse EKP/2001/13 sõnastusele. Näiteks siis, kui koodide nimekiri või selle väärtuste alamhulk on rahvusvaheliselt kokkulepitud nimekiri, mis on juba olemas (nt vastaspoole residentsus).
Sama struktuur võimaldab esitada euroala rahaagregaatide koostamiseks küsitud lisaandmeid: keskvalitsuse varad ja hoiuste näol esinevad kohustused (lähedased asendajad), mida käsitletakse VII lisas.
2. Mõõtmed
Bilansikirjete perekonna mõõtmete kirjeldus esitatakse allpool andmerea struktuuris esinemise järjekorras. Teavet esitatakse ka iga mõõtme pikkuse (väärtuse formaat, mis näitab märkide arvu) ja aluseks oleva koodide nimekirja kohta (märgitud suurtähtedega CL_****). Näiteks tabeli 1 kohaselt võetakse mõõtme REF_AREA (vaatluspiirkond) väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE.
2.1. Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab teatatud andmerea sagedust. Kasutatakse koodide nimekirja CL_FREQ. Bilansikirjete perekonna struktuuris kasutatavad koodide väärtused on kuuandmetel M ja kvartaliandmetel Q ning need on selles koodide nimekirjas kasutatavate väärtuste alamhulk.
2.2. Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)
See mõõde esindab andmeid esitavate asutuste (rahaloomeasutuste) residentriiki. Sellega seotud koodide nimekiri CL_AREA_EE sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja mõningaid täiendavaid väärtusi, mida on kirjeldatud punktis 2.8 (mõõde nr 8: Vastaspoole piirkond). Bilansikirjete perekonna struktuuris kasutatakse vaatluspiirkonna määratlemiseks ainult selle väärtuste alamhulka.
2.3. Mõõde nr 3: Korrektsiooni näitaja (ADJUSTMENT; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab, kas on kohaldatud hooajalist ja/või tööpäeva korrektsiooni. Vastav koodide nimekiri on CL_ADJUSTMENT. Praegu bilansikirjete perekonna struktuuris kasutatavad koodide väärtused on N — hooaja ja tööpäeva suhtes korrigeerimata ja Y — korrigeeritud tööpäeva ja hooaja suhtes.
2.4. Mõõde nr 4: Bilansi jaotus sektorite kaupa (BS_REP_SECTOR; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab vaatlussektorit ja on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_REP_SECTOR. Selles koodide nimekirjas on rahaloomeasutused jagatud rühmadesse riikide keskpangad/EKP (N) ja muud rahaloomeasutused (krediidiasutused, rahaturufondid ja muud asutused) (A), võttes arvesse nende eraldi bilansse, mille EKP konsolideerib.
Võttes arvesse andmete küsimist keskvalitsuse hoiuste ja varade näol esinevate kohustuste kohta, kasutatakse keskvalitsuse puhul koodi väärtust G.
Sellesse koodide nimekirja kuuluvad ka muud koodide väärtused, mida EKP kasutab euroala rahaagregaatide arvutamiseks ja levitamiseks.
2.5. Mõõde nr 5: Bilansikirje (BS_ITEM; pikkus: kolm märki)
See mõõde esindab rahaloomeasutuste bilansikirjeid, mida on määratletud määruses EKP/2001/13, ning selle väärtused võetakse koodide nimekirjast CL_BS_ITEM. See on bilansikirjete perekonna struktuuri põhimõõde. Varade ja kohustuste koodide väärtusi eristavad eesliited A või L ja ka sel juhul on väärtuste organiseerimisel ja kodeerimisel järgitud võimalikult kirjetevahelist hierarhilist seost. Täiendavaid, riikide keskpankade (ja EKP) spetsiifilisi bilansikirjeid eristatakse tähega C, mis järgneb varade puhul eesliitele A ja kohustuste puhul eesliitele L.
2.6. Mõõde nr 6: Algne tähtaeg (MATURITY_ORIG; pikkus: üks märk)
See mõõde esindab bilansikirjete algset tähtaega rahaloomeasutuste bilansis ning on seotud koodide nimekirjaga CL_MATURITY_ORIG.
2.7. Mõõde nr 7: Andmetüüp (DATA_TYPE; pikkus: üks märk)
Seda mõõdet kirjeldab koodide nimekiri CL_DATA_TYPE ning see näitab esitatavate andmete liiki: tasumata summad perioodi lõpul (positsioonid) (“1”), ümberliigitamised ja muu korrigeerimine (“5”), vahetuskursi korrektsioonid (“6”) (4) ja muud korrektsioonid (muud ümberhindamised ja laenude kustutamine/väärtuse vähendamine) (“7”). Muud koodide väärtused on määratletud selliselt, et võimaldada voogude tuletamist positsioonidest ja vajalikke korrektsioone ning arvutada aasta kasvumäärade tuletamiseks kasutatavat tinglike positsioonide indeksit. EKP kasutab neid täiendavaid koodide väärtusi euroala agregaatide levitamiseks.
2.8. Mõõde nr 8: Vastaspoole piirkond (COUNT_AREA; pikkus: kaks märki)
See mõõde esindab rahaloomeasutuste bilansikirje vastaspoole residentsuspiirkonda. Selle mõistega seondub koodide nimekiri CL_AREA_EE, mis sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja täiendavaid koodide väärtusi, mida kasutatakse konkreetselt euroala kohta (nt U6 — riigisisene — kasutatakse, kui vastaspoole piirkond on sama kui andmeid esitava rahaloomeasutuse riik). Bilansikirjete statistikas kasutatakse koodide väärtuste alamhulka: Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide pluss mõnede täiendavate piirkondade koodid.
2.9. Mõõde nr 9: Bilansi vastaspoole sektor (BS_COUNT_SECTOR; pikkus: neli märki)
See mõõde esindab bilansikirje vastaspoole kuulumist sektorisse ning on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_COUNT_SECT. See koodide nimekiri järgib rangelt bilansikirjete jaotust sektoritesse, mis kehtestati algselt 1. detsembri 1998. aasta määrusega EKP/1998/16 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, mida on muudetud määrusega EKP/2001/13. Väärtuste organiseerimisel ja kodeerimisel on järgitud võimalikult sektorite hierarhilist struktuuri, et kasutajal oleks lihtsam andmeid hallata.
Jaotus pangad/mittepangad määruse EKP/2001/13 I lisa tabelites 2 ja 4, kohaldatuna mitteosalevate riikide residentidest vastaspoolte suhtes, vastab nimetatud määruse jaotusele rahaloomeasutused/mitterahaloomeasutused. Tabelis 3 kasutatakse mitteosalevate liikmesriikide residentidest vastaspoolte liigitamiseks selle asemel jaotust rahaloomeasutused/mitterahaloomeasutused.
2.10. Mõõde nr 10: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)
See mõõde kirjeldab vääringut, milles rahaloomeasutuste bilansikirjed on fikseeritud, ning on seotud koodide nimekirjaga CL_CURRENCY. Rahaloomeasutuste bilansikirjete tarbeks kasutatakse koodide väärtuste alamhulka.
2.11. Mõõde nr 11: Andmerea vääring (BS_SUFFIX; pikkus: kuni kolm märki)
See mõõde täpsustab, kas esitatud andmerida on väljendatud siseriiklikus vääringus või ühises vääringus (euro). Sellel on kaks väärtust (N — siseriiklik vääring ja E — euro), mida esindab koodide nimekiri CL_BS_SUFFIX. See mõõde on äärmiselt olulise tähtsusega, sest see aitab eristada sama majanduslikku nähtust esindavaid andmeridu majandus- ja rahaliidu eri etappidel. Näiteks majandus- ja rahaliitu mittekuuluvate EL riikide andmed esitatakse siseriiklikus vääringus. Alates majandus- ja rahaliiduga ühinemisest esitatakse samad bilansikirjete andmeread eurodes.
3. Omadused
Lisaks 11 mõõtmele, mis määratlevad struktuuri, on määratletud omaduste kogum (5). Need lisatakse teabevahetuse eri tasanditel. Tabelis 2 on esitatud bilansikirjete statistika perekonnale määratletud kodeeritud ja kodeerimata omaduste nimekiri koos nende määramise tasandiga, formaadiga ja koodide nimekirjaga, millest kodeeritud omadused võetakse.
Peale selle on igal neist omadustest teatavad tehnilised omadused, mis on loetletud tabelis 3.
TABEL 2
ECB_BSI1 perekonnale struktuuri jaoks määratletud kodeeritud ja kodeerimata omadused
|
Määramise tasand |
Statistiline mõiste |
Formaat |
Koodide nimekiri |
||
|
KAASTASANDI OMADUSED (vahetatakse FNS grupi kaudu) |
|||||
|
Kaas- |
TITLE |
Nimetus |
AN..70 |
kodeerimata |
|
|
Kaas- |
UNIT |
Ühik |
AN..12 |
CL_UNIT |
Ühikukoodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Kaas- |
UNIT_MULT |
Ühiku kordaja |
AN..2 |
CL_UNIT_MULT |
Ühiku kordaja koodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Kaas- |
DECIMALS |
Kümnendkohad |
AN1 |
CL_DECIMALS |
Kümnendkohtade koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Kaas- |
TITLE_COMPL |
Nimetuse täiendus |
AN..1050 |
kodeerimata |
|
|
Kaas- |
NAT_TITLE |
Nimetus riigi keeles |
AN..350 |
kodeerimata |
|
|
Kaas- |
COMPILATION |
Koostamine |
AN..1050 |
kodeerimata |
|
|
Aegrea tasandi omadused (vahetatakse FNS grupi kaudu) |
|||||
|
Aegrida |
COLLECTION |
Kogumise näitaja |
AN1 |
CL_COLLECTION |
Kogumise näitajate koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Aegrida |
AVAILABILITY |
Kättesaadavus |
AN1 |
CL_AVAILABILITY |
Organisatsioonidele kättesaadavuse koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Aegrida |
DOM_SER_IDS |
Aegrea riigisisene kood |
AN..70 |
kodeerimata |
|
|
Aegrida |
UNIT_INDEX_BASE |
Ühiku indeksibaas |
AN..35 |
kodeerimata |
|
|
Aegrida |
BREAKS |
Katkestused |
AN..350 |
kodeerimata |
|
|
Vaatluse tasandi omadused (vahetatakse koos põhisegmendi ARR andmetega) v.a OBS_COM, mis vahetatakse koos FNS grupiga) |
|||||
|
Vaatlus |
OBS_STATUS |
Vaatluse staatus |
AN1 |
CL_OBS_STATUS |
Vaatluse staatuse koodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Vaatlus |
OBS_CONF |
Vaatluse konfidentsiaalsus |
AN1 |
CL_OBS_CONF |
Vaatluse konfidentsiaalsuse koodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
Vaatlus |
OBS_PRE_BREAK |
Katkestuse-eelne vaatluse väärtus |
AN..15 |
kodeerimata |
|
|
Vaatlus |
OBS_COM |
Vaatluse märkus |
AN..350 |
kodeerimata |
|
TABEL 3
ECB_BSI1 perekonna struktuuri omaduste ühised tehnilised omadused: Euroala RKPde aruandlus EKP-le
|
|
Staatus |
Esimese väärtuse seab… (7) |
Riikide keskpangad võivad muuta |
|
TITLE_COMPL |
M |
EKP |
Ei |
|
UNIT |
M |
EKP |
Ei |
|
UNIT_MULT |
M |
EKP |
Ei |
|
DECIMALS |
M |
EKP |
Ei |
|
TITLE |
C |
EKP |
Ei |
|
NAT_TITLE |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
COMPILATION |
C |
Riigi keskpank |
Jah (6) |
|
COLLECTION |
M |
EKP |
Ei |
|
AVAILABILITY |
M |
EKP/riigi keskpank |
Jah |
|
DOM_SER_IDS (8) |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
UNIT_INDEX_BASE |
C |
EKP |
Ei |
|
BREAKS |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_STATUS |
M |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_CONF |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_PRE_BREAK |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_COM |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
|
M: kohustuslik, C: tingimuslik |
|
|
Punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 on kirjeldatud iga omadust ja lisatud vastav koodide nimekiri (suurtähtedega kujul CL_****), kui see on kohaldatav.
3.1. Kaastasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
TITLE_COMPL (kodeerimata): Omaduse “nimetuse täiendus” seab ning seda säilitab ja levitab EKP (see on inglisekeelne, pikkusega mitte üle 1 050 märgi). Kui riigi keskpank soovib seda muuta, võidakse seda teha pärast EKP-ga konsulteerimist. Paranduse teeb EKP. |
|
— |
UNIT (koodide nimekiri: CL_UNIT): See omadus annab esitatud andmetele mõõtühiku. Euroala liikmesriigid teatavad andmed eurodes ja EKP seab selle omaduse väärtuseks euro (UNIT = EUR). Mitteosalevate liikmesriikide puhul võrdub see omadus siseriikliku vääringuga. |
|
— |
UNIT_MULT (koodide nimekiri: CL_UNIT_MULT): Omadus “ühiku kordaja” annab teavet selle kohta, kas andmerida on väljendatud miljonites (UNIT_MULT = 6) miljardites (UNIT_MULT = 9) vms. Riikide keskpangad esitavad andmed miljonites ja EKP seab selle väärtuseks 6 (UNIT_MULT = 6). |
|
— |
DECIMALS (koodide nimekiri: CL_DECIMALS): See omadus näitab vaatluste väärtustele antavat kümnendkohtade arvu. Riikide keskpangad esitavad andmed ilma kümnendkohtadeta, nagu määruses EKP/2001/13 ette nähtud (seega DECIMALS = 0). EKP seab sellele omadusele sobivad väärtused. |
Tingimuslikud:
|
— |
TITLE (kodeerimata): Andmerea nimetuses on lubatud kasutada ainult kuni 70 märki. Piiratud ruumi tõttu kasutatakse selle asemel kohustuslikku omadust “nimetuse täiendus”. “Nimetuse täiendust” võidakse tulevikus kasutada lühinimetuste konstrueerimiseks ning seda säilitab ja levitab EKP. |
|
— |
NAT_TITLE (kodeerimata): Riikide keskpangad võivad kasutada omadust “nimetus riigi keeles” täpse kirjelduse ja muude täiendavate või eristavate täpsustuste lisamiseks oma riigi keeles (tekst kuni 350 märki). Riikide keskpangad võivad selle seada ja seda muuta igal ajal. Kuigi suur- ja väiketähtede kasutamine probleeme ei tekita, palutakse riikide keskpankadel piirduda märgistikuga Latin-1. |
|
— |
COMPILATION (kodeerimata): Seda omadust kasutatakse tekstselgitusteks kasutatud koostamismeetodite kohta, eriti kui need EKP eeskirjadest ja normidest lahknevad (teksti kuni 1 050 märki). |
3.2. Aegrea tasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
COLLECTION (koodide nimekiri: CL_COLLECTION): See omadus selgitab vaatluste kogumise aega (st perioodi algul, keskel või lõpus) või näitab, kas andmed on perioodi keskmised või perioodi lõpu vaatlused. EKP seab positsioonide andmeridade puhul bilansikirjete statistika kogumise omaduse väärtuseks E perioodi lõpp (COLLECTION = “E”) ja korrektsioonide ja finantsvoogude andmeridade puhul S perioodi summa (COLLECTION = “S”). |
|
— |
AVAILABILITY (koodide nimekiri: CL_AVAILABILITY): See omadus näitab, millistele asutustele võib andmeid kättesaadavaks teha. Kui teatavad vaatlused vajavad erilist käsitlust, võib kasutada vaatluse konfidentsiaalsuse omadust (vt allpool). |
Tingimuslikud:
|
— |
DOM_SER_IDS (kodeerimata): See omadus võimaldab viidata riikide andmebaasides vastava andmerea tuvastamiseks kasutatavale koodile (võib lisada ka valemi aluseks oleva riigi koodi kasutamiseks). Selle võib andmeid esitav riigi keskpank saata ja seda muuta igal ajal (teksti kuni 70 märki). |
|
— |
UNIT_INDEX_BASE (kodeerimata): See omadus näitab indeksite baasi viidet ja baasi väärtust. Seda väärtust kasutatakse ainult EKP poolt tuletatud tinglike positsioonide andmeridade puhul ja seda levitatakse Euroopa Keskpankade Süsteemile. Selleks seadis EKP selle väärtuseks algselt “Index Dec98=100” ja see muudeti EKP poolt 2002. aasta oktoobri andmete levitamisel väärtuseks “Index Dec01=100”. |
|
— |
BREAKS (kodeerimata): See omadus kirjeldab aja jooksul andmerea kogumises, aruandluse kaetuses ja koostamises toimunud katkestusi ja tähtsamaid muutusi. Katkestuste puhul on soovitav märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võib võrreldavateks lugeda (tekst kuni 350 märki). |
3.3. Vaatluse tasandi omadused (9)
Kohustuslikud:
|
— |
OBS_STATUS (koodide nimekiri: CL_OBS_STATUS): Riikide keskpangad lisavad vaatluse staatuse väärtuse igale vahetatavale vaatlusele. See omadus on kohustuslik ja tuleb lisada iga üksikvaatluse andmete edastamisel. Kui riikide keskpangad muudavad selle omaduse väärtust, teatatakse nii vaatluse väärtus (isegi kui see ei ole muutunud) kui ka uue vaatluse staatuse tähistus. Allpool esitatud nimekirjas on nende omaduste eeldatavad väärtused (kokkulepitud hierarhia kohaselt) bilansikirjete statistikas:
|
Arvväärtused tuleb tavaliselt esitada vaatluse staatusega A (normaalne väärtus). Muul juhul lisatakse eespool antud nimekirjast muu väärtus kui A (13).
Kui vaatlusel on kaks omadust, esitatakse neist tähtsam. Kui vaatlus on näiteks ühtaegu nii hinnanguline kui ka esialgne, eelistatakse eespool esitatud hierarhia kohaselt hinnangulisust ja kasutatakse tähistust E.
Tingimuslikud:
|
— |
OBS_CONF (koodide nimekiri: CL_OBS_CONF): Kui riigi keskpank soovib eristada ühe või mitme konkreetse vaatluse konfidentsiaalsuse staatust, võib ta kasutada vaatluse konfidentsiaalsuse omadust. Selle omaduse (kui seda kasutatakse) väärtust võib andmete saatja andmete edastamisel muuta. Kui seda omadust ei ole seatud, eeldatakse, et konfidentsiaalsusepiirangut ei ole (OBS_CONF = F, vaba). |
|
— |
OBS_PRE_BREAK (kodeerimata): See omadus sisaldab katkestuse-eelset vaatluse väärtust, mis on nagu vaatluski arvväli. See esitatakse üldiselt siis, kui on toimunud katkestus. Bilansikirjete perekonna struktuuris seda omadust ei küsita, sest see teave on juba ümberliigitamiste andmereast kättesaadav. See on lisatud omaduste nimekirja seepärast, et see kuulub kõigi perekondade struktuuride ühisesse omaduste alamhulka. |
|
— |
OBS_COM (kodeerimata): Omadust “vaatluse märkus” võib kasutada tekstmärkuste lisamiseks vaatluse tasandil (nt kirjeldada konkreetse vaatluse kohta andmete puudumisel tehtud hinnangut, selgitada võimaliku normist kõrvalekalduva vaatluse põhjust või esitada üksikasjalikumaid andmeid muutuse kohta esitatud aegreas). Selle omaduse võib riigi keskpank seada või seda parandada igal ajal (tekst kuni 350 märki). |
4. Puuduvad ja esialgsed väärtused
Puuduvad väärtused (“-”) esitatakse, kui arvväärtust ei ole võimalik esitada (nt puhkepäevade, andmete puudumise või mittekogumise tõttu). Peale selle on võimalik eristada puuduvaid väärtusi, mis tulenevad statistiliste andmete mittekogumisest nähtuse kohta või nähtuse puudumisest.
|
— |
Kui kohaliku statistika olukorra tõttu mõne aegrea andmeid teatavatel tähtaegadel või kogu aegrea jooksul ei koguta (aluseks olev majanduslik nähtus on olemas, kuid seda statistikas ei jälgita), esitatakse puuduv väärtus (“-”) igal perioodil vaatluse staatusega L. |
|
— |
Kui kohaliku turu tavade või õigusliku/majandusliku raamistiku tõttu ei ole mõni aegrida (või selle osa) kohaldatav (selle aluseks olevat nähtust ei ole olemas), esitatakse puuduv väärtus (“-”) vaatluse staatusega M. |
Puuduvat vaatlust ei tohi kunagi esitada “nullina”, sest null on normaalne arvväärtus, mis näitab täpselt nullsummaga tehingut.
Kui riikide keskpangad ei ole võimelised puuduva väärtuse täpset põhjust kindlaks määrama või ei saa kasutada kogu koodide nimekirjas CL_OBS_STATUS sisalduvate väärtuste valikut (nii et nad ei saa valida selle omaduse väärtuseks L või M), tuleb kasutada väärtust M (14).
Esialgseid väärtusi võib esitada igakordsel andmete edastamisel, kuid ainult viitega viimasele kättesaadavale vaatlusele (vaatluse staatus = P). Need vaatlused võivad saada hiljem kindlad väärtused (vaatluse staatus = A). Samal ajal kirjutatakse varasemad esialgsed vaatlused uue parandatud väärtusega üle ja EKP andmebaasi paranduse kohta märget ei jää.
5. Statistika nõuded
Vastavalt määrusele EKP/2001/13 esitavad riikide keskpangad EKP-le igakuiseid eraldi statistilisi andmeid muude rahaloomeasutuste ja riigi keskpanga sektorite kohta rahaloomeasutuste sektori koondbilansi regulaarseks koostamiseks. Need nõuded hõlmavad kuu lõpu positsioone ja igakuiste finantsvoogude korrektsioonide andmeid. Muude rahaloomeasutuste ja riigi keskpanga bilansi teatavate kirjete kohta esitatakse lisaandmeid kord kvartalis positsioonide andmetena.
Peale selle on käesolevas suunises käsitletud mõningaid nõudeid täiendavate andmete esitamiseks euroala rahaagregaatide regulaarseks koostamiseks.
EKP haldab ja jagab riikide keskpankadele välja tabeleid, milles on vastavalt määruse EKP/2001/13 ja käesoleva suunise nõuetele vahetatavate bilansikirjete aegridade nimekirjad. Riikide keskpangad esitavad EKP-le järgmised aegridade kogumid.
5.1. Positsioonide andmed
|
a) |
Tabel 1 — Muude rahaloomeasutuste ja riikide keskpankade/EKP igakuised andmeread Nagu määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabelis 1 kirjeldatud, esitatakse EKP-le rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta igakuised aegread eraldi riikide keskpankade/EKP ja muude rahaloomeasutuste bilansiandmete kohta. |
|
b) |
Tabelid 2, 3 ja 4 — Muude rahaloomeasutuste ja riikide keskpankade/EKP kvartaliandmete andmeread Määruse EKP/2001/13 tabelites 2, 3 ja 4 on esitatud aegread, mis tuleb esitada EKP-le regulaarselt kord kvartalis ja mis puudutavad muude rahaloomeasutuste ja riigi keskpanga/EKP sektorite kuubilansi mõnede kirjete üksikasjalikumaid jaotusi. Tabel 2 sisaldab nimelt hoiuste, laenude, väärtpaberite, v.a aktsiate, ja aktsiate ja muu kapitali jaotusi sektorite kaupa, mida tabel 1 ei sisalda. Tabelis 3 on esitatud EL liikmesriikide hoiuste, laenude, väärtpaberite, v.a aktsiad, rahaturufondide aktsiate/osakute ning aktsiate ja muu kapitali kogusummade jaotus riikide kaupa. Viimasena, tabelis 4 on esitatud hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite, laenude ja väärtpaberite, v.a aktsiate, kogusummade jaotus vääringute kaupa — muude EL liikmesriikide ja mõnede mitte-EL riikide vääringute kaupa. |
|
c) |
Keskvalitsuse hoiuse näol esinevad kohustused (lähedased asendajad) ning keskvalitsuse hoitavad sularaha ja väärtpaberid — igakuised andmeseeriad Euroala rahaagregaatide tuletamiseks esitavad riikide keskpangad EKP-le iga kuu ka täiendavaid statistilisi andmeid keskvalitsuse rahaliste kohustuste ning hoitava raha ja väärtpaberite kohta vastavalt VII lisale. Kui see nähtus puudub või on ebaoluline, ei ole minimaalsuse põhimõtte tõttu andmeid vaja esitada. Sellisel juhul peavad riikide keskpangad sellest EKP-le ette teatama ja saatma enne esimeste andmete edastamist kohaldatavate andmeridade nimekirja, mida hakatakse regulaarselt esitama. |
|
d) |
Memokirjed — muud rahaloomeasutused ja riikide keskpangad/EKP Muude rahaloomeasutuste ja riigi keskpanga/EKP sektorite kohta on esitatud IX lisas igakuiste andmeridade kogum, mis on vajalik rahaloomeasutuste bilansikirjete põhiliste andmeridade täiendavate jaotuste kujunemise jälgimiseks. Need andmeread esitatakse EKP-le memokirjetena ja liigitatakse tähtsuselt kahte rühma: “esmatähtsad” memokirjed ja “vähetähtsad” memokirjed. Kui nähtus puudub või andmed ei ole kättesaadavad, ei ole andmeid vaja esitada. Sellisel juhul peavad riikide keskpangad sellest EKP-le ette teatama ja saatma enne esimeste andmete edastamist kohaldatavate andmeridade nimekirja, mida hakatakse regulaarselt esitama. |
|
e) |
Memokirjed kaalumisandmete tuletamiseks rahaloomeasutuste intressimääradest — muude rahaloomeasutuste igakuised andmeread Rahaloomeasutuste intressimäärade statistiliste andmete regulaarseks koostamiseks (15) vajatakse kaalumisandmeid riikide rahaloomeasutuste intressimäärade koondamiseks euroala rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaks. Selleks on kehtestatud IX lisas vastavad memokirjed neile riikide keskpankadele, kellel on võimalik nõutavaid jaotusi esitada. Neid (positsioonide) andmeridu esitatakse alates 2003. aasta jaanuari vaatlusperioodist samadeks tähtaegadeks kui määruse EKP/2001/13 tabelis 1 sisalduvaid vastavaid agregeeritud andmeridu. |
5.2. Korrigeerimisandmed
Nagu määruses EKP/2001/13 ette nähtud, nõutakse finantsvoogude statistika tuletamiseks täiendavaid statistilisi andmeid, nimelt andmeid laenude kustutamise/väärtuse vähendamise ja väärtpaberite hinna ümberhindamise kohta, mida riikide keskpangad esitavad EKP-le iga kuu. Peale selle kehtestatakse käesolevas suunises täiendavad nõuded igakuiste ja kvartaliandmete ümberliigitamiskorrektsioonide andmeridade ja ümberhindluskorrektsioonide andmeridade esitamiseks riikide keskpankadelt EKP-le.
|
a) |
Muude rahaloomeasutuste ja riikide keskpankade/EKP igakuised andmeread Nagu määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabelis 1A kirjeldatud, esitatakse EKP-le rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta igakuiste ümberhindluskorrektsioonide andmeridade kogum, eraldi riikide keskpankade/EKP ja muude rahaloomeasutuste bilansiandmete kohta. Tabelis 1A minimaalsete andmeridadena esitatavad andmeread esitatakse nimelt EKP-le kontrolli mõttes ka iga kuu lisaks vastavate jaotuste andmeridade regulaarsele esitamisele. Peale selle esitatakse kõigi määruse EKP/2001/13 tabelis 1 sisalduvate aegridade kohta igakuised ümberliigitamiste andmeread vastavalt X lisale. Riikide keskpankadelt saadud positsioonide andmete alusel arvutab EKP rahaloomeasutuste bilansikirjete finantstehingute vahetuskursi korrektsioonide ja finantsvoogude andmeread (16). |
|
b) |
Muude rahaloomeasutuste ja riikide keskpankade/EKP kvartaliandmete andmeread Käesolevas suunises kehtestatud nõuete põhjal ja vastavalt määrusele EKP/2001/13 kvartali positsioonide kohta nõutavates andmetes tehtud muudatustele on koostatud kvartali korrektsioonide andmeridade kogum. Seega nõutakse korrigeerimisandmeid määruse tabelis 2 esitatud kvartali andmeridade kohta, nagu kirjeldatud X lisas. |
|
c) |
Keskvalitsuse hoiused, kohustused ja hoitavad raha ja väärtpaberid — igakuised andmeread Finantsvoogude statistika koostamiseks esitatakse korrektsioonide andmed ka keskvalitsuse rahaliste kohustuste ja hoitava raha ja väärtpaberite kohta vastavalt rahaloomeasutuste bilansiandmete statistikale kehtestatud nõuetele, mis on esitatud X lisas. Ehkki muud muutused peale tehingute on ebatõenäolised, tuleks korrektsioonide andmed esitada alati, kui vastavad positsioonide andmeread on kohaldatavad, ja lülitada need EKP-le regulaarselt edastatavate andmete hulka. |
|
d) |
Memokirjed — muude rahaloomeasutuste ja riikide keskpankade/EKP igakuised andmeread Riikide keskpangad/EKP esitavad EKP-le kuu ja kvartali memokirjete korrektsioonide andmeridade kogumi nende muude rahaloomeasutuste ja riigi keskpanga/EKP positsioonide andmeridade kohta, mis on määratletud kui “esmatähtsad” memokirjed. Neid on kirjeldatud üksikasjalikult X lisas. Korrektsioonide andmeid tuleks esitada alati, kui vastavad positsioonide andmed on kohaldatavad ja/või kättesaadavad ja kuuluvad EKP-le regulaarselt edastatavate andmete hulka. |
6. Andmete esitamine
Kõik statistilised aruanded peavad sisaldama määruse EKP/2001/13 vastavates tabelites või käesolevas suunises sisalduvaid andmeid, olenemata nende aluseks oleva nähtuse olemasolust, välja arvatud memokirjete andmeread. See tähendab, et kui aegrida ei ole kohaldatav, esitatakse see ikkagi (andmeedastuses) ja selle väärtused näitavad andmete puudumist (“-”), nagu punktis 4 kirjeldatud. Näiteks “muude rahaloomeasutuste”“ringluses olev sularaha” tuleb esitada vastavalt kas arvväärtusega või “-”. Ainsaks erandiks on kogu sektori puudumine, millisel juhul selle sektori kohta ei ole vaja andmeid esitada (st keskvalitsuse andmeridu).
6.1. Tähtajalisus
Riikide keskpangad esitavad EKP-le igakuised muude rahaloomeasutuste ja riikide keskpankade/EKP sektori bilansi positsioonide ja korrektsioonide andmed eraldi andmete aluseks oleva kuu lõpule järgneva viieteistkümnenda tööpäeva lõpuks. Kvartaliandmed esitavad riikide keskpangad EKP-le nende aluseks oleva kuu lõpule järgneva kahekümne kaheksanda tööpäeva lõpuks.
6.2. Andmete esitamise eriküsimused
Üleminek kvartaliandmete esitamiselt igakuiste andmete esitamisele
Üks määrusega EKP/2001/13 sisseviidud muudatustest puudutab mõnede varem määruse EKP/1998/16 kohaselt kord kvartalis esitatud bilansikirjete andmeridade esitamist igakuiselt. Andmeridade kohta, mille esitamise tähtaeg muutub, on antud lisajuhiseid tabelis 4.
Tagasivaatelised andmed ja parandused tuleb 2003. aasta jaanuarile eelnenud ajavahemike kohta esitada alati igakuiste andmeridadena. Parandusi kvartalite andmeridade kohta tuleb saata kuuandmetena, viidates vastava kvartali viimasele kuule ja kasutades igakuiste andmeridade struktuuri. Tagasivaatelised andmed enne 2003. aasta jaanuari esitatakse vabatahtlikult, kui need on kättesaadavad, ja tähistatakse asjakohastena vaatluse staatuse ja vaatluse märkuse omaduste kasutamise teel (17). Tagasivaatelisi andmeid, mis tulenevad hinnangutest, võib saata hinnangutena, tähistades need vastavalt. Sel juhul lisatakse andmete esmakordsel edastamisel ka hinnangumeetodite kirjeldus.
TABEL 4
Bilansikirjed — tähtaegade muutus: rakendamine positsioonide andmete suhtes
|
Uued igakuised andmeread |
Tähtajalisus |
Kehtivus |
Esitamine (18) |
|
|
Kuni |
Alates |
|||
|
Esitatud varem kuule kord kvartalis |
Q |
Detsembri 2002 andmed |
|
Parandused: esitatakse kuuandmete andmeridade struktuuri kasutades, viidates andmete aluseks oleva kvartali viimasele |
|
M |
|
Alates jaanuari 2003 andmetest |
Tagasivaatelised andmed: kuuandmete esitamine, kui need on kättesaadavad |
|
6.3. Õigsuse kontrollimise reeglid
Vastavalt määruse EKP/2001/13 IV lisas kehtestatud statistiliste andmete esitamise miinimumnõuetele on määratud kindlaks kaks üldist kontrollimisvaldkonda.
Esimene puudutab lineaarseid suhteid, mille puhul igal esitamisel peab kehtima ja säilima matemaatiline tulemus. Seega peavad olema täidetud kõik bilansikirjete vahelised lineaarsed piirangud (bilansid peavad olema tasakaalus, vahesummad peavad andma kokku kogusumma ega tohi ületada kogu andmerea väärtust). Kui andmed ei vasta ühele või mitmele kehtestatud võrrandile, palutakse riikide keskpankadel oma andmed üle kontrollida ja parandada. EKP haldab lineaarseteks kontrollimisteks kasutatavaid võrrandeid ja jagab need riikide keskpankadele.
Teine valdkond keskendub kvalitatiivsele kontrollile, mille tulemused võivad vajada läbivaatamist riikide keskpankade poolt. Iga bilansikirje erinevatel aegadel omatavate väärtuste vahelised absoluutsed ja protsentides muutused (19) võivad tuua välja võõrväärtusi või aegrea katkemisi, mida EKP regulaarselt kontrollib. Regulaarselt kontrollitakse ka nullväärtuste, negatiivsete väärtuste ja puuduvate väärtuste esitamist. Riikide keskpankadelt võidakse küsida kvaliteedi kontrollimise tulemuste kohta kirjalike selgitusi.
EKP viib läbi neid kaht liiki kontrollimisi regulaarsete andmete vastuvõtmise käigus.
7. Parandamise põhimõtted
Riikide keskpankadel võib osutuda vajalikuks parandada eelmise vaatluskuu andmeid (tavalised parandused). Peale selle võidakse teha parandusi, mis tulenevad näiteks vigadest, ümberliigitamistest, aruandluskorra täiustamisest jms ning ka eelmisest vaatluskuust varasematele andmetele (erakorralised parandused) (20).
Juhendis Money and Banking Statistics Compilation Guide (21) (Rahandus- ja pangandusstatistika koostamise juhend) kehtestatakse põhimõtted, millele parandamised peavad vastama. Eelkõige:
|
a) |
riikide keskpangad ei tohiks eelmisele vaatluskuule eelneva ajavahemiku andmeid süstemaatiliselt parandada. Kui selliseid parandusi siiski tehakse, määratletakse neid erakorraliste parandustena ja EKP nõuab nende kohta seletuskirja; |
|
b) |
üldiselt selgitatakse olulisi parandusi, mis ei tulene juurdearvestustest või väheolulistest rutiinsetest parandustest, EKP-le seletuskirjas; |
|
c) |
parandatud andmete edastamisel peavad riikide keskpangad võtma arvesse regulaarselt esitatavatele andmetele kehtestatud tähtaegu, et regulaarse esitamise ajavahemikuga mitte vastuollu sattuda. Erakorralisi parandusi tuleks saata ainult väljaspool andmete regulaarse koostamise tsüklit; |
|
d) |
erakorralisi parandusi tuleks üldiselt kaaluda vaid siis, kui nende kohta on anda rahuldavaid selgitusi. |
Lisaks eespool öeldule ja pidades silmas vajadust tagada rahandusstatistika kvaliteedi ja stabiilsuse vahel hea tasakaal ning kuu- ja kvartaliaruannete vahelise kooskõla parandamiseks soovitatakse esitada kuuandmete erakorralised parandused kvartaliaruannete esitamise ajal.
Tuleb märkida, et kui erakorralised ja tavalised parandused ja ajakohastamised esitatakse samas andmefailis, töödeldakse kõiki andmeid üheaegselt. Kui aga erakorralised parandused esitatakse nende koostamise perioodil eraldi, pärast kaasajastamiste ja tavaliste paranduste edastamist, võib EKP otsustada töötlemise edasi lükata ja hoida neid andmeid, kuni koostamisperiood on lõpule jõudnud. Tegelikult, kuigi EKP-l on tehniliselt võimalik töödelda andmefaile (mis sisaldab erakorralisi/tavalisi parandusi ja/või kaasajastamisi) niipea, kui need EKP-le laekuvad, võivad andmete koostamise perioodil saabuvad erakorralised parandused regulaarset andmetöötlust takistada ja kogu euroala agregaatide koostamise protsessi edasi lükata. Kui aga saabuvad erakorralised parandused võiksid parandada euroala tasemel andmete olulisust või parandada märkimisväärseid vigu, võidakse need parandused ka andmete koostamise ajavahemikul vastu võtta.
8. Riigi keskpangale tagastatav teave
EKP haldab ja jagab riikide keskpankadele tabeleid, milles kirjeldatakse statistika andmeridu, mis tagastatakse riikide keskpankadele.”
(1) EKP enda bilansikirjete statistika on üks konsolideerimisprotsessi elemente.
(2) EKP arvepidamise direktoraat esitab nende juhiste kohaselt EKP statistika peadirektoraadile ka oma bilansi.
(3) Mõõtmete konkreetsete väärtuste ahel annab aegridade nimetused (struktuur).
(4) Vahetuskursside korrektsioonide andmeridade esitamist kohaldatakse ainult EKP suhtes.
(5) Omadus on statistiline mõiste, mis annab vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. Kohustuslikud on omadused, millel peab olema väärtus; vastasel juhul ei ole vaatlustel, millele need viitavad, tähendust. Tinglikud on omadused, millele antakse väärtused ainult siis, kui need on andmeid esitavas asutuses teada (nt andmeridade riigisisesed koodid) või on asjakohased (nt katkestused), ja nende väärtus on lubatud ka tühjaks jätta. Omaduste väärtusi vahetatakse ainult siis, kui need esmakordselt seatakse või muutuvad. Igas vahetuses sisaldub vaid vaatluse staatus, mis lisatakse igale vaatlusele.
(6) Muutused teatatakse EKP statistika infosüsteemide osakonnale ja EKP vastutavale osakonnale faksi/e-posti teel.
(7) EKP tähendab siin EKP statistika peadirektoraati.
(8) EKP soovitab need väärtused esitada, et tagada läbipaistvam teave.
(9) Kui riigi keskpank soovib mõnda omadust muuta, peab ta esitama samal ajal vastava(d) vaatluse(d). Kui siis mõnda vaatluse omadustest parandatakse ja riigi keskpank asjakohast omaduse väärtust ei esita, asendatakse olemasolevad väärtused vaikimisi väärtustega.
(10) Vaatluse staatus M saadetakse alati koos vaatluse väärtusega “-”. Lisateavet vt p 4.
(11) Vaatluse staatus L saadetakse alati koos vaatluse väärtusega “-”. Lisateavet vt p 4.
(12) Vaatluse staatust E tuleks kasutada kõigi andmete vaatluste või perioodide kohta, mis tulenevad hinnangutest ja mida ei saa lugeda normaalseteks väärtusteks.
(13) Kui (mõne omaduse või vaatluse väärtuse) paranduse edastamisel vaatluse staatust koos vaatluse väärtusega ei edastata, eeldatakse, et mittepuuduvate vaatluste väärtus on A ja puuduvate vaatluste väärtus on M.
(14) Kui riigi keskpank ei saa tehnilistel põhjustel koodi väärtust L kasutada, peab ta esitama EKP-le kirjalikult vastavate andmeridade nimekirja.
(15) Kooskõlas määrusega EKP/2001/18.
(16) EKP bilansi kohta esitab vahetuskursi korrektsioonide andmeread vastavalt X lisale EKP arvepidamise direktoraat.
(17) Hindamise tulemusena saadud väärtused tuleb saata vaatluse staatuse (OBS_STATUS) omadusega E ja vaatluse märkusega (OBS_COM), milles kirjeldatakse üksikasjalikult arvestamise korda.
(18) Parandused: parandused 2003. aasta jaanuari eelsetele andmetele, mis esitati varem kord kvartalis. Tagasivaatelised andmed: kuuandmed ajavahemiku kohta enne 2003. aasta jaanuari, mille kohta määruses EKP/2001/13 konkreetset nõuet ei kehtestata.
(19) Ei kohaldata kirjete suhtes, mille tähendus on null. Nende puhul kohaldatakse vahet.
(20) Määratletakse kui parandusi, mida kohaldatakse väärtuste suhtes, mis on seotud ajavahemikuga, mis eelneb jooksvale vaatluskuule eelnevale kuule.
(21) Euroopa Rahainstituut, Money and Banking Statistics Compilation Guide — Guidance provided to NCBs for the compilation of money and banking statistics for submission to the ECP (Rahandus- ja pangandusstatistika koostamise juhend — juhised riikide keskpankadele rahandus- ja pangandusstatistika koostamiseks ja esitamiseks EKP-le), aprill 1998.
V LISA
"XVIII LISA
MUUDE FINANTSVAHENDAJATE STATISTILISED ANDMED PEALE KINDLUSTUSETTEVÕTETE JA PENSIONIFONDIDE
ARUANDLUSE JUHISED STATISTIKA KOOSTAMISEKS LÜHIAJALISE MEETODI ALUSEL
1. Eesmärk
Nõue esitada statistilisi andmeid muude finantsvahendajate, välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid, kohta (edaspidi: “muud finantsvahendajad”) on kahetähenduslik. Esiteks on tähtis koguda andmeid muude finantsvahendajate kohta, et jälgida nende rolli rahandus- ja pangandusasutuste (rahaloomeasutuste) sektori välises finantsvahendustegevuses. Muude finantsvahendajate tegevus on rahaloomeasutuste tegevusega sarnane ja täiendab seda ning kuna täielikult või osaliselt rahaloomeasutuste omandis olevate muude finantsvahendajate bilansikirjete andmed Euroopa Keskpanga statistikas rahaloomeasutuste bilanssidesse ei kuulu, on vaja euroala statistilise pildi saamiseks koguda statistilisi andmeid ka muude finantsvahendajate kohta. Teiseks on EKP-l vaja jälgida muid finantsvahendajaid selleks, et tagada, et rahaloomeasutuste nimekiri püsiks statistika huvides ajakohane, täpne, võimalikult homogeenne ja piisavalt stabiilne. Nagu on mainitud määruses EKP/2001/13 võivad rahandusalased uuendused mõjutada finantsinstrumentide iseärasusi ja ajendada muid finantsvahendajaid muutma oma tegevuse suunitlust.
Käesoleva lisa eesmärk on anda juhiseid EKP-le esitatavate muude finantsvahendajatega seotud aruandlusvormide täitmiseks.
2. Euroala agregaatide koostamine ja esitatavate statistiliste andmete liik
2.1. Euroala agregaatide koostamine
Muude finantsvahendajate kohta esitatakse andmeid lühiajalisel meetodil, st riigi tasandil jooksvalt kättesaadavate andmete põhjal. Järelikult ei tarvitse esitatavad statistilised andmed olla allpool kirjeldatud määratluste ja tingimuste kohaselt alati kättesaadavad. Juhul kui esitatavad andmed kalduvad käesolevas lisas esitatud määratlustest kõrvale, peavad riikide keskpangad esitama EKP-le seletuskirja (1). Selle meetodi kohaselt ja lähtudes allpool esitatud raampõhimõtetest, esitavad riikide keskpangad tegelikke andmeid, kui need on jooksvalt kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad või töödeldavad, tuleb teha riigi tasandil hinnanguid. Varulahendusena võib EKP teha teatavate erijaotuste kohta hinnanguid/eeldusi igal üksikjuhul eraldi, kui riigi tasandil tehtavaid hinnanguid ei saa esitada.
Võttes arvesse lisakoormust, mida riigi tasandil hinnangute tegemine riikide keskpankadele tekitaks, tuleks jõupingutused suunata põhiliselt teatavatele tähtsamatele statistilistele andmetele. Lühiajalise meetodi eesmärk ongi koondada jõupingutused muude finantsvahendajate ühele konkreetsele alaliigile (vt p. 3.2.a): investeerimisfondidele. Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete ja muude (ülejäänud) finantsvahendajate kohta andmete esitamiseks ei ole vaja erilisi täiendavaid jõupingutusi teha, juhul kui riigi tasandil tegelikke andmeid ei koguta.
2.2. Esitatavate statistiliste andmete liik
Tuleb esitada kaht liiki näitajaid: põhinäitajaid ja lisaandmeid.
|
— |
Põhinäitajaid edastatakse euroala agregaatide koostamiseks. Kõik osalevad liikmesriigid peaksid esitama neid üksikasjalikke andmeid, kui tegelikud andmed on kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole nõutavate jaotustega või kokkulepitud sagedusega, tähtaegadeks või ajavahemike kohta kättesaadavad, tuleb võimaluse korral esitada hinnanguid. |
|
— |
Lisaandmed esitatakse memokirjetena. Need andmed peavad esitama riigid, kellele on üksikasjalikumad andmed jooksvalt kättesaadavad. Need puudutavad jaotusi, mille saamiseks kasutajad on soovi avaldanud ja mille suhtes euroala agregaadi koostamist algselt teostatavaks ei peetud. |
3. Raampõhimõtted
3.1. Andmeid esitav üldkogum
Euroopa riikliku ja regionaalse arvepidamise süsteemis (edaspidi “ESA 95” (2)) määratletakse muid finantsvahendajaid (S.123) kui “rahaloomega mittetegelevaid ettevõtteid ja kvaasiettevõtteid (välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid), kelle põhitegevus on finantsvahendus ning kes võtavad institutsiooniliste üksuste ees, välja arvatud rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad”.
Rahaloomeasutustest eristab neid hoiuste näol esinevate kohustuste puudumine mitterahaloomeasutustel ning pensionifondidest ja kindlustusettevõtetest eristab neid kohustuste puudumine kindlustustehniliste reservide näol.
Lühiajalise statistika koostamiseks andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad osalevate liikmesriikide residentidest igat liiki muud finantsvahendajad. Mõistet “resident” kasutatakse siin nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt määratletud tähenduses (3). Seega kuuluvad andmeid esitavasse üldkogumisse:
|
— |
territooriumil asuvad asutused, kaasa arvatud väljaspool seda territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad, ja |
|
— |
residentidest filiaalid, kelle asutuse peakontor asub väljaspool seda territooriumi. |
3.2. Muude finantsvahendajate alaliigid
Võttes arvesse muude finantsvahendajate tegevuse heterogeensust ja andmete erinevat kättesaadavust muude finantsvahendajate eri liikide kohta, on määratud kindlaks neli muude finantsvahendajate liiki, kelle kohta tuleb andmeid esitada eraldi: 1) investeerimisfondid (välja arvatud rahaturufondid); 2) väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid; 3) laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted; ja 4) ülejäänud muud finantsvahendajad. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse neilt nõutavate statistiliste andmete erinevusi.
Allpool on loetletud ja määratletud liigid/rühmad, mille alusel andmeid tuleb esitada:
|
a) |
Investeerimisfondid, välja arvatud rahaturufondid Investeerimisfondid on organiseeritud rahastamissüsteemid, mis koondavad investorite raha finants- või mittefinantsvarade soetamiseks. Muude finantsvahendajate hulka liigitatud investeerimisfondid on igat liiki investeerimisfondid, mis ei ole liigitatud rahaloomeasutuste sektorisse. Nad võivad olla erineva õigusliku struktuuriga (lepingulised, äriühingud või avatud investeerimisfondid) ja võivad olla avatud või kinnised fondid. Peale selle võidakse need asutada üksikfondina või katusfondina (mitmeosaline fond, mis koosneb erinevatest allfondidest). Investeerimisfondide kohta tuleb esitada järgmised andmed: Investeerimisfondid kokku: Investeerimisfondide andmed kokku kohta peavad hõlmama igat liiki investeerimisfonde, mis riigis tegutsevad. Tuleb esitada ka põhinäitajad ja teatavad memokirjed. Investeerimisfondide liigid: Andmed tuleb esitada investeerimisfondide jaotuse kohta liigiti:
|
|
b) |
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid Muude finantsvahendajate hulka liigitatavad väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid on finantsettevõtted, mis tegelevad põhiliselt järgmiste finantsvahendustegevustega:
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite kohta tuleb esitada põhinäitajad. Jaotuse kohta tuleb esitada andmed vastavalt käesolevas lisas toodud näitele. |
|
c) |
Laenu andmisega tegelevad finantsettevõtted Need muude finantsvahendajate hulka kuuluvad finantsettevõtted on põhiliselt spetsialiseerunud kodumajapidamiste ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete varade rahastamisele. Sellesse rühma liigitatakse kapitalirendile, (5) faktooringule, hüpoteeklaenude andmisele ja tarbijalaenude andmisele spetsialiseerunud ettevõtted. Need finantsettevõtted võivad olla õiguslikult vormilt ehituslaenuühingud, munitsipaalkrediidiasutused, väärtpaberitena hoitava vara haldamiseks loodud finantsvahendusettevõtted vms. Laenuandmisega tegelevate ettevõtete kohta tuleb esitada põhinäitajad. Jaotuste kohta tuleb esitada konkreetsed andmed vastavalt käesolevas lisas toodud näitele. |
|
d) |
Muude finantsvahendajate ülejäänud liigid Sellesse ülejäänud rühma liigitatavad finantsettevõtted on muud liiki finantsettevõtted, mis ei ole spetsialiseerunud kolme ülejäänud liiki muude finantsvahendajate tegevusaladele. Sellesse liiki kuuluvad näiteks finantsvaldusühingud või riski- või arengukapitaliühingud. Riikide keskpangad peavad märkima seletuskirjas, missugust liiki asutusi see liik sisaldab. Muude finantsvahendajate selle alaliigi kohta nõutakse ainult andmeid bilansimahu kohta memokirjena. |
4. Statistiliste andmete esitamise nõuded
4.1. Bilansikirjed
Tähtsamate statistiliste näitajate koostamiseks muude finantsvahendajate sektori kohta on vajalik konkreetne jaotus finantsinstrumentide järgi. Jaotused instrumentide või sektorite järgi ja geograafilised jaotused peavad võimalikult järgima rahaloomeasutuste sektorile määratletud aruandluskava. Samas on jaotus praktikas vähem üksikasjalik kui rahaloomeasutuste bilansistatistikaks nõutav.
Peale selle, arvestades muude finantsvahendajate hulka liigitatavate finantsettevõtete tegevuse heterogeensust ja praegusi erinevusi muude finantsvahendajate alaliikide andmete kättesaadavuses, sõltuvad nõutavad bilansijaotused muude finantsvahendajate alaliigist.
Jaotus instrumentide ja tähtaegade järgi: Allpool esitatud tabelis on antud ülevaade muude finantsvahendajate alaliikide nõutavast jaotusest instrumentide järgi. Neid jaotusi instrumentide järgi on allpool täpsemalt kirjeldatud. Jaotus instrumentide järgi tuleb põhimõtteliselt esitada muude finantsvahendajate kõigi alaliikide põhinäitajatena (välja arvatud “investeerimisfondid investorite liikide järgi” ja “ülejäänud muud finantsvahendajad”).
Ülevaade jaotusest instrumentide ja tähtaegade järgi
|
INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Varad kokku = Kohustused kokku (esitavad kõik liigid) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Täiendavad nõuded rahaliidu finantskonto (MUFA) koostamiseks: Järgmine tabel annab ülevaate täiendavast nõutavast instrumendijaotusest. Instrumentide lõikes jaotusi on allpool täpsemalt kirjeldatud. Põhimõtteliselt tuleb täiendav instrumentide jaotus esitada memokirjetena ainult alaliigi “investeerimisfondid kokku” kohta.
Täiendavad nõuded MUFA koostamiseks
|
INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID |
|||||||||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
VARAD
|
0. |
Bilansimaht: Bilansimaht tuleb teatada kõigi muude finantsvahendajate alaliikide kohta. Bilansimaht peab võrduma kõigi varade poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti kohustuste kogusummaga. |
|
1. |
Hoiused: Kirjet “hoiused” nõutakse eraldi igat liiki investeerimisfondide kohta, mis esitavad andmeid eraldi, ja väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite kohta. Laenuandmisega tegevate finantsettevõtete puhul tuleb see kirje liigitada muude varade alla. See kirje (7) koosneb kahest alaliigist:
See kirje peaks sisaldama ka hoitavat sularaha. Sularaha koosneb ringluses olevatest pangatähtedest ja müntidest, mida harilikult kasutatakse maksete tegemiseks. Eeldatakse selle kirje väheolulisust. Hindamisreeglid: vastavalt ESA 95-le tuleks hoiused esitada nimiväärtusega, arvestamata kogunenud intresse. |
|
2. |
Laenud: Laenudega seotud andmed tuleb esitada eraldi ainult alaliigi “laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted” kohta. Investeerimisfondide ning väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite andmete esitamisel tuleb laenud liigitada “muude varade” hulka. MUFA koostamiseks tuleb alaliigi “investeerimisfondid kokku” all täiendavalt näidata laenude (tähtajaga kuni 1 aasta ja üle 1 aasta) memokirjed. Laenud on andmeid esitavate muude finantsvahendajate poolt laenuvõtjatele antavad vahendid, mida ei tõenda kaubeldavad dokumendid või eraldiseisev dokument (isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks). See kirje koosneb järgmisest:
Hindamisreeglid: samuti kui rahaloomeasutuste antud laenud, tuleks muude finantsvahendajate antud laenud kirjendada põhimõtteliselt koos kõigi nendega seotud üldiste ja konkreetsete eraldistega, kuni andmeid esitav asutus laenud kustutab, mil laenud bilansist välja jäetakse. Tekkepõhise arvestuse üldise põhimõtte kohaselt tuleks laenudelt teenitud intressid kirjendada bilansis nende tekkimisel (st tekkepõhiselt) ja mitte nende tegelikul laekumisel või väljamaksmisel (st kassapõhiselt). Laenudelt kogunenud intressid tuleks liigitada brutosummana muude varade alla. Kogunenud intressid tuleb jätta välja nendega seotud laenu summast ja laenu väärtuseks tuleb võtta selle bilansiline nominaalsumma aruandluskuupäeval. |
|
3. |
Väärtpaberid, v.a aktsiad: Seda kirjet nõutakse muude finantsvahendajate kõigi alaliikide kohta eraldi, välja arvatud ülejäänud muud finantsvahendajad. See kirje viitab hoitavatele väärtpaberitele, välja arvatud aktsiad või muu kapital, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. See kirje hõlmab väärtpabereid, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ettenähtud tasu kupongimaksete ja/või kindlate summadena teataval kuupäeval (teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaksmääratud kuupäevast. See kirje hõlmab ka kaubeldavaid laene, mis vormistatakse ümber suure hulga identsete dokumentidena ja millega kaubeldakse reguleeritud turgudel. Hindamisreeglid: vastavalt ESA 95-le tuleb väärtpaberid, v.a aktsiad, esitada turuväärtusega. Väärtpaberite, v.a aktsiad, jaotust tähtaegade järgi (esialgne tähtaeg) “kuni üks aasta” ja “üle ühe aasta” nõutakse muude finantsvahendajate alaliigi “investeerimisfondid” kohta (investeerimisfondid kokku ja investeerimisfondid investeeringute liikide järgi. |
|
4. |
Aktsiad ja muu kapital (välja arvatud investeerimisfondide aktsiad): Seda kirjet nõutakse eraldi muude finantsvahendajate kõigi alaliikide kohta, välja arvatud ülejäänud muud finantsvahendajad. See viitab hoitavatele väärtpaberitele, mis tähistavad omandiõigusi ettevõtete või kvaasiettevõtete suhtes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasiettevõtte kasumist ning kõnealuse ettevõtte likvideerimise korral osale selle vahenditest. See liik koosneb kolmest alaliigist:
Hindamisreeglid: Vastavalt ESA 95-le tuleb aktsiad ja muu kapital esitada turuväärtusega. |
|
5. |
Investeerimisfonde aktsiad/osakud: Hoitavad investeerimisfondide aktsiad/osakud esitatakse eraldi kirjena ainult alaliikide investeerimisfondid (investeerimisfondid kokku ja kõik investeerimisfondide liigid) ja väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid kohta. Alaliigi laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted investeerimisfondide aktsiad/osakud tuleb liigitada “muude varade” hulka. Investeerimisfondide aktsiad/osakud on teatavat tüüpi finantsettevõtete emiteeritud aktsiad/osakud, mille ainus eesmärk on rahaturult, kapitaliturult ja/või kinnisvaraturult kogutud vahendite investeerimine. Investeerimisfondide aktsiad/osakud on ainult rahaloomeasutuste (ainult rahaturufondide) ja muude finantsvahendajate hulka liigitatud investeerimisfondide kohustused. Emiteeritud investeerimisfondide aktsiad/osakud annavad nende hoidjatele õigusi investeeritud kapitali ja neilt investeeringutelt teenitava tulu suhtes, kuid tavaliselt ei anna tõendit kogu investeeringu üle omatava kontrolli kohta (nt hääleõigus või osalemine juhtimises). Hindamisreeglid: vastavalt ESA 95-le tuleb investeerimisfondide aktsiad/osakud esitada turuväärtusega. Lisaks tuleb teatada hoitavatest rahaturufondi aktsiatest alaliigi “investeerimisfondid kokku” osas. |
|
6. |
Põhivara: See kirje koosneb järgmisest:
Põhivara kohta esitatakse andmed investeerimisfondide kohta kokku ja investeerimisfondide kohta investeeringute liikide ja investorite liikide järgi. Investeeringuliikide järgi jaotatud investeerimisfondide puhul tuleb märkida põhivara kohta eraldi ainult kinnisvarafondide, segafondide ja muude fondide andmed, sest need kolm fondide liiki eeldatakse hoidvat kinnisvara investeerimise eesmärgil. Kõigil muud liiki fondidel, jaotusega investeeringute liikide järgi, on samuti põhivara, kuid eeldatakse selle väheolulisust, sest see on põhiliselt oma kasutuses olev põhivara (muude finantsvahendajate kasutuses olevad hooned, seadmed, tarkvara ja muu infrastruktuur). Kui põhivara ei pea esitama eraldi kirjena, liigitatakse see “muude varade” alla. |
|
7. |
Tuletisinstrumendid: Tuletisinstrumentide andmed esitatakse eraldi kirjena ainult alaliikide investeerimisfondid (investeerimisfondid kokku ja kõik investeerimisfondide liigid) ja väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid kohta. Laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete puhul tuleb see kirje liigitada “muude varade” alla. See kirje koosneb kõigist tehingutest tuletisinstrumentidega, st erinevatest instrumentidest tuletatud finantsvaradest. Aluseks olev instrument on tavaliselt mõni muu finantsvara, kuid see võib olla ka kaup või indeks (ESA 95, punkt 5.65). Tuletisinstrumentide kohta tuleb esitada muude finantsvahendaja aruandluskavas andmeid põhimõtteliselt kooskõlas nende soovitatava käsitlusega rahaloomeasutuste aruandluskavas. Selles suhtes märgitakse dokumendis “Guidance Notes to the Regulation ECB/2001/13 on the MFI balance sheet statistics” (8) (täiendavad juhised määrusele EKP/2001/13 rahaloomeasutuste bilansistatistika kohta), et kehtivate rahvusvaheliste statistikastandardite kohaselt tuleks turuväärtusega tuletisinstrumente kirjendada põhimõtteliselt bilansis. Tuletisinstrumentidel on turuväärtus, kui nendega kaubeldakse reguleeritud turgudel (börsidel) või kui neid saab järelturgudel regulaarselt tasaarvestada. Selle kirje all tuleks esitada järgmised tuletisinstrumendid:
Bilansis kirjendatavad tuletisinstrumendid tuleb esitada turuväärtusega, mis on valdav turuhind või sellele lähedane hind (õiglane väärtus). Tuletisinstrumendid tuleb kirjendada bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on kokku positiivsed turuväärtused, tuleks kirjendada bilansi varade poolel ja brutosummas negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel. Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata. Võetakse arvesse, et tuletisinstrumente võidakse kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, tuleb vaikimisi kirjendada need positsioonid. Jaotusi (sektori, vääringu vms järgi) ei nõuta. |
|
8. |
Muud varad: Seda kirjet nõutakse eraldi muude finantsvahendajate kõigi alaliikide kohta, välja arvatud ülejäänud muud finantsvahendajad. See kirje sisaldab varasid, mis mujal ei sisaldu, näiteks:
Eespool toodud nimekiri ei ole täielik ja sõltub andmeid esitava asutuse liigist (vt viimast täppjaotist). Muude finantsvahendajate nõutavad bilansiandmed sõltuvad isegi muude finantsvahendajate alaliigi tegevusalast. Eraldi märgitakse ainult bilansi põhikirjed. Kõik summad, mida ei saa nende bilansi põhikirjete alla liigitada, tuleb liigitada muude varade alla; nt kuna investeerimisfondid ei peaks laene andma, ei ole kirje “laen” bilansis eraldi näidatud. Kui aga investeerimisfondid on siiski laene andnud, tuleb need märkida “muude varade” alla. Riikide keskpangad peavad esitama muude varade koosseisu kohta seletuskirjas üksikasjalikud andmed. |
KOHUSTUSED
|
0. |
Bilansimaht: Bilansimaht peab võrduma kõigi kohustuste poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti varade kogusummaga (vt ka “varade kirjed — bilansimaht”). |
|
9. |
Võetud hoiused ja laenud: See kirje esitatakse eraldi investeerimisfondide, väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite ning laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete kohta. See kirje koosneb järgmisest:
|
|
10. |
Emiteeritud võlaväärtpaberid: See kirje tuleb esitada eraldi väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite ning laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete kohta. Investeerimisfondide puhul tuleb see kirje liigitada muude kohustuste alla ja eeldatakse selle väheolulisust. See kirje viitab väärtpaberitele, välja arvatud kapital, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Mõnedes riikides võivad muud finantsvahendajad emiteerida kaubeldavaid instrumente, mis sarnanevad omadustelt rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberitele. Käesolevas aruandluskavas liigitatakse kõik sellised instrumendid võlaväärtpaberiteks. |
|
11. |
Omakapital ja reservid: See kirje tuleb esitada eraldi väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite ning laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete kohta. Investeerimisfondide puhul tuleb see kirje liigitada muude kohustuste alla. See kirje hõlmab summasid, mis tulenevad aktsiakapitali emissioonist andmeid esitavate muude finantsvahendajate poolt aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on muudes finantsvahendajates omandiõigus ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale vahenditest kõnealuse asutuse likvideerimise korral. See kirje hõlmab ka vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeid esitavad muud finantsvahendajad on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Omakapital ja reservid koosnevad järgmistest elementidest:
|
|
12. |
Investeerimisfondide emiteeritud aktsiad/osakud: See kirje esitatakse eraldi ainult alaliigi investeerimisfondid kohta, sest investeerimisfondide aktsiaid/osakuid saavad emiteerida ainult investeerimisfondid. See kirje viitab investeerimisfondide, välja arvatud rahaturufondid, emiteeritud aktsiatele või osakutele. |
|
13. |
Tuletisinstrumendid: Vt “varade kirjed — tuletisinstrumendid”. |
|
14. |
Muud kohustused: Seda kirjet nõutakse eraldi muude finantsvahendajate kõigi alaliikide kohta, välja arvatud ülejäänud muud finantsvahendajad. See kirje sarnaneb rahaloomeasutuste “muudele kohustustele”, välja arvatud see, et siia kuulu tuletisinstrumendid. See kirje sisaldab mujal nimetamata kohustusi, näiteks:
Eespool esitatud nimekiri ei ole ammendav ja sõltub andmeid esitava asutuse liigist. Muude finantsvahendajate nõutavad bilansiandmed sõltuvad isegi muude finantsvahendajate alaliigi tegevusalast. Eraldi märgitakse ainult bilansi põhikirjed. Kõik summad, mida ei saa nende bilansi kohustuste poole põhikirjete alla liigitada, tuleb liigitada muude kohustuste alla, nt kuna investeerimisfondid ei peaks võlaväärtpabereid emiteerima, ei ole kirjet “võlaväärtpaberid” kohustuste poolel eraldi näidatud. Kui aga investeerimisfondid on siiski võlaväärtpabereid emiteerinud, tuleb need märkida “muude kohustuste” alla. Riikide keskpangad peavad esitama “muude kohustuste” koosseisu kohta seletuskirjas üksikasjalikud andmed. |
RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD
Muude finantsvahendajate raamatupidamisaruannete koostamisel järgitavad raamatupidamiseeskirjad vastavad põhimõtteliselt nendele siseriiklikele õigusaktidele, mis on kehtestatud pankade ja muude rahandusasutuste aasta- ja koondaruandeid käsitleva nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (9) alusel, ja muudele kohaldatavatele rahvusvahelistele standarditele. Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist, tuleb statistilistes aruannetes esitada kõik varad ja kohustused brutosummana. Konkreetseid juhiseid väärtuse määramise meetodite kohta on antud iga asutuse liigi käsitlemisel.
GEOGRAAFILINE JAOTUS NING JAOTUS SEKTORITE JA OTSTARBE JÄRGI
EKP nõuab muude finantsvahendajate teatavate alaliikide ja mõningate bilansikirjete kohta geograafilist ja sektorite järgi jaotust, mis on sarnane rahaloomeasutuste bilansikirjetega.
Geograafiline ja sektorite järgi jaotus
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Geograafilised jaotused
Muude finantsvahendajate statistiliste andmete koostamiseks euroala kohta tuleb määrata kindlaks osalevates liikmesriikides asuvad vastaspooled, eristades sama riigi territooriumil ja muude osalevate liikmesriikide territooriumil asuvaid vastaspooli. Täielik nõutav geograafiline jaotus on seega “siseriiklikud/muud osalevad liikmesriigid/ülejäänud maailm”. Mitteosalevate liikmesriikide puhul on jaotus “siseriiklikud/osalevad liikmesriigid/ülejäänud maailm”.
Nõutav geograafiline jaotus puudutab järgmisi bilansikirjeid:
|
— |
Investeerimisfondid kokku/investeerimisfondid investeeringute liikide järgi: eelkõige “väärtpaberid, v.a aktsiad”, “aktsiad ja muud osakud”, “investeerimisfondide aktsiad/osakud” (varade poolel) ja “investeerimisfondide emiteeritud aktsiad” (kohustuste poolel). Varade poolel tuleb need andmed esitada põhinäitajatena, kohustuste poolel memokirjetena. |
|
— |
Laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted: kirje “Laenud” tuleb jagada geograafiliselt siseriiklikud/muud osalevad liikmesriigid (põhinäitajana). |
Jaotused sektorite järgi (11)
Põhiline nõutav jaotus sektorite järgi on “rahaloomeasutused/mitterahaloomeasutused”. Rahaloomeasutuste määratlus on teada, mitterahaloomeasutuste hulka kuuluvad aga valitsemissektor (12) ja muude residentide sektorid (13).
Siseriiklike andmete ja muude osalevate liikmesriikide andmete jaotus sektorite kaupa on sama. Muu maailma andmete jaotus sektorite kaupa ei ole nõutav.
Sektorite kaupa jaotust nõutakse teatavatele kirjetele:
|
— |
See tuleks esitada memokirjena allsektori “investeerimisfondid” kohta (investeerimisfondid kokku ja investeerimisfondid investeeringute liigi järgi) ning ainult nende kirjete kohta, mille kohta nõutakse geograafilist jaotust. |
|
— |
See tuleks esitada põhinäitajana allsektori “laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted” kirje “laenud” kohta. Ainult selle muude finantsvahendajate alaliigi ja kirje kohta nõutakse aga ka täpsemat kirjet — “kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele ja kodumajapidamistele” antud laenud. |
Jaotus otstarbe järgi
See jaotus on nõutav ainult laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete andmete kohta. See viitab bilansikirjele “Laenud”, eelkõige laenud kodumajapidamistele laenu otstarbe järgi (tarbijakrediit, eluasemelaenud ja muud (ülejäänud) laenud). Seda jaotust nõutakse põhinäitajana.
4.2. Korrigeerimisandmed
Korrigeerimisandmeid tuleks esitada ainult sel juhul, kui positsioonides on olulisi erinevusi. Korrigeerimisandmeid tuleb näiteks esitada ESA 95 üldpõhimõtete rakendamisest tulenevate ümberliigitamiste tõttu. Andmeid tuleks esitada vabatahtlikult, kui need on jooksvalt kättesaadavad.
4.3. Andmed tehingute kohta
Muude finantsvahendajate lühiajalise statistika meetodi kohaselt tuleb andmed investeerimisfondide poolt emiteeritud osakute/aktsiate finantstehingute, müügi ja tagasiostu kohta esitada allsektori “investeerimisfondid” memokirjetena (kõikide investeerimisfondide osas ja investeerimisfondide osas investeeringu liigi lõikes).
Jaotus instrumentide ja tähtaegade järgi: Järgmine tabel esitab ülevaate tehinguandmete nõutava instrumentide ja tähtaja liigenduse kohta.
Ülevaade tehinguandmete jaotusest instrumentide ja tähtaegade lõikes
|
INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID |
|||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
Varad kokku = Kohustused kokku (esitavad kõik liigid) |
|||||||||||||||||||||||
Investeerimisfondide aktsiate/osakute müük ja tagasiostud: Järgmine tabel esitab ülevaate investeerimisfondide aktsiate/osakute müügi ja tagasiostude andmete nõutava instrumentide liigenduse kohta.
Investeerimisfondide aktsiate/osakute müük ja tagasiostud
|
INSTRUMENTIDE LIIGID |
|||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||
|
|
|
||||
Täiendavad nõuded MUFA koostamiseks: Järgmine tabel esitab ülevaate nõutava tehinguandmete täiendava instrumentide ja tähtaja liigenduse kohta.
Täiendavad nõuded MUFA koostamiseks
|
INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID |
|||||||||||
|
VARAD |
KOHUSTUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
4.4. Andmete esitamise sagedus, tähtajad ja ajavahemikud
EKP-le esitatakse andmeid kord kvartalis.
Muude finantsvahendajate statistilised andmed esitatakse EKP-le hiljemalt vaatlusperioodi lõpule järgneva kolmanda kuu viimaseks kalendripäevaks või sellele eelnevaks riigi keskpanga tööpäevaks (17), kui kuu viimane kalendripäev ei ole riigi keskpanga tööpäev. Täpsed esitamispäevad teatatakse riikide keskpankadele ette aruandluskalendri vormis. Tagasivaatelisi kvartaliandmeid esitatakse EKP-le alates esimesest kättesaadavast vaatlusperioodist, alustades vähemalt 1998. aasta neljanda kvartali vaatlusperioodist.
5. Muude finantsvahendajate statistiliste andmete elektrooniline esitamine — perekonna tunnus: OFI (muud finantsvahendajad)
Muude finantsvahendajate perekond on ette nähtud euroala muude finantsvahendajate bilansistatistika esitamiseks. Selle koostamisel on maksimaalselt kasutatud bilansikirjete statistika tarbeks juba määratletud perekonna struktuuri koodide nimekirju ja väärtusi.
5.1. Mõõtmed
Järgmises tabelis on kirjeldatud muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatavaid mõõtmeid. Muude finantsvahendajate statistiliste andmete esitamiseks on määratletud 11 mõõdet, mis on aegrea kindlaksmääramiseks olulised.
|
Positsioon struktuuris: |
Mõiste (mnemooniline) |
Mõiste nimetus |
Väärtuse formaat |
Koodide nimekiri (mnemooniline) |
Koodide nimekirja nimetus |
|
Mõõtmed |
|||||
|
1 |
FREQ |
Sagedus |
AN1 |
CL_FREQ |
Sageduskoodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
2 |
REF_AREA |
Vaatluspiirkond |
AN2 |
CL_AREA_EE |
Piirkonnakoodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
3 |
ADJUSTMENT |
Korrektsiooni näitaja |
AN1 |
CL_ADJUSTMENT |
Korrektsiooni näitajate koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
4 |
OFI_REP_SECTOR |
Muude finantsvahendajate vaatluse jaotus sektorite järgi |
AN2 |
CL_OFI_REP_SECTOR |
Muude finantsvahendajate vaatluse sektorite järgi jaotuse koodide nimekiri (EKP) |
|
5 |
OFI_ITEM |
Muude finantsvahendajate bilansikirje |
AN3 |
CL_OFI_ITEM |
Muude finantsvahendajate bilansikirjete koodide nimekiri (EKP) |
|
6 |
MATURITY_ORIG |
Algne tähtaeg |
AN1 |
CL_MATURITY_ORIG |
Algsete tähtaegade koodide nimekiri (EKP) |
|
7 |
DATA_TYPE |
Andmetüüp |
AN1 |
CL_DATA_TYPE |
Rahandus- ja pangandusandmete tüüp, voog ja positsioon (EKP, BIS) |
|
8 |
COUNT_AREA |
Vastaspoole piirkond |
AN2 |
CL_AREA_EE |
Piirkonnakoodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
9 |
BS_COUNT_SECTOR |
Bilansi vastaspoole sektor |
AN4 |
CL_BS_COUNT_SECTOR |
Bilansi vastaspoole sektori koodide nimekiri (EKP, BIS) |
|
10 |
CURRENCY_TRANS |
Tehingu vääring |
AN3 |
CL_CURRENCY |
Vääringukoodide nimekiri (EKP, BIS, Eurostat BoP) |
|
11 |
SERIES_DENOM |
Andmerea vääring või eriarvutus |
AN1 |
CL_SERIES_DENOM |
Andmerea vääringu või eriarvutuse koodide nimekiri (EKP) |
Kõïk 11 statistilist mõõdet võtavad oma väärtused vastavast koodide nimekirjast. Näiteks mõõde REF_AREA (vaatluspiirkond) võtab vastavalt eespool esitatud tabelile oma väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE. Allpool on kirjeldatud muude finantsvahendajate perekonna struktuuri mõõtmeid samas järjekorras, kui need esinevad struktuuris.
Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab teatatud andmerea sagedust. Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatakse kvartaliandmete tähistamiseks väärtust Q, mis on koodide nimekirjas CL_FREQ sisalduvate väärtuste alamhulk. Kui siseriiklikud andmed on kättesaadavad harvemini (st poolaasta- või aastaandmetena), teevad riikide keskpangad kvartaliandmete kohta hinnangu. Kui kvartaliandmeid ei saa hinnata, esitatakse andmed ikkagi kvartaliandmete aegreana (st aastaandmed esitatakse yyyyQ4 ja poolaastaandmed yyyyQ2 ja yyyyQ4 ning ülejäänud kvartalites jäetakse kas andmed esitamata või esitatakse puuduvate andmete vaatluse staatusega L (18)).
Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)
See mõõde tähistab andmeid esitava asutuse asukohariiki. Vastav koodide nimekiri CL_AREA_EE sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja mõningaid täiendavaid väärtusi (vt ka mõõdet nr 8: Vastaspoole piirkond). Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatavate väärtuste alamhulk vastab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele.
Mõõde nr 3: Korrektsiooni näitaja (ADJUSTMENT; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab, kas on kohaldatud hooajalist ja/või tööpäeva korrektsiooni. Vastav koodide nimekiri on CL_ADJUSTMENT. Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatakse väärtust N — hooaja ja tööpäeva suhtes korrigeerimata andmerida.
Mõõde nr 4: Muude finantsvahendajate vaatluse jaotus sektorite järgi (OFI_REP_SECTOR; pikkus: kaks märki)
See mõõde näitab, missugust liiki muu finantsvahendaja andmeid esitab, ning on seotud koodide nimekirjaga CL_OFI_REP_SECTOR. On määratletud järgmised 11 väärtust: investeerimisfondid kokku (“10”); investeerimisfondid investeeringute liikide järgi: aktsiafondid (“11”), võlakirjafondid (“12”), segafondid (“13”), kinnisvarafondid (“14”) ja muud fondid (“15”); investeerimisfondid investorite liikide järgi: üldised riiklikud fondid (“1G”) ja spetsiaalsete investorite fondid (“1S”); väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (“20”); laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted (“30”) ja muude finantsvahendajate ülejäänud liigid (“40”).
Mõõde nr 5: Muude finantsvahendajate bilansikirje (OFI_ITEM; pikkus: kolm märki)
See mõõde tähistab muude finantsvahendajate bilansikirjet ja on seotud koodide nimekirjaga CL_OFI_ITEM. Varade ja kohustuste väärtusi eristavad eesliited A või L ning nende korrastamisel ja kodeerimisel on võimalikult järgitud kirjete vahelist hierarhiat. Et muud finantsvahendajad keskenduvad olenevalt liigist erinevatele finantstegevustele, ei kohaldata kõiki bilansikirjeid kõigi liikide suhtes. Varade poolel on nimelt määratletud kaks erinevat kirjet “muud varad”:
|
— |
muud varad (sh laenud) (“A8A”), mida kohaldatakse kõigi muude finantsvahendajate liikide suhtes, välja arvatud laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted, ja |
|
— |
muud varad (sh hoiused, raha, investeerimisfondide aktsiad, põhivara ja tuletisinstrumendid) (“A8B”), mida kohaldatakse laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete suhtes. |
Kohustuste poolel on määratletud kolm erinevat kirjet “muud kohustused”:
|
— |
muud kohustused (v.a võlaväärtpaberid, omakapital ja reservid ja tuletisinstrumendid) (“L6A”), mida kohaldatakse väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite suhtes, |
|
— |
muud kohustused (sh tuletisinstrumendid) (“L6B”), mida kohaldatakse laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete suhtes, ja |
|
— |
muud kohustused (sh võlaväärtpaberid ning omakapital ja reservid) (“L6C”), mida kohaldatakse investeerimisfondide liikide suhtes. |
Mõõde nr 6: Algne tähtaeg (MATURITY_ORIG; pikkus: üks märk)
See mõõde näitab bilansikirje algset tähtaega ja on seotud koodide nimekirjaga CL_MATURITY_ORIG. Tähtaegade kaupa jaotust kuni üks aasta (“F”) ja üle 1 aasta (“K”) kohaldatakse investeerimisfondide liikide kirje “Väärtpaberid, v.a aktsiad” suhtes. Kuigi jaotust tähtaegade kaupa antud juhul ei nõuta, kohaldatakse algset tähtaega põhimõtteliselt ka varade kirjete “Laenud” ja “Hoiused” ning kohustuste kirjete “Võetud hoiused ja laenud” ja “Emiteeritud võlaväärtpaberid” suhtes. Neil juhtudel kasutatakse väärtust A seega kogu tähtaja kohta. Kõigi muude kirjete puhul on väärtus X — ei ole kohaldatav.
Mõõde nr 7: Andmetüüp (DATA_TYPE; pikkus: üks märk)
Seda mõõdet kirjeldab koodide nimekiri CL_DATA_TYPE ning see näitab esitatavate andmete tüüpi: brutopositsioonid (“1”), müük (“2”), tagasiostud (“3”), finantstehingud (“4”) ja ümberliigitamised ja muu korrigeerimine (“5”). Ümberliigitamised ja muud korrektsioonid hõlmavad muutusi muude finantsvahendajate andmeid esitava sektori bilansi varades ja kohustustes, mis tulenevad 1) muutustest andmeid esitavas üldkogumis; 2) ettevõtete struktuurimuutustest; 3) varade ja kohustuste ümberliigitamisest; ja 4) nende aruandlusvigade parandamisest, mida ei saa tehnilistel põhjustel kogu asjassepuutuva perioodi positsiooniandmetest kõrvaldada.
Mõõde nr 8: Vastaspoole piirkond (COUNT_AREA; pikkus: kaks märki)
See mõõde näitab muude finantsvahendajate bilansi vastaspoole residentpiirkonda. Selle mõistega on seotud koodide nimekiri CL_AREA_EE, mis sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja täiendavaid väärtusi (nt “U6” — “Siseriiklikud: andmeid esitava muu finantsvahendajaga sama riik”). Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatakse väärtuste alamhulka: siseriiklikud (kodu- või vaatluspiirkond) (“U6”); muud osalevad liikmesriigid (kõik riigid peale vaatluspiirkonna) (“U5”); ülejäänud maailm (“U4”) ja maailm (kõik üksused) (“A1”). Kui riigist saab osalev liikmesriik, esitatakse tagasivaatelisi andmeid ühinemiseelse ajavahemiku kohta, kasutades vastaspoole piirkonna koode rahaliit (“U2”) ja kõik piirkonnad, v.a osalevad liikmesriigid ja vaatlus/kodupiirkond (“U8”) (19).
Mõõde nr 9: Bilansi vastaspoole sektor (BS_COUNT_SECTOR; pikkus: neli märki)
See mõõde näitab muude finantsvahendajate bilansikirjete jaotust sektorite järgi ja on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_COUNT_SECTOR. Nõutakse viit vastaspoole sektorit: rahaloomeasutused (“1000”); mitterahaloomeasutused (“2000”); muud residentide sektorid — neist kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (“2240”); muude residentide sektorid — neist kodumajapidamised (“2251”) ja määratlemata sektor (“0000”).
Mõõde nr 10: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)
See mõõde kirjeldab vääringut, milles muude finantsvahendajate bilansikirjed on esitatud, ning see on seotud koodide nimekirjaga CL_CURRENCY. Kasutatakse ainult väärtust “Z01” — kõik vääringud kokku.
Mõõde nr 11: Andmerea vääring või eriarvutus (SERIES_DENOM; pikkus: üks märk)
See mõõde täpsustab, kas esitatud andmerida on väljendatud siseriiklikus vääringus või ühises vääringus (euro). Sellel on kaks väärtust (N — siseriiklik vääring ja E — euro), mida esindab koodide nimekiri CL_SERIES_DENOM. Koodi E kasutavad osalevad liikmesriigid ja koodi N kasutavad uued osalevad liikmesriigid ühinemiseelse ajavahemiku kohta tagasivaateliste andmete esitamisel (20).
5.2. Omadused
Lisaks 11 mõõtmele, mis määratlevad struktuuri, on määratletud omaduste kogum (21). Need lisatakse vahetatavatele andmetele eri etappidel:
Bilansikirjete (ECB_OFI) perekonna struktuur: kodeeritud ja kodeerimata omadused
|
Määrangu tasand |
Statistiline mõiste |
Väärtuse formaat |
Koodide nimekiri |
||
|
Kaastasandi omadused (vahetatakse FNS grupi kaudu) |
|||||
|
Kaas- |
TITLE_COMPL |
Nimetuse täiendus |
AN..1050 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
UNIT |
Ühik |
AN..12 |
CL_UNIT |
Ühikukoodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Kaas- |
UNIT_MULT |
Ühiku kordaja |
AN..2 |
CL_UNIT_MULT |
Ühiku kordaja koodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Kaas- |
DECIMALS |
Kümnendkohad |
N1 |
CL_DECIMALS |
Kümnendkohtade koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Kaas- |
TITLE |
Nimetus |
AN..70 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
NAT_TITLE |
Nimetus riigi keeles |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
COMPILATION |
Koostamine |
AN..1050 |
Kodeerimata |
|
|
Kaas- |
KAETUS |
Kaetus |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
|
Aegrea tasandi omadused (vahetatakse FNS grupi kaudu) |
|||||
|
Aegrida |
COLLECTION |
Kogumise näitaja |
AN1 |
CL_COLLECTION |
Kogumise näitajate koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Aegrida |
AVAILABILITY |
Kättesaadavus |
AN1 |
CL_AVAILABILITY |
Organisatsioonidele kättesaadavuse koodide nimekiri (BIS, EKP) |
|
Aegrida |
DOM_SER_IDS |
Aegrea riigisisene kood |
AN..70 |
Kodeerimata |
|
|
Aegrida |
BREAKS |
Katkestused |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
|
Vaatluse tasandi omadused (vahetatakse kood põhisegmendi ARR andmetega) |
|||||
|
Vaatlus |
OBS_STATUS |
Vaatluse staatus |
AN1 |
CL_OBS_STATUS |
Vaatluse staatuse koodide nimekiri (BIS, EKP, Eurostat BoP) |
|
Vaatlus |
OBS_CONF |
Vaatluse konfidentsiaalsus |
AN1 |
CL_OBS_CONF |
Vaatluse konfidentsiaalsuse koodide nimekiri (Eurostat BoP, EKP) |
|
Vaatlus |
OBS_PRE_BREAK |
Katkestuse-eelne vaatluse väärtus |
AN..15 |
- |
|
|
Vaatlus |
OBS_COM |
Vaatluse märkus |
AN..350 |
Kodeerimata |
|
Igal nimetatud omadusel on teatavad tehnilised omadused, mis on loetletud järgmises tabelis.
Euroala RKPde aruandlus EKP-le
ECB_OFI perekonna struktuuri ühised omadused
|
|
Staatus |
Esimese väärtuse seab … (23) |
Riikide keskpangad võivad muuta |
|
TITLE_COMPL |
M |
EKP |
Ei |
|
UNIT |
M |
EKP |
Ei |
|
UNIT_MULT |
M |
EKP |
Ei |
|
DECIMALS |
M |
EKP |
Ei |
|
TITLE |
C |
EKP |
Ei |
|
NAT_TITLE |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
COMPILATION |
C |
Riigi keskpank |
Jah (22) |
|
KAETUS |
C |
Riigi keskpank |
Jah (*) |
|
COLLECTION |
M |
EKP |
Ei |
|
AVAILABILITY |
M |
EKP/riigi keskpank |
Jah |
|
DOM_SER_IDS |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
BREAKS |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_STATUS |
M |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_CONF |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_PRE_BREAK |
C |
Riigi keskpank |
Jah |
|
OBS_COM |
C |
Riigi keskpank/EKP |
Jah |
|
|
M: kohustuslik, C: tingimuslik |
|
|
Allpool on kirjeldatud kõiki omadusi koos nendega seotud koodide nimekirjaga (märgitud suurtähtedega kujul CL_****), kui see on kohaldatav.
5.2.1. Kaastasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
TITLE_COMPL (kodeerimata): Nimetuse täienduse seab ning seda säilitab ja levitab EKP (inglise keeles pikkusega mitte üle 350 märgi). Kui riigi keskpank soovib seda muuta, võidakse parandus teha pärast EKP-ga konsulteerimist. Selle paranduse teeb aga EKP. |
|
— |
UNIT (koodide nimekiri: CL_UNIT): See omadus annab esitatavatele andmetele mõõtühiku. Osalevad liikmesriigid teatavad andmed eurodes ja EKP seab selle omaduse väärtuseks EUR (DENOM = “EUR”). Kui riigist saab osalev liikmesriik, seab EKP ühinemiseelsele ajavahemikule viitavate tagasivaateliste andmete esitamisel selle omaduse väärtuseks vastava siseriikliku vääringu (24). |
|
— |
UNIT_MULT (koodide nimekiri: CL_UNIT_MULT): See omadus annab teavet selle kohta, kas andmerida on väljendatud miljonites (UNIT_MULT = “6”), miljardites (UNIT_MULT = “9”) vms. Riikide keskpangad teatavad andmed miljonites ja EKP seab omaduse väärtuseks 6 (UNIT_MULT = “6”). |
|
— |
DECIMALS (koodide nimekiri: CL_DECIMALS): See omadus näitab vaatluse väärtustele antavate kümnendkohtade arvu. Riikide keskpangad esitavad andmed kolme kümnendkohaga ja EKP seab kõigil andmeridadel omaduse väärtuseks 3 (seega DECIMALS = “3”). |
Tingimuslikud:
|
— |
TITLE (kodeerimata): Andmerea nimetuses on lubatud kasutada ainult kuni 70 märki. Piiratud ruumi tõttu kasutatakse selle asemel kohustuslikku omadust TITLE COMPLEMENT. Omadust TITLE võib kasutada lühinimetuste koostamiseks. |
|
— |
NAT_TITLE (kodeerimata): Riikide keskpangad võivad kasutada seda omadust täpse kirjelduse ja muude täpsustuste lisamiseks oma riigi keeles. Suur- ja väiketähtede kasutamine ei tekita küll probleeme, kuid diakriitikutega märkide ja laiendatud tähtnumbriliste sümbolite vahetamist tuleb siiski enne regulaarset kasutamist testida. |
|
— |
COMPILATION (kodeerimata): Seda omadust kasutatakse üksikasjalike tekstselgituste esitamiseks kasutatud koostamismeetodite kohta ja see sisaldab järgmist teavet:
|
Selles omaduses sisalduva teabe üksikasjalik kirjeldus on esitatud 2. liites (punktid 1–5).
|
— |
COVERAGE (kodeerimata): See omadus kirjeldab andmeid esitava üldkogumi kaetust ja tuleks märkida bilansimahu andmerea juurde. See peaks kirjeldama muude finantsvahendajate põhiliike. Kui kaetus teatakse olevat osaline, hinnatakse turuosa. Peale selle peaks see näitama, kas arvudele on tehtud juurdearvestus. Lähemalt teabe kohta, mida see omadus peaks sisaldama, vt 2. liitest (punkt 6). |
5.2.2. Aegrea tasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
COLLECTION (koodide nimekiri: CL_COLLECTION): See omadus selgitab vaatluse kogumise aega (nt perioodi algul, keskel või lõpus) või näitab, kas on tegemist antud ajavahemiku keskmiste, suurimate või väikseimate andmetega vms. EKP seab muude finantsvahendajate andmerea väärtuseks “perioodi lõpp” (COLLECTION = “E”). |
|
— |
AVAILABILITY (koodide nimekiri: CL_AVAILABILITY): See omadus näitab, millistele asutustele võib andmeid kättesaadavaks teha. Kui teatavad vaatlused vajavad erilist käsitlust, võib kasutada vaatluse konfidentsiaalsuse omadust (vt allpool). |
Tingimuslikud:
|
— |
DOM_SER_IDS (kodeerimata): See omadus võimaldab viidata riigi andmebaasides vastava andmerea tuvastamiseks kasutatavale koodile (võib lisada ka valemid riigi viitekoodide kasutamiseks). |
|
— |
BREAKS (kodeerimata): See omadus kirjeldab aja jooksul andmerea kogumises, aruandluse kaetuses ja koostamises toimunud katkestusi ja tähtsamaid muutusi. Katkestuste puhul on soovitav märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võrreldavateks võib lugeda (kuni 350 märki). |
5.2.3. Vaatluse tasandi omadused
Kohustuslikud:
|
— |
OBS_STATUS (koodide nimekiri: CL_OBS_STATUS): Riikide keskpangad lisavad igale teatatud vaatlusele vaatluse staatuse väärtuse. See omadus on kohustuslik ja tuleb lisada iga üksikvaatluse andmete edastamisel. Kui riikide keskpangad muudavad selle omaduse väärtust, esitatakse nii vaatluse väärtus (isegi kui see on muutunud) kui ka uus vaatluse staatuse väärtus. Allpool on esitatud nende omaduste eeldatavad väärtused (kokkulepitud hierarhia kohaselt) muude finantsvahendajate statistikas:
|
|
— |
Kui vaatlusel on kaks omadust, esitatakse neist tähtsam. Näiteks kui vaatluse väärtus on esialgne ja tulemus hinnanguline, eelistatakse hinnangulist omadust ja kasutatakse väärtust E. |
Tingimuslikud:
|
— |
OBS_CONF (koodide nimekiri: CL_OBS_CONF): Kui riigi keskpank soovib eristada ühe või mitme konkreetse vaatluse konfidentsiaalsuse staatust, võib ta kasutada omadust OBS_CONF. Selle omaduse väärtust (kui see on olemas) võib andmete saatja andmete saatmisel muuta. |
|
— |
OBS_PRE_BREAK: See omadus sisaldab katkestuse-eelset vaatluse väärtust, mis on nagu vaatluski arvväli. See esitatakse, kui andmerida on katkenud. Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris seda omadust ei nõuta, sest see teave on juba ümberliigitamise andmereast kättesaadav. See on lisatud omaduste nimekirja seepärast, et see kuulub kõigi perekondade struktuuride ühisesse omaduste alamhulka. Kui esitatakse vaatlus staatusega B (katkestuse väärtus), tuleb sellele lisada katkestuse-eelne vaatluse väärtus. |
|
— |
OBS_COM (kodeerimata): Seda omadust võib kasutada tekstmärkuste lisamiseks vaatluse tasandil (nt konkreetse vaatuse kohta andmete puudumise tõttu tehtud hinnangu või eelduse kirjeldus, võimaliku normist kõrvalekaldumise põhjuste selgitus või esitatud andmerea muutuse üksikasjade lisamine). |
6. Teabevahetus
6.1. Andmeridade loetelu
EKP haldab ja saadab riikide keskpankadele tabeleid finantsvahendajate kohta saadetavate aegridade struktuuri osas. EKP-le esitatavad andmeread on toodud 1. liites. Eristada saab järgmiseid aruandluse andmeridu:
PÕHINÄITAJAD
Selle liigi all esitatavad positsioonide andmed osutavad järgmisele:
Investeerimisfondid kokku ja investeerimisfondid investeeringute liikide järgi:
|
— |
Fondid kokku: bilansiandmete jaotus instrumentide, tähtaegade ja geograafilise vastaspoole järgi (kokku 29 andmerida). |
|
— |
Investeerimisfondid investeeringute liikide järgi: Nõutavad jaotused on mõningate erinevustega samad, mis investeerimisfondidel kokku. Seda liiki andmed hõlmavad:
|
|
— |
väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (kokku 12 andmerida). |
|
— |
laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete bilansiandmed instrumentide, sektorite ja geograafiliste vastaspoolte kaupa ning bilansikirje “Laenud” jaotus otstarvete järgi (kokku 32 andmerida). |
MEMOKIRJED
Selle liigi all esitatavad positsioonide andmed osutavad järgmisele:
|
— |
Investeerimisfondid kokku: Bilansiandmete jaotus rahaloomeasutuste/mitterahaloomeasutuste kaupa (kokku 27 andmerida); täiendavad nõuded seoses MUFA koostamisega (5 andmerida). |
|
— |
Aktsiafondid (27 andmerida), võlakirjafondid (27 andmerida), segafondid (27 andmerida), kinnisvarafondid (15 andmerida), muud fondid (27 andmerida): Investeerimisfondide bilanss investeeringute liikide järgi jaotusega rahaloomeasutuste/mitterahaloomeasutuste sektor. |
|
— |
Bilansiandmed üldiste riiklike fondide (12 andmerida) ja spetsiaalsete investorite fondide (12 andmerida) kohta. |
|
— |
Muude finantsvahendajate ülejäänud liikide bilansimaht (1 andmerida). |
KORRIGEERIMIS- JA TEHINGUANDMED
Lisaks positsioonide andmeridadele on kättesaadavuse korral nõutavad vastavad andmeread “ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise” ning “tehingute” kohta, sealhulgas andmete kohta investeerimisosakute aktsiate/osakute müügi ja tagasiostu osas.
6.2. Nõutavad andmed
Põhinäitajad peaksid saatma kõik osalevad liikmesriigid, kui tegelikud andmed on kättesaadavad. Kui teatavate jaotuste kohta või kokkulepitud sagedusega kord kvartalis ei ole tegelikud andmed kättesaadavad, tuleb võimaluse korral esitada hinnangud.
“Lisaandmeid” peavad saatma vaid need riigid, kellele on tegelikud andmed kättesaadavad.
Kui andmete aluseks olev majanduslik nähtus on olemas, kuid seda statistiliselt ei jälgita ning riigi tasandil ei saa seetõttu hinnanguid esitada, võivad riikide keskpangad kas jätta aegrea esitamata või esitada selle vaatluse staatusega L puuduvate andmetena. Esitamata aegrida tõlgendatakse seega “olemasolevate, kuid mittekogutavate andmetena” ja EKP tasandil võidakse teha eeldusi/hinnanguid euroala agregaatide koostamiseks.
Tehinguandmete osas, mille puhul hinnatakse tehinguid positsioonimuutuste põhjal (Qt-Qt-1), ei pea RKPs andmeridu esitama või tuleb need esitada puuduva vaatluse staatusega L.
Kui aluseks olevat nähtust ei ole olemas, tuleb aegrida esitada puuduvana, vaatluse staatusega M.
“Ümberliigitamiste ja muude korrektsioonide” andmed tuleb esitada vaid siis, kui toimub punktis 4.2 kirjeldatud ümberliigitamine või muud korrektsioonid.
7. Paranduste põhimõtted
Riikide keskpankadel võib osutuda vajalikuks eelmises kvartalis esitatud andmeid parandada (tavalised parandused). Peale selle võidakse parandada varasemate kvartalite andmeid (tagasivaatelised parandused).
Kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:
|
— |
Regulaarse kvartaliandmete esitamise käigus võib saata lisaks viimase kvartali andmetele ainult “tavalisi” parandusi (st eelmises kvartalis esitatud andmete parandusi). |
|
— |
“Tagasivaatelisi” parandusi tuleks piirata ning esitada regulaarsete andmete esitamisest erineval kuupäeval. Väiksemaid rutiinseid tagasivaatelisi parandusi tuleks põhimõtteliselt esitada ainult kord aastas (koos neljanda kvartali andmete esitamisega). Erandkorras võidakse aasta jooksul vastu võtta tagasivaatelisi parandusi, mis parandavad tunduvalt andmete kvaliteeti (väljaspool regulaarseid andmete koostamise tsükleid). |
|
— |
Oluliste paranduste korral tuleb esitada EKP-le seletuskiri. |
Appendix 1
POSITSIOONIDE ANDMED — EKP-LE ESITATAVAD INVESTEERIMISFONDIDE AEGREAD
(Põhinäitajad/Memokirjed)
VARAD
|
Kirje nimetus ja liigendus tähtaja/geograafiliselt/sektori lõikes |
Investeerimisfondid/kokku |
Aktsiafondid |
Võlakirjafondid |
Segafondid |
Kinnisvarafondid |
Muud fondid |
Üldised riiklikud fondid |
Spetsiaalsete investorite fondid |
|
Hoiused/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Laenude tähtaeg kokku/maailm/kokku |
memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Lühiajalised laenud/maailm/kokku |
memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikaajalised laenud/maailm/kokku |
memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/siseriiklik/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/siseriiklik/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/siseriiklik/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/teised osalevad liikmesriigid/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/teised osalevad liikmesriigid/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/teised osalevad liikmesriigid/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/muu maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/siseriiklik/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/siseriiklik/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/siseriiklik/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/teised osalevad liikmesriigid/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/teised osalevad liikmesriigid/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/teised osalevad liikmesriigid/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/muu maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/siseriiklik/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/siseriiklik/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/siseriiklik/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/teised osalevad liikmesriigid/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/teised osalevad liikmesriigid/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/teised osalevad liikmesriigid/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/muu maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
põhinäitaja |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Aktsiad ja muu kapital/siseriiklik/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/siseriiklik/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
aktsiad ja muu kapital/siseriiklik/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/teised osalevad liikmesriigid/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/teised osalevad liikmesriigid/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/teised osalevad liikmesriigid/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/muu maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Noteeritud aktsiad/maailm/kokku |
memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Investeerimisfondide aktsiad/siseriiklik/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/siseriiklik/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/siseriiklik/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/teised osalevad liikmesriigid/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/teised osalevad liikmesriigid/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/teised osalevad liikmesriigid/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/muu maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
|
|
|
Rahaturufondide aktsiad/maailm/rahaloomeasutused |
memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhivara/maailm/kokku |
põhinäitaja |
|
|
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Tuletisinstrumendid/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Muu vara (sh laenud)/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
VARAD KOKKU/KOHUSTUSED/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
KOHUSTUSED
|
Kirje nimetus ja liigendus tähtaja/geograafiliselt/sektori lõikes |
Investeerimisfondid/kokku |
Aktsiafondid |
Võlakirjafondid |
Segafondid |
Kinnisvarafondid |
Muud fondid |
Üldised riiklikud fondid |
Spetsiaalsete investorite fondid |
|
Hoiused ja võetud laenud/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Investeerimisfondide aktsiad/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Investeerimisfondide aktsiad/siseriiklik/kokku |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/siseriiklik/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/siseriiklik/mitterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/teised osalevad liikmesriigid/kokku |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/teised osalevad liikmesriigid/rahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/teised osalevad liikmesriigid/itterahaloomeasutused |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/muu maailm/kokku |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
memo |
|
|
|
Tuletisinstrumendid/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
|
Muud kohustused (sh “võlaväärtpaberid” ja “kapital ja reservid”)/maailm/kokku |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
põhinäitaja |
memo |
memo |
TEHINGUTE ANDMED — EKP-LE ESITATAVAD INVESTEERIMISFONDIDE AEGREAD
(Memokirjed)
VARAD
|
Kirje nimetus ja liigendus tähtaja/geograafiliselt/sektori lõikes |
Investeerimisfondid/kokku |
Aktsiafondid |
Võlakirjafondid |
Segafondid |
Kinnisvarafondid |
Muud fondid |
Üldised riiklikud fondid |
Spetsiaalsete investorite fondid |
|
Hoiused/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Laenude tähtaeg kokku/maailm/kokku |
Memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud kuni 1 a/maailm/kokku |
Memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud üle 1 a/maailm/kokku |
Memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Väärtpaberite, v.a aktsiad, tähtaeg kokku/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni 1 aasta/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle 1 aasta/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Aktsiad ja muu kapital/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Noteeritud aktsiad/maailm/kokku |
Memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Rahaturufondide aktsiad/maailm/rahaloomeasutused |
Memo |
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhivara/maailm/kokku |
Memo |
|
|
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Muu vara (sh laenud ja tuletisinstrumendid)/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
VARAD KOKKU/KOHUSTUSED/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
KOHUSTUSED
|
Kirje nimetus ja liigendus tähtaja/geograafiliselt/sektori lõikes |
Investeerimisfondid/kokku |
Aktsiafondid |
Võlakirjafondid |
Segafondid |
Kinnisvarafondid |
Muud fondid |
Üldised riiklikud fondid |
Spetsiaalsete investorite fondid |
|
Võetud hoiused ja laenud/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Muud kohustused (sh võlaväärtpaberid ja kapital ja reservid ja tuletisinstrumendid)/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
MÜÜK JA TAGASIOST — EKP-LE ESITATAVAD INVESTEERIMISFONDIDE ANDMEREAD
(Memokirjed)
KOHUSTUSED
|
Kirje nimetus ja liigendus tähtaja/geograafiliselt/sektori lõikes |
Investeerimisfondid/kokku |
Aktsiafondid |
Võlakirjafondid |
Segafondid |
Kinnisvarafondid |
Muud fondid |
Üldised riiklikud fondid |
Spetsiaalsete investorite fondid |
|
Uute aktsiate müük — investeerimisfondide aktsiad/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
|
Aktsiate tagasiost — investeerimisfondide aktsiad/maailm/kokku |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
Memo |
|
|
(1) Vt 2. liide.
(2) Esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa riikliku ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) A lisas (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).
(3) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(4) Kui kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja kinnisvarasse investeerivad fondid liigitatakse riigi tasandil segafondideks, tuleb need fondid liigitada segafondideks.
(5) Statistikas loetakse liisingut kapitalirendiks, kui liisinguperiood hõlmab kogu kestvuskauba kasutusiga või suuremat osa sellest. Liisinguperioodi lõpul on liisijal sageli õigus osta kaup nominaalhinnaga välja (ESA 95, II lisa).
(6) Välja arvatud investeerimisfondide aktsiad/osakud.
|
A |
: |
Investeerimisfondid |
|
B |
: |
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid |
|
C |
: |
Laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted |
|
D |
: |
Ülejäänud muud finantsvahendajad |
(7) Pange tähele, et rahaloomeasutuste bilansis hoiuseid ja laene varade ja kohustuste poolel ei eristata. Selle asemel loetakse kõiki rahaloomeasutustes hoiustatud või neile laenatud mittekaubeldavaid summasid (= kohustused) hoiusteks ja kõiki rahaloomeasutuste poolt hoiustatud või neilt laenatud summasid (= varad) laenudeks. Seevastu ESA 95 eristab neid selle põhjal, kelle algatusel tehing toimub. Kui tehingu algatab laenuvõtja, liigitatakse finantstehing laenuks. Kui tehingu algatab laenuandja, liigitatakse tehing hoiuseks.
(8) Euroopa Keskpank, november 2002.
(9) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).
(10) Nõutav ainult kirje “Laenud” kohta.
(11) ESA 95 näeb ette standardse sektorite kaupa liigituse.
(12) Valitsemissektor: residentide üksused, mis tegelevad põhiliselt individuaalseks või ühistarbimiseks ettenähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamisega (ESA 95, punktid 2.68–2.70). Valitsemissektor hõlmab keskvalitsust, regionaalset valitsust, kohalikku valitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (ESA 95, punktid 2.71–2.74). Täpsemaid juhiseid liigitamiseks sektoritesse vt rahandus- ja pangandusstatistika sektori käsiraamatust Money and Banking Statistics Sector Manual:Guidance for the statistical classification of customers, Euroopa Keskpank, teine väljaanne, november 1999.
(13) Muude residentide sektorid on järgmised:
|
— |
käesolevas dokumendis määratletud muud finantsvahendajad, |
|
— |
finantsvahenduse abiettevõtted, |
|
— |
kindlustusettevõtted ja pensionifondid. Rahaloomega mittetegelevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille põhitegevus on riskide koondamisest tulenev finantsvahendus (ESA 95, punktid 2.60–2.67), |
|
— |
kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted. Ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21–2.31), |
|
— |
kodumajapidamised. Üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes pakuvad kaupu ja mittefinantsteenuseid oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtete tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid mittetulundusühinguid, kes põhimõtteliselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste pakkumisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75–2.88). |
(14) Välja arvatud investeerimisfondide aktsiad/osakud.
(15) Ei esitata aktsia- ja võlakirjafondide osas
(16) Laenud esitatakse eraldi ka allsektori “investeerimisfondid kokku” osas
(17) Riigi keskpanga tööpäev on mistahes päev, millal osaleva liikmesriigi keskpank on EKPS rahapoliitika toimingute sooritamiseks avatud.
(18) Vt ka p. 6.2, “Nõutavad andmed”.
(19) Näiteks Kreeka puhul kasutatakse vastaspoole piirkonna koode “U2” ja “U8” andmete puhul, mis viitavad ajavahemikule enne 2000Q4 (kaasa arvatud), ja koode “U5” ja “U4” alates 2001Q1.
(20) Näiteks Kreeka puhul kasutatakse koodi “N” andmete puhul, mis viitavad ajavahemikule enne 2000Q4 (kaasa arvatud), ja koodi E alates 2001Q1.
(21) Omadused on statistilised mõisted, mis annavad vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. “Kohustuslikud” on omadused, mille väärtusi teavad kõik partnerid. “Tingimuslikud” on omadused, mida määratletakse vaid siis, kui need on andmeid esitavale asutusele teada (nt siseriikliku andmerea identifitseerimiskood) või on asjakohased (nt koostamine, katkestused). Omaduste väärtusi vahetatakse vaid siis, kui need esmakordselt seatakse või muutuvad. Igas vahetuses sisaldub vaid vaatluse staatus, mis lisatakse igale vaatlusele.
(22) Muudatustest teatatakse EKP vastutavale osakonnale faksi/e-postiga.
(23) EKP tähendab siin EKP statistika peadirektoraati.
(24) Näiteks Kreeka puhul kasutatakse koodi GRD andmete puhul, mis viitavad ajavahemikule enne 2000Q4 (kaasa arvatud), ja koodi EUR alates 2001Q1.
(25) Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris seda omadust ei nõuta, sest see teave on juba ümberliigitamise andmereast kättesaadav. See lisati nimekirjale, kuna see on üks osa kõikide perekondade struktuuri vaatluse staatuse omaduse võimalikest väärtustest. Kui esitatakse vaatlus staatusega B, tuleb sellele lisada katkestuse-eelne vaatluse väärtus (OBS_PRE_BREAK).
(26) Kui aegrida (või osa sellest) ei ole kohaliku turu tavade või õigusliku raamistiku tõttu kohaldatav (selle aluseks olev nähtus puudub), teatatakse andmete puudumise väärtus (“-”) vaatluse staatusega M.
(27) Kui kohaliku statistika tingimuste tõttu ei koguta aegrea andmeid teatavatel tähtaegadel või kogu aegrea pikkuse ulatuses (selle aluseks olev nähtus on olemas, kuid seda statistiliselt ei jälgita), teatatakse igal perioodil vaatluse staatusel L andme puudumise väärtus (“-”).
(28) Need vaatlused omandavad hiljem kindlad väärtused (vaatluse staatuse A). Eelmised esialgsed vaatlused kirjutatakse uute parandatud väärtustega üle.