EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008O0013

Euroopa Keskpanga suunis, 23. oktoober 2008 , millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EKP/2008/13)

OJ L 36, 5.2.2009, p. 31–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2011; kehtetuks tunnistatud 32011O0014

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2009/99/oj

5.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/31


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

23. oktoober 2008,

millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2008/13)

(2009/99/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18.2 ja artikli 20 esimese lõiguga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks eurosüsteemi poolt, kuhu kuuluvad euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP), tuleb määratleda eurosüsteemis kasutatavad instrumendid ja menetlused, et rakendada seda poliitikat ühtselt kõikides osalevates liikmesriikides.

(2)

EKP-l on pädevus kehtestada eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamiseks vajalikud suunised ja RKPd on kohustatud tegutsema kooskõlas nende suunistega.

(3)

Toimuvate turusündmuste tõttu tuleb teha muudatused eurosüsteemi ühtse rahapoliitika määratlustest ja teostamises. Seega tuleb kohased muudatused teha 31. augusti 2000. aasta suunises EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) eelkõige järgmise osas: i) riskiohjamisraamistiku ja eurosüsteemi laenutehingute tagatiskõlblikkuse kriteeriumide muutmine; ii) mitte-euro vääringus tagatise võtmine eriolukordades; iii) vajadus sätestada üksuste käsitlemine, kelle vahendid on külmutatud või kelle suhtes kohaldavad Euroopa Ühendus või liikmesriik meetmeid asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel, ja iv) ühtlustamine võttes arvesse Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) uusi sätteid (EKP/2003/9), (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

I ja II lisa muutmine

Suunist EKP/2000/7 muudetakse järgmiselt.

1.

I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise I lisaga.

2.

II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise II lisaga.

Artikkel 2

Kontrollimine

RKPd edastavad EKP-le hiljemalt 30. novembriks 2008 dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 1. novembril 2008. Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2009.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 23. oktoober 2008

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(2)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.


I LISA

Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Sisukorras lisatakse jaotise 6.7 pealkiri „Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatise aktsepteerimine eriolukordades”.

2.

Jaotist 1.3.1 muudetakse järgmiselt.

a)

Esimese lõigu joonealuse märkuse 5 neljas lause asendatakse järgmisega:

Kiirpakkumismenetlused teostatakse üldjuhul 90 minuti jooksul.”;

b)

Esimese lõigu esimese taande lõpulause asendatakse järgmisega:

„Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on eurosüsteemi avaturuoperatsioonide täitmisel esmatähtsad.”.

3.

Jaotise 2.2 neljanda lõigu kaks esimest lauset asendatakse järgmisega:

„Kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide puhul kauplevad liikmesriikide keskpangad osapooltega, kes kuuluvad nende vastavate peenhäälestusoperatsioonide osapoolte hulka. Kiirpakkumisi ja kahepoolseid operatsioone võib teostada ka mitmete teiste osapooltega.”.

4.

Jaotise 2.4 pealkiri asendatakse järgmisega:

5.

Jaotise 3.1.2 esimese lõigu lõpulause jäetakse välja.

6.

Jaotise 3.1.3 esimese lõigu teine lause jäetakse välja.

7.

Jaotist 4.1 muudetakse järgmiselt.

a)

Pärast pealkirja „Kasutustingimused” asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Asutused, kes vastavad jaotises 2.1 määratletud osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada laenamise püsivõimalust. Laenamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse asutuse tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil TARGET2 (1) töötab. (2) Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, saab laenamise püsivõimalust kasutada alusvarade alusel, mis on juba eelnevalt riikide keskpankades hoiustatud.

b)

Pärast pealkirja „Kasutustingimused” asendatakse kolmanda lõigu joonealune märkus 4 järgmisega:

„(4)

Päevad, mil TARGET2 on suletud, tehakse teatavaks EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu) ja samuti eurosüsteemi veebilehtedel (vt liide 5).”;

c)

Pärast pealkirja „Kasutustingimused” jäetakse välja kolmanda lõigu joonealune märkus 5.

8.

Jaotises 4.2 pärast pealkirja „Kasutustingimused” jäetakse välja teise lõigu joonealune märkus 12.

9.

Jaotise 5.1.3 teise lõigu lõpulause asendatakse järgmisega:

„Kui kiirpakkumine on avalikult välja kuulutatud, võivad liikmesriikide keskpangad valitud osapooltega otse ühendust võtta.”;

10.

Jaotise 5.3.3 esimeses lõigus jäetakse välja joonealune märkus 12.

11.

Jaotise 6.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteem annab osapooltele nõu varade kõlblikkuse kohta eurosüsteemi tagatisvarana, kui sellena esitatakse juba välja antud turustatavaid varasid või lunastamata turustamatuid varasid. Enne varade väljaandmist nõuannet ei anta.”

12.

Jaotist 6.2.1 muudetakse pärast pealkirja „Vara liik” järgmiselt.

a)

Esimese lõigu punkti a lisatakse joonealune märkus 5 pärast sõnu „fikseeritud, tingimusteta põhisumma”:

„(5)

Märkimis- või muude sarnaste õigustega võlakirjad ei ole kõlblikud.”;

b)

Neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberite tagatiseks olevad rahavooge tekitavad varad:

a)

peavad olema omandatud kooskõlas ELi liikmesriigi õigusaktidega;

b)

peavad olema algatajalt või vahendajalt väärtpaberistamise teel omandatud eriotstarbelise finantsettevõtte poolt viisil, mida eurosüsteem käsitleb tegeliku müügina, mis kehtib kolmandate isikute suhtes; sellised varad ei tohi olla kättesaadavad algatajale ja selle võlausaldajatele, kaasa arvatud algataja maksejõuetuse korral, ja

c)

ei tohi koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt krediidiriskiga seotud väärtpaberitest vms nõuetest, mis tulenevad krediidiriski ülekandmisest krediidituletistehingute kaudu.”;

c)

Viienda lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Struktureeritud väljalaske korral ei või rühmad (või allrühmad) selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama väljalaske teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale (või allrühmale) kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi (või allrühmi) ning see rühm (või allrühm) on viimane vara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet.”

13.

Jaotises 6.2.1 pärast pealkirja „Väljalaskmiskoht” asendatakse joonealuse märkuse 7 esimene lause järgmisega:

„Alates 1. jaanuarist 2007 peavad rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank’i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg’i poolt üleilmse esitaja vormis välja lastud rahvusvahelised võlakirjad selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olema välja lastud uue üleilmse võlakirja (New Global Note – NGN) kujul ning hoiustatud ühises hoiuasutuses (Common Safekeeper – CSK), mis on kas rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium või keskdepositoorium, mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele.”

14.

Jaotist 6.2.2 muudetakse pärast pealkirja „Krediidinõuded” järgmiselt.

a)

e lõigu esimese taande esimese lõigu lõpulause asendatakse järgmisega:

„Krediidinõuded ei tohi anda laenu põhisumma ja/või intressi suhtes õigusi, mis on allutatud sama väljalaskja teiste krediidinõuete (või sama sündikaatlaenu teiste osade või allosade) või võlainstrumentide hoidjate õigustele.”;

b)

Esimese lõigu esimese taande teises lõigus lisatakse pärast teist lauset järgmine lause:

„Kõlblikud on ka krediidinõuded, mille intressimäär on seotud inflatsioonimääraga.”;

c)

Esimese lõigu viiendas taandes jäetakse välja joonealune märkus 20.

15.

Jaotist 6.2.3 muudetakse pärast pealkirja „Kõlblike varade kasutamise eeskirjad” järgmiselt.

a)

Kolmanda lõigu punktid i kuni iii asendatakse järgmisega:

„i)

osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist, või

ii)

väljalaskjale/võlgnikule/garandile kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist, või

iii)

rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist kuulub kolmandale isikule kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu.”;

b)

Neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„See lähedast sidet käsitlev säte ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedase sidemega osapoole ning EMP riikide ametivõimude vahel või kui võlainstrumendi garandiks on maksustamisõigusega avaliku sektori üksus; b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on välja lastud vastavalt avatud investeerimisfondide direktiivi artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, või c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b osutatud instrumentide kaitsega (nt hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid).

Osapool ei tohi tagatiseks esitada varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool (või kolmas isik, kellega tal on lähedane side) pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes väljalaskjaga valuutariskiturbe tehingu, või likviidsust vähemalt 20 % ulatuses varaga tagatud väärtpaberi tasumata summast.”;

c)

Tabelit 4 pealkirjaga „Eurosüsteemi rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud varad” täiendatakse järgmiselt:

4. joonealune märkus jäetakse välja;

kõlblikkuskriteeriumide veerus asendatakse sõnad „Krediidinõuetega seotud reguleeriv õigus” sõnadega „Reguleeriv õigus”;

turustatavate varade veeru kümnendas reas asendatakse sõnad „Ei kohaldata” sõnadega „Varaga tagatud väärtpaberite korral reguleerib alusvara omandamist ELi liikmesriigi õigus.”

16.

Jaotist 6.3.1 muudetakse järgmiselt.

a)

Pärast neljandat lõiku lisatakse järgmine:

„Reitinguagentuurist pärinevad hinnangud peavad põhinema avalikul reitingul. Eurosüsteem jätab endale õiguse küsida vajaduse korral selgitusi. Varaga tagatud väärtpaberite puhul tuleb reitinguid selgitada üldsusele kättesaadavas reitinguaruandes (milleks võib olla üksikasjalik müügieelne aruanne või uut väljalaset kajastav aruanne), mis hõlmab muu hulgas struktuuriliste ja õiguslike aspektide põhjalikku analüüsi, koondtagatise üksikasjalikku hinnangut, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi. Lisaks peavad reitinguagentuurid avaldama varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid vähemalt kord kvartalis. (3) Aruandes tuleb esitada vähemalt tehingute ajakohastatud põhiandmed (nt koondtagatise koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur) ning tulemusandmed.

b)

Viiendas lõigus asendatakse joonealune märkus 26 järgmisega:

„Üks A – minimaalne pikaajaline reiting „A-” Fitch’i või Standard & Poor’si puhul või „A3” Moody’se puhul või „AL” DBRSi puhul.”;

c)

Kuues ja seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteem jätab endale õiguse mis tahes teabe põhjal, mida ta peab asjakohaseks, välja selgitada, kas väljalase, väljalaskja, võlgnik või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele, ning võib varade kasutamise tagasi lükata, nende kasutamist piirata või kohaldada täiendavaid turuväärtuse allahindlusi, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui tundub, et osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatisvara krediidikvaliteediga. Kui selline tagasilükkamine tugineb usaldatavusnormatiividega seotud teabele, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, tohib seda kasutada rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.

Kõlblike varade loetelust võib välja jätta varad, mille on välja lasknud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või üksused, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.”

17.

Jaotises 6.3.4 asendatakse pärast pealkirja „Reitinguagentuurid” esimese lõigu teise taande esimene lause järgmisega:

„Reitinguagentuur peab eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid ja tagama asjakohase hõlmavuse.”

18.

Jaotist 6.4.1 muudetakse järgmiselt.

a)

Teise lõigu lõpulause asendatakse järgmisega:

„Riskiohjemeetmed on kogu euroalal valdavalt ühtlustatud (4) ning peaksid tagama, et kõigi kõlbliku vara liikide suhtes kohaldatakse euroalal järjepidevaid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

b)

Lisatakse järgmine lõik:

„Eurosüsteem jätab endale õiguse kohaldada täiendavaid riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1. Sellise kaitse tagamiseks võib neid riskiohjemeetmeid kohaldada järjepideval, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ka üksikute osapoolte suhtes.”;

c)

Taustinfo 7 pealkirjaga „Riskiohjemeetmed” asendatakse järgmisega:

„TAUSTINFO 7

Riskiohjemeetmed

Eurosüsteem kohaldab järgmisi riskiohjemeetmeid:

Turuväärtuse allahindlused

Eurosüsteem rakendab turuväärtuse allahindlusi alusvara hindamisel. See tähendab, et alusvara väärtuseks võetakse alusvara turuväärtus miinus teatav protsent (allahindlus).

Kõikumisvahemikud (turuväärtuses kajastamine)

Eurosüsteem nõuab, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava alusvara turuväärtuse allahindlusega kohandatud väärtus püsiks. See tähendab, et kui alusvara väärtus jääb tavapärasel hindamisel alla teatava taseme, nõuab liikmesriigi keskpank, et osapool esitaks täiendavaid varasid või sularaha (s.o esitab lisatagatise nõude). Samamoodi võib osapool siis, kui alusvara väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava vara või sularaha tagasi võtta. (Lisatagatise nõude esitamisega seotud arvutused on esitatud taustinfos 8.)

Eurosüsteem võib igal ajal kasutada ka järgmisi riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi adekvaatne riskikaitse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 18.1:

Esialgsed marginaalid

Eurosüsteem võib kohaldada esialgseid marginaale oma likviidsust lisavates pöördtehingutes. See tähendab, et osapooled peavad esitama alusvara, mille väärtus on vähemalt eurosüsteemi pakutav likviidsus pluss esialgne marginaal.

Väljalaskjate/võlgnike või garantidega seotud piirangud

Eurosüsteem võib kehtestada väljalaskjate/võlgnike või garantidega seotud piiranguid. Selliseid piiranguid võib kohaldada ka kindlate osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatise krediidikvaliteediga.

Lisagarantiid

Eurosüsteem võib teatavate varade vastuvõtmiseks nõuda rahaliselt usaldusväärsetelt üksustelt lisagarantiisid.

Väljajätmine

Eurosüsteem võib teatavad varad oma rahapoliitilistest operatsioonidest välja jätta. Väljajätmist võib kohaldada ka kindlate osapoolte suhtes eelkõige juhul, kui osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatise krediidikvaliteediga.

Kõlblike varade loetelust võidakse välja jätta varad, mille on välja lasknud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või üksused, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.”

19.

Jaotist 6.4.2 muudetakse järgmiselt.

a)

Esimese lõigu esimese taande esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kõlblikud turustatavad varad jagatakse väljalaskja liigituse ja varaliigi põhjal viide likviidsusklassi.”;

b)

Esimese lõigu teise taande kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Fikseeritud kupongimääraga ja nullkupongiga turustatavate võlainstrumentide puhul erinevad I–IV klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad allahindlused vastavalt võlainstrumendi järelejäänud tähtajale ja kupongi struktuurile, nagu on kirjeldatud tabelis 7. (5)

c)

Esimeses lõigus lisatakse kolmas ja neljas taane järgmiselt:

„—

V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatakse 12 %list allahindlust olenemata tähtajast ja kupongi struktuurist.

V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt vastavalt jaotisele 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 %list allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.”;

d)

Tabel 6 asendatakse järgmisega:

„TABEL 6

Turustatavate varade likviidsusklassid (6)

I klass

II klass

III klass

IV klass

V klass

Keskvalitsuse võlainstrumendid

Piirkondade ja kohalike omavalitsuste võlainstrumendid

Traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad

Krediidiasutuste võlainstrumendid (tagamata)

Varaga tagatud väärtpaberid

Keskpankade emiteeritud võlainstrumendid (7)

Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad (8)

Asutuste võlainstrumendid (9)

Riigiülesed võlainstrumendid

Äriühingute jt emiteeritud võlainstrumendid (9)

 

 

e)

Kolmas, neljas ja viies taane asendatakse järgmisega:

„—

Kõikide vastassuunaliselt liikuva intressimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused on I–IV klassi puhul ühesugused ja neid on kirjeldatud tabelis 8.

I–IV klassi kuuluvate muutuva kupongimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes (10) kohaldatakse selles likviidsusklassis, kuhu need instrumendid kuuluvad, samasugust turuväärtuse allahindlust nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes.

Mitut liiki kupongimaksetega I–IV klassi kuuluvate turustatavate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad riskiohjemeetmed sõltuvad ainult kupongimaksetest instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul. Selliste instrumentide suhtes kohaldatakse turuväärtuse allahindlust, mis on võrdne sama järelejäänud tähtajaga võlainstrumentide suhtes rakendatava suurima allahindlusega, ning võetakse arvesse kõiki instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul toimuvaid kupongimaksete liike.

f)

Tabel 7 asendatakse järgmisega:

„TABEL 7

Kõlblike turustatavate varade suhtes rakendatavate turuväärtuse allahindluste tasemed

(protsendid)

 

Likviidsusklassid

Järelejäänud

I klass

II klass

III klass

IV klass

V klass

tähtaeg (aastad)

fikseeritud kupong

nullkupong

fikseeritud kupong

nullkupong

fikseeritud kupong

nullkupong

fikseeritud kupong

nullkupong

 

0–1

0,5

0,5

1

1

1,5

1,5

6,5

6,5

12 (11)

1–3

1,5

1,5

2,5

2,5

3

3

8

8

3–5

2,5

3

3,5

4

4,5

5

9,5

10

5–7

3

3,5

4,5

5

5,5

6

10,5

11

7–10

4

4,5

5,5

6,5

6,5

8

11,5

13

> 10

5,5

8,5

7,5

12

9

15

14

20

g)

Tabeli 8 pealkiri asendatakse järgmisega:

20.

Jaotises 6.4.3 pärast pealkirja „Krediidinõuded” lisatakse esimese taande lõppu järgmine joonealune märkus:

„(*)

Fikseeritud intressimääraga krediidinõuete suhtes rakendatavaid turuväärtuse allahindlusi rakendatakse ka krediidinõuete suhtes, mille intressimaksed on seotud inflatsioonimääraga.”;

21.

Lisatakse järgmine jaotis 6.7:

„6.7.   Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatiste aktsepteerimine eriolukordades

Muudes vääringutes (v.a euro) nomineeritud tagatiste aktsepteerimine eriolukordades Teatavatel asjaoludel võib EKP nõukogu otsustada aktsepteerida kõlbliku tagatisena teatavaid turustatavaid võlainstrumente, mille on oma vääringus välja lasknud üks või mitu euroalavälist G10 riiki. Sel juhul selgitatakse kohaldatavaid kriteeriume ning osapooli tuleb teavitada ka välisvääringus nomineeritud tagatiste valimise ja rakendamise korrast, sealhulgas hindamise allikatest ja põhimõtetest, riskiohjemeetmetest ning arvelduskorrast.

Ilma et see piiraks jaotise 6.2.1 sätete kohaldamist, võib selliseid varasid hoiustada/registreerida (emiteerida) ja hoida ning nendega arveldada väljaspool EMPd ning need võivad olla nomineeritud muudes vääringutes peale euro. Osapool, kes selliseid varasid kasutab, peab olema nende omanik.

Kõnealuseid varasid ei tohi tagatisena kasutada osapooled, kes on EMPst või Šveitsist väljaspool asuvad krediidiasutuste filiaalid.”;

22.

Jaotist 7.2 muudetakse järgmiselt.

a)

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Asutused vabastatakse kohustusliku reservi nõudest automaatselt alates selle hoidmisperioodi algusest, mil nende tegevusluba tühistatakse või loovutatakse, või mille jooksul osaleva liikmesriigi õigusorgan või muu pädev asutus teeb otsuse käivitada asutuse suhtes likvideerimismenetlus. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2531/98 ja määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) võib EKP võrdse kohtlemise põhimõtet järgides vabastada asutused eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi nõudest, kui asutuste suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või nende suhtes on võetud teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks või kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele või kui reservinõude kehtestamine nendele asutustele ei vastaks selle süsteemi eesmärkidele. Kui nimetatud reservinõudest vabastamise otsused tehakse eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi eesmärkidest lähtudes, võtab EKP arvesse üht või mitut järgmist tingimust:

asutusel on luba täita ainult eriülesandeid;

asutusel on keelatud konkureerida pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega ja/või

vastavalt seadusjärgsele kohustusele on kõik asutuse hoiused märgistatud piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks kasutamiseks.”;

b)

Kolmanda lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks avaldab EKP nimekirja asutustest, kes on vabastatud kõnealuse süsteemiga kaasnevatest nõuetest muudel põhjustel, kui et nende suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või nende suhtes on võetud teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks või kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele. (12)

23.

Jaotist 7.3 muudetakse järgmiselt.

a)

Pärast pealkirja „Reservibaas ja kohustusliku reservi määr” asendatakse neljanda lõigu esimene lause järgmisega:

„Reservibaasi hulka ei arvata kohustusi teiste asutuste ees, kes on hõlmatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate asutuste loetellu ning kohustusi EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade ees.”

b)

Pärast pealkirja „Reservibaas ja kohustusliku reservi määr” asendatakse viienda lõigu kolmas ja neljas lause järgmisega:

„See kohustusliku reservi määr on sätestatud määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). EKP sätestab kohustusliku reservi nullmäära järgmiste kohustuste kategooriate suhtes: „üle kaheaastase esialgse tähtajaga hoiused”, „üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad tähtajaga hoiused”, „repotehingud” ja „üle kaheaastase esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid” (vt taustinfo 9).”;

c)

Taustinfo 9 pealkirjaga „Reservibaas ja kohustusliku reservi määr” asendatakse järgmisega:

„TAUSTINFO 9

Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

A.   Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse positiivset kohustusliku reservi määra

Hoiused (13)

Üleööhoiused

Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) esialgse tähtajaga hoiused

Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

Emiteeritud võlaväärtpaberid

Kuni kaheaastase (kaasa arvatud) esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid

B.   Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse kohustusliku reservi nullmäära

Hoiused (13)

Üle kaheaastase esialgse tähtajaga hoiused

Üle kaheaastase etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

Repotehingud

Emiteeritud võlaväärtpaberid

Üle kaheaastase esialgse tähtajaga võlaväärtpaberid

C.   Reservibaasist välja jäetud kohustused

Kohustused teiste asutuste ees, kelle suhtes kohaldatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi nõuet

Kohustused EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade ees

24.

I lisa liidet 1 muudetakse järgmiselt:

a)

Tabeli I näite 6 esimene rida asendatakse järgmisega:

„Vara A

Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakiri

30.8.2008

Fikseeritud määraga

6 kuud

4 aastat

3,50 %”

b)

Näites 6 asendatakse pärast pealkirja „Märgistatud tagatiste haldussüsteem” esimese lõigu punkti 1 teine ja kolmas lause järgmisega:

„Vara A on fikseeritud kupongimääraga Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakiri, mille tähtpäev on 30. augustil 2008. Seega on selle järelejäänud tähtaeg neli aastat, mis eeldab 3,5 % suurust turuväärtuse allahindlust.”

25.

I lisa liidet 2 muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse mõiste „Varaga tagatud väärtpaberid” järgmiselt:

„Varaga tagatud väärtpaberid: eraldatud (ring-fenced) koondfinantsvaradega (põhi- või käibevara) tagatud võlainstrumendid, mida saab kindla aja jooksul sularahaks konverteerida. Lisaks võivad olemas olla õigused või muud varad, mis tagavad väärtpaberiomanikele teenindamise või õigeaegse tulude jaotamise. Üldjuhul emiteerivad varaga tagatud väärtpabereid eriotstarbel loodud investeerimisüksused, kes on omandanud koondfinantsvarad nende algatajalt/müüjalt. Varaga tagatud väärtpabereilt tehtavad maksed sõltuvad peamiselt koondalusvaradelt saadud rahavoogudest ja muudest õigeaegset maksmist tagavatest õigustest nagu likviidsuse tagamise tehingud, garantiid või muud võimalused, mida tavaliselt nimetatakse krediidivõime parandamiseks.”;

b)

Mõiste „Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudel” asendatakse järgmisega:

„Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel (CCBM): eurosüsteemi loodud mehhanism, mille eesmärk on võimaldada osapooltel kasutada alusvarasid piiriüleselt. Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeli puhul tegutsevad liikmesriikide keskpangad üksteise kontohalduritena. See tähendab, et iga liikmesriigi keskpangal on oma väärtpaberite haldussüsteemis väärtpaberikonto iga liikmesriigi keskpanga (ja EKP) jaoks. Mudelit võivad kasutada ka teatud eurosüsteemiväliste liikmesriikide keskpankade osapooled.”;

c)

Lisatakse mõiste „Valuutariskiturbe tehing” järgmiselt:

„Valuutariskiturbe tehing: väljalaskja ja riskiturbe osapoole vaheline leping, mille kohaselt osa muude vääringute (v.a euro) rahavoogude laekumisest tulenevast valuutariskist maandatakse vahetades rahavood euromaksete vastu, mida teeb riskiturbe osapool. Vahetus hõlmab kõiki garantiisid, mida riskiturbe osapool neile maksetele annab.”;

d)

Mõiste „Päeva lõpp” asendatakse järgmisega:

„Päeva lõpp: TARGET2 sulgemisele järgnev aeg pangapäeval, mil TARGET2s töödeldavad maksed selleks päevaks lõpetatakse.”;

e)

Mõiste „Kiirpakkumismenetlus” asendatakse järgmisega:

„Kiirpakkumismenetlus: pakkumismenetlus, mida eurosüsteem kasutab peenhäälestusoperatsioonideks, kui soovitakse kiiresti mõjutada likviidsusolukorda turul. Kiirpakkumismenetlusi teostatakse tavaliselt 90 minuti jooksul ning nendes osalevate osapoolte arv on tavaliselt piiratud.”;

f)

Mõiste „Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS)” asendatakse järgmisega:

„Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS): arveldussüsteem, kus makseid töödeldakse ja arveldatakse korralduste alusel (ilma tasaarvelduseta) ja reaalajas (pidevalt). Vt ka TARGET2.”

g)

Mõiste „TARGET” asendatakse järgmisega:

„TARGET: TARGET2 süsteemi eelkäija, mis töötab detsentraliseeritud struktuuris, ühendades riikide RTGS-süsteemid ja EKP maksesüsteemi. TARGETi süsteemi asendab TARGET2 süsteem kooskõlas suunise EKP/2007/2 artiklis 13 sätestatud üleminekukavaga.”

h)

Lisatakse järgmine mõiste „Turuväärtuse allahindlus”:

„Turuväärtuse allahindlus: pöördtehingutes alusvara suhtes rakendatav riskiohjemeede, mis tähendab, et keskpank arvutab alusvara väärtuse selle turuväärtuse põhjal, millest arvatakse maha teatav protsendimäär (allahindlus) (14).

26.

Tabel liites 5 asendatakse järgmisega:

„EUROSÜSTEEMI VEEBILEHED

Keskpank

Veebileht

Euroopa Keskpank

www.ecb.europa.eu

Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique

www.nbb.be või www.bnb.be

Deutsche Bundesbank

www.bundesbank.de

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

www.centralbank.ie

Bank of Greece

www.bankofgreece.gr

Banco de Espańa

www.bde.es

Banque de France

www.banque-france.fr

Banca d’Italia

www.bancaditalia.it

Central Bank of Cyprus

www.centralbank.gov.cy

Banque centrale du Luxembourg

www.bcl.lu

Bank Ċentrali ta’ Malta/the Central Bank of Malta

www.centralbankmalta.org

De Nederlandsche Bank

www.dnb.nl

Oesterreichische Nationalbank

www.oenb.at

Banco de Portugal

www.bportugal.pt

Banka Slovenije

www.bsi.si

Suomen Pankki

www.bof.fi”


(1)  19. novembril 2007 asendati TARGETi detsentraliseeritud tehniline struktuur ühtse TARGET2 jaosplatvormiga, milles kõikide maksekorralduste esitamine ja töötlemine ning maksete laekumine toimub ühistel tehnilistel alustel. TARGET2ga liituti kolme riikide rühma kaupa, mis võimaldas TARGETi kasutajatel minna uuele süsteemile üle erinevatel etappidel ja kindlaksmääratud kuupäevadel. Riikide rühmad olid järgmised: 1. rühm (19. november 2007): Austria, Küpros, Saksamaa, Luksemburg, Malta ja Sloveenia; 2. rühm (18. veebruar 2008): Belgia, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Portugal ja Hispaania; ja 3. rühm (19. mai 2008): Kreeka, Itaalia ja EKP. Kavandatud oli ka neljas ülemineku varukuupäev (15. september 2008). Eraldi kokkuleppe alusel on TARGET2ga ühendatud ka teatud mitteosalevate liikmesriikide keskpangad: Läti ja Leedu keskpangad (1. rühmas) ning Taani, Eesti ja Poola keskpangad (3. rühmas).

(2)  Lisaks sellele saab laenamise püsivõimalust kasutada ainult siis, kui maksesüsteemi infrastruktuuri nõuded RTGS-s on täidetud.”;

(3)  Varaga tagatud väärtpaberite kohta, mille alusvarade eest makstakse põhisummat või intressi kord poolaastas või aastas, võib ka aruanded esitada sama sagedusega, st poolaasta või aasta kaupa.”;

(4)  Operatiivsetest erinevustest tulenevalt võib liikmesriigiti riskiohjemeetmete erinevusi siiski esineda. Näiteks osapoolte alusvara liikmesriikide keskpankadele esitamise korras (keskpangale panditud koondtagatisena või iga tehingu jaoks määratletud alusvarade tagasiostulepingutena) võib esineda väiksemaid erinevusi alusvarade väärtuse hindamise ajas ja muudes riskiohjeraamistiku operatiivsetes aspektides. Peale selle võib turustamatute varade puhul olla erinevusi hindamismeetodite täpsuses, mis kajastub turuväärtuse allahindluste üldises tasemes (vt jaotis 6.4.3).”;

(5)  Fikseeritud kupongimääraga võlainstrumentide turuväärtuse allahindluse tasemeid kohaldatakse ka selliste võlainstrumentide suhtes, mille kupong on seotud väljalaskja enda reitingu muutusega või inflatsiooniga indekseeritud võlakirjadega.”;

(6)  Üldiselt määrab likviidsusklassi väljalaskja liigitus. Sellele vaatamata kuuluvad kõik varaga tagatud väärtpaberid väljalaskja liigitusest olenemata V klassi ning Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad II klassi. Krediidiasutuste emiteeritud traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad ja muud võlainstrumendid kuuluvad III ja IV klassi.”

(7)  EKP emiteeritud võlasertifikaadid ning liikmesriikide keskpankade poolt enne euro kasutuselevõttu emiteeritud võlainstrumendid kuuluvad I likviidsusklassi.

(8)  Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjade hulka kuuluvad ainult sellised instrumendid, mille väljalaskemaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutagajat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid.

(9)  II likviidsusklassi kuuluvad ainult sellised turustatavad varad, mille on emiteerinud EKP poolt asutusteks liigitatud emitendid. Muude asutuste emiteeritud turustatavad varad kuuluvad III likviidsusklassi. Muude asutuste emiteeritud turustatavad varad kuuluvad III likviidsusklassi.

(10)  Kupongimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui kupong on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Kupongimaksed, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning allahindluse tähtajaks võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg.”;

(11)  V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt vastavalt jaotisele 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 %list allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.”;

(12)  Need nimekirjad on üldsusele kättesaadavad EKP kodulehel (www.ecb.europa.eu).”

(13)  Euroopa Keskpanga 16. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2181/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta ja määrust (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2004/21) (ELT L 371, 18.12.2004, lk 42), on selgesõnaliselt sätestatud, et hoiuste kohustusi tuleb aruandluses kajastada nimiväärtusega. Nimiväärtus on põhisumma, mille võlgnik peab lepingu kohaselt võlausaldajale tagasi maksma. Muudatus osutus vajalikuks sellepärast, et nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1) oli muudetud nii, et teatavate finantsinstrumentide hinda saaks kindlaks määrata õiglase väärtuse põhimõttel.”

(14)  Näiteks V likviidsusklassi kuuluvate varaga tagatud väärtpaberite puhul, mille väärtus määratakse teoreetilise hinna alusel, vähendatakse teoreetilist hinda 5 % võrra enne 12 %list turuväärtuse allahindlust. See tähendab, et väärtust vähendatakse kokku 16,4 %.”;


II LISA

Suunise EKP/2000/7 II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

I jaotises asendatakse punkti 6 esimeses lõigus alapunkt f järgmisega:

„f)

on peatatud või tühistatud osapoole volitused tegutseda vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (1) nagu neid eurosüsteemi asjaomases liikmesriigis rakendatakse, või

2.

I jaotises asendatakse punkti 6 esimeses lõigus allpunkt h järgmisega:

„h)

osapoole suhtes on võetud direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 30, 31, 33 ja 34 viidatud meetmele vastavaid meetmed, või”.

3.

I jaotises lisatakse punkti 6 esimeses lõigus järgmised allpunktid p kuni t:

„p)

ühendus on külmutanud osapoole vahendid ja/või kohaldanud muid meetmeid, mis piiravad osapoole võimalust oma vahendeid kasutada, või

q)

liikmesriik on asutamislepingu artikli 60 lõike 2 alusel külmutanud osapoole vahendid ja/või kohaldanud muid meetmeid, mis piiravad osapoole võimalust oma vahendeid kasutada, või

r)

kogu osapoole vara või selle oluline osa on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osapoole võlausaldajate huve, või

s)

kogu osapoole vara või selle oluline osa on antud üle teisele isikule või

t)

mis tahes tõenäoliselt toimuv või toimunud sündmus, mis võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi vastavalt lepingule, mille ta sõlmis eesmärgiga osaleda rahapoliitika operatsioonides, või vastavalt mis tahes muudele eeskirjadele, mis kehtivad osaleja ja eurosüsteemi keskpanga suhetes.”

4.

I jaotises asendatakse punkti 6 teine lõik järgmisega:

„Juhul a ja p järgnevad õiguslikud tagajärjed automaatselt; juhtudel b, c ja q võivad õiguslikud tagajärjed järgneda automaatselt; juhtudel d kuni o ja r kuni t ei järgne õiguslikud tagajärjed automaatselt, vaid on kaalutletud (st neid rakendatakse alles pärast rikkumishoiatuse kättetoimetamist). Selline hoiatus võib anda ajapikenduse maksimaalselt kuni kolm pangapäeva kõnealuse rikkumise heastamiseks. Kui rikkumise õiguslikud tagajärjed põhinevad kaalutlusõigusel, peavad kaalutlusõiguse kasutamist käsitlevad sätted tagama sellise õiguse kasutamise tõhususe.”

5.

I jaotises asendatakse punkt 7 järgmisega:

„7.

Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kohustuse rikkumise korral on riigi keskpangal õigus kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid: peatada või lõpetada osapoole osalemine avaturutehingutes, peatada või lõpetada osapoole juurdepääs eurosüsteemi laenu püsivõimalustele, lõpetada kõik kehtivad lepingud ja pooleliolevad tehingud või nõuda, et täidetaks kiirendatud korras nõuded, mille tähtaeg ei ole veel saabunud või mis on tingimuslikud. Lisaks võib riigi keskpangal olla õigus kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid: kasutada riigi keskpangas asuvaid osapoole hoiuseid osapoole vastu suunatud nõuete tasaarveldamiseks, katkestada kohustuste täitmise osapoole suhtes, kuni selle osapoole vastu suunatud nõue on rahuldatud, nõuda viiviseid või nõuda kahjutasu mis tahes kahjude eest, mis tekkisid osapoole lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusena. Lisaks peavad riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad tagama, et rikkumise korral on riigi keskpangal seaduslik õigus realiseerida kõik tagatisvarad antud laenu ulatuses ilma liigse viivituseta, kui osapool ei likvideeri viivitamatult oma negatiivset saldot. Et tagada kehtestatud meetmete ühetaoline rakendamine, võib EKP nõukogu otsustada õiguskaitsevahendite kasutamise, sealhulgas peatada või lõpetada juurdepääsu avaturutehingutele või eurosüsteemi laenu püsivõimalustele.”

6.

II jaotises pärast pealkirja „Kõigile pöördtehingutele esitatavad nõuded” jäetakse punktis 15 välja joonealune märkus 2.


(1)  EÜT L 145, 30.4.2004, lk 1.”


Top