31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/17

2.1.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue koosneb kahest komponendist: kahjumi katmise summa ja rekapitaliseerimise summa. Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (BRRD) (7) ning ühtse kriisilahenduskorra määruse (8) ettepandud muudatused võimaldavad kriisilahendusasutusel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rekapitaliseerimise summat kohandada, et tagada ärimudelist ja rahastusmudelist tuleneva riski ning üldise riski adekvaatne kajastamine (9). See võimaldab kriisilahendusasutusel võtta arvesse varade vähenemise tõenäosust ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevaid riskiprofiile pärast kriisilahendusvahendite kohaldamist ning kohandada rekapitaliseerimise summat, viies selle vastavusse uue, väiksema bilansimahuga.

Samuti on EKP seisukohal, et kriisilahendusasutusel peaks olema võimalus pärast pädeva asutusega konsulteerimist kohandada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rekapitaliseerimise summat ülespoole, et tagada teatud „kindlusvaru“. Väike puhver võimaldab tagada, et grupil ja ettevõtjal on pärast kriisilahendust piisavalt vahendeid täiendava ootamatu kahjumi või ootamatute kulude katmiseks, mis võivad tekkida pärast kriisilahendust, näiteks seoses hindamise lõpptulemusega või saneerimiskava rakendamise kuludega. Asjaomase kindlusvaru suurus tuleks kehtestada juhtumipõhiselt, sõltuvalt krediidiasutuse kriisilahenduse kavast.

2.2.

Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud muudatused võimaldavad kriisilahendusasutusel anda ettevõtjale suuniseid, mille kohaselt peavad ettevõtjal olema omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused, et katta ettevõtja võimalik täiendav kahjum ning tagada turu usaldus kriisilahenduse korral (10). EKP soovitab ettepandud MREL juhise välja jätta, kuna see muudab raamistiku keerukamaks, kuid ei lisa selget eelist. Esiteks, MREL juhis võib suurendada üldist MREL kalibreeritust, kuna turg võib juhist käsitleda nõudena, mida tuleb alati järgida. Kriisilahendusasutuse pädevus muuta MREL juhis pideva rikkumise korral konkreetseks MREL nõudeks (11) võib kinnitada turu arusaama, et MREL juhis on sisuliselt range MREL nõue. Teiseks, MREL juhist ei ole vaja MREL nõuete järgimise rõhutamiseks, kuna kombineeritud puhvri nõue juba sisaldub komisjoni ettepaneku MREL nõudes. Kolmandaks, MREL juhist ei saa põhjendada eesmärgiga vältida maksimaalse summa jaotamise (MDA) automaatseid piiranguid, kuna MREL nõudega kaasneva kombineeritud puhvri nõude rikkumine ei saa mingil juhul kaasa tuua koheseid jaotamise automaatseid piiranguid (12). Neljandaks, MREL juhis ei näi vajalikuna kriisilahendusasutuse paindlikkuse suurendamisel, kuna MREL nõuet saab vajadusel kohandada, näiteks võttes arvesse ettepanekut kindlusvaru kohta.

2.3.

Kapitalinõuete direktiivi (13) (CRD) ettepandud muudatuste kohaselt (14) ei täida krediidiasutus kombineeritud puhvri nõuet, kui tal puuduvad piisavad omavahendid ja kõlblikud kohustused kombineeritud puhvri nõude, kapitalinõuete ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude üheaegseks täitmiseks. Kuna kombineeritud puhvri nõue on mõeldud täiendama nii omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet (15) (esimene stsenaarium) kui kapitalinõudeid (16) (teine stsenaarium), peavad puhvrinõuete rikkumise menetlemise volitused olema kujundatud vastavalt olukorrale. Kuigi kriisilahendusasutusel on õigus nõuda esimese stsenaariumi puhul omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kriisilahenduse kava, peaks pädev asutus teise stsenaariumi puhul tegutsema kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga.

2.4.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet täiendavate puhvrinõuete rikkumisest tulenevat kriisilahenduse takistuste käsitlemise ja kõrvaldamise menetlust (17) tuleks kohandada, et sätestada ka pädeva asutusega konsulteerimise nõue, sarnaselt teiste takistuste puhul ettenähtule. Lisaks peaks kriisilahendusasutusele võimaldama paindlikkust tähtaegade seadmise osas, mis tagab, et krediidiasutustel oleks vajaduse korral piisavalt aega kohaseima strateegia kujundamiseks puhvrinõuete rikkumise korral. Lisaks toetab EKP komisjoni ettepanekut, mille kohaselt võib kriisilahendusasutus nõuda, et asutus muudaks MREL instrumentide tähtaja profiili osana kriisilahenduskõlblikkuse takistusi käsitlevatest meetmetest (18).

2.5.

EKP soovitab pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse ettepandud muudatustes täpsustada, et kriisilahendusasutuse ülesandeks on jälgida omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude olemasolevate kõlblike instrumentide taset ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude määra, võttes arvesse kõik mahaarvamised. Samuti tuleks täpsustada, et kriisilahendusasutuse ülesandeks on jälgida vastavust omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele ning teavitada pädevat asutust mis tahes rikkumistest ja muudest sündmustest, mis võivad mõjutada krediidiasutuse võimet täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet või omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude suunist.

2.6.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise korral, kui sellega kaasneb kapitalinõuete rikkumine, peaks pädev asutus kõigepealt menetlema kapitalinõuete rikkumist, võttes pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist tarvitusele asjakohased meetmed, näiteks järelevalvemeetmed või varase sekkumise meetmed. Konsulteerimine peab olema lühiajaline ning võimaldama kapitalinõuete rikkumisele operatiivselt reageerida. Lisaks peab kriisilahendusasutus omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise menetlemise õiguse teostamisel arvesse võtma pädeva asutuse võetud meetmeid.

2.7.

Kapitalinõuete määruse ettepandud muudatuste kohaselt (19) on kõlblike kohustuste ennetähtaegseks lunastamiseks vaja eelnevat luba kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavate kohustuste vähenemise vältimiseks. Asjaomase loa andmise eest peaks vastutama kriisilahendusasutus, kuna kriisilahendusasutus vastutab ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude määratlemise eest ning eelistatud kriisilahendusstrateegiaks vajalike instrumentide arvu ja kvaliteedi täpsustamise eest (20).

Kriisilahendusasutusel peaks olema kohustus konsulteerida pädeva asutusega juhul, kui krediidiasutus konverteerib kapitalinõuetele vastavuse tagamiseks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikud kohustused omavahendite instrumentideks, kuna asjaomase meetme heakskiitmine võib olla vajalik asutuse jätkusuutliku kapitalipositsiooni säilitamiseks. Samuti peaksid muudatused täpsustama, et kõlblike kohustuste instrumentide suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on alla ühe aasta, peaks samuti kohaldama eelneva loa nõuet, kui ettevõtja või kriisilahendusalune grupp rikub omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

2.8.

EKP peab otstarbekaks kapitalinõuete direktiivi ettepandud muudatusi, mille kohaselt ei kohaldata automaatselt maksimaalse jaotatava summa piiranguid, kui kombineeritud puhvri nõude rikkumine tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu võimetusest asendada kohustusi, mis ei vasta enam omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele (21). Seda erandit peaks laiendama ka juhtumitele, kus krediidiasutus või investeerimisühing rikub kombineeritud puhvri nõuet, mis kaasneb MREL nõudega, (22) omavahendite vähenemise tõttu, kuid mitte kapitalinõuetega kaasnevaid kombineeritud puhvri nõudeid. Sellises olukorras võib krediidiasutusel olla suhteliselt kõrge omavahendite tase, millest peaks (juhul, kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet arvestada eraldi) piisama omavahendite nõuete ja kombineeritud puhvri nõude täitmiseks.

2.9.

Maksimaalse jaotatava summa piirangute kohaldamisest ettepandud erandi tegemisel krediidiasutusele, kellel on omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentide puudujääk, soovitab EKP mitte lähtuda kuuekuulisest tähtajast, kuna see ei pruugi olla piisav maksimaalse jaotatava summa piirangute automaatseks kohaldamise edasilükkamiseks ning võib seeläbi avaldada rahaturgudele liigset survet, kui tekib vajadus emiteerida täiendavat kapitali või võlainstrumente (23). Selle asemel tuleks kohaldada 12-kuulist tähtaega, mis võimaldaks krediidiasutusel või investeerimisühingul emiteerida omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikke instrumente. Soovitus on asjakohane eelkõige seetõttu, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentidel on reeglina lühem tähtaeg kui omavahendite instrumentidel, ning on seega seotud suurema refinantseerimisriskiga võimalike pingete tekkimisel rahaturgudel.

2.10.

Finantsstabiilsuse seisukohast ei ole omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohustuste vastastikune hoidmine krediidiasutustes soovitav. Topeltarvestuse vältimiseks ning ülekandumise ohu vähendamiseks tuleks kõikide väliste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohustuste suhtes (s.o need, mis on emiteeritud üksustele väljaspool kriisilahendusalust gruppi) kohaldada mahaarvamise korda, sõltumata krediidiasutuse liigist, st. mitte üksnes globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate osas. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes ettepandud meetodit peaks kohaldama kõikide krediidiasutuste suhtes, st. omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikest kohustustest ja omavahenditest tehakse mahaarvamisi asjaomase mahaarvamise korra kohaselt. Üldiselt peaksid mahaarvamiste reeglite muud aspektid olema kooskõlas TLAC suhtes (sh panganduskontsernid ühe või enama kriisilahendusalase ettevõtja ja grupiga) rahvusvaheliselt kokkulepituga, näiteks FSB TLAC tingimused ja Basel III raamistik (24).

2.11.

Finantsstabiilsuse seisukohast võib eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide ja allutatud võlainstrumentide hoidmine jaeinvestorite poolt vähendada kriisilahenduskõlblikkust. Seetõttu peaks kaaluma selgete ja üheselt mõistetavate avalikustamise nõuete ja muude ettevaatusabinõude rakendamist investorite teadlikkuse tõstmiseks asjaomaste instrumentidega seonduvate riskide osas. Samuti oleks soovitav kaaluda iga instrumendi suhtes vähemalt 100 000 euro suuruse minimaalse nimiväärtuse nõude kehtestamist. See tõstaks investeerimiskünnist ning ühtlasi ka investorite teadlikkust, piirates seeläbi otsest jaeinvesteerimist. Selles osas tuleks kehtestada ühtne liidu õigusraamistik, et vältida liikmesriikide erinevaid lähenemisviise, mille tagajärjel võib tekkida liidu turu fragmenteerumine asjaomaste instrumentide osas (25).

2.12.

Gruppide puhul tuleks täpsustada mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise korda. Esiteks peaks „kriisilahendusaluse grupi“ määratlusest välja jätma kolmandate riikide tütarettevõtjad, kelle endi suhtes kohaldatakse kriisilahenduse algatamist, kuna kriisilahenduse korral käsitletakse neid eraldi ülejäänud grupist (26). Teiseks peaksid muudatused täpsustama, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele vastavus kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil tuleb saavutada konsolideeritud alusel kriisilahendusaluse grupi tasandil (27). Kolmandaks peaks mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise korrale allutatud gruppide suhtes kohaldatavad kõlblike kohustuste mahaarvamised (28) olema täielikus vastavuses kogu kahjukatmisvõime tingimustega, kus on sätestatud lubatud kohandamised ning valemi komponendid.

3.1.

Ettevõtjakeskse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rakendamise üheks võtmeteguriks on piisava üleminekuperioodi võimaldamine. Ühtlustatud tasemete kehtestamine ning praeguses makromajanduslikus keskkonnas õigeaegselt nõuetele vastavuse tagamine võib teatud krediidiasutuste jaoks kujuneda keeruliseks väljakutseks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele mittevastavuse potentsiaalselt kõrge taseme tõttu. Seetõttu teeb EKP ettepaneku kehtestada krediidiasutustele piisav minimaalne üleminekuperiood, mis ei tohiks olla lühem, kui globaalsete süsteemselt olulistele ettevõtjatele kohaldatav, kahjukatmisvõime tingimustes määratletud periood. Lisaks peaks kriisilahendusasutusel võimaldama paindlikult ja juhtumipõhiselt kehtestada vastavuse tagamise lõpptähtaeg, mis on pikem kui ühtlustatud miinimumtähtaeg. EKP soovitab selgitada, et üleminekuperioodi miinimumtähtaja mis tahes pikendamine teatava asutuse suhtes peab põhinema MREL nõuete täitmise probleemide hindamisel, mis asutusel võivad tekkida seoses piiratud turujuurdepääsuga või –mahuga või muude samalaadsete pingetega asjaomases makrotasandi keskkonnas.

3.2.

Samuti peab EKP otstarbekaks kehtestada MREL-kõlblike instrumentidele uued kõlblikkuskriteeriumid, mis tagaksid omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikkuskriteeriumide kooskõla kogu kahjukatmisvõime kõlblikkuskriteeriumitega, (29) ning määratleda täiendavad tingimused MREL-kõlblike instrumentide püsivuseks (30). See võimaldaks tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kahjumi katmise võime kriisilahenduse korral. Samas võib kogu kahjukatmisvõime kõlblikkuskriteeriumidele täiendavate tingimuste seadmine suurendada puudujääke (näiteks muutes kiirendamisklauslitega kohustused mittekõlblikuks). Seda tuleks võtta arvesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele vastavuse tagamiseks lõpliku üleminekuperioodi juhtumipõhisel määratlemisel. Alternatiivina tuleks kaaluda kapitalinõuete määruse ettepandud muudatuste ümbersõnastamist, täpsustamaks, et kohustuste suhtes, mis olid varem omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kõlblikud, kuid ei vasta täiendavalt kehtestatud tingimustele, kohaldatakse õiguste kaitse klauslit. See tähendab, et asjaomaseid kohustusi käsitletakse ka edaspidi kõlblikena, sarnaselt kehtivale korrale. Tulevikus peaks nimetatud õiguste kaitse klausli mõistliku ajaperioodi jooksul järk-järgult kaotama.

3.3.

Nõude osas, mille kohaselt kõlblikud kohustused ei hõlma kohustusi, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, peab täpsustama „tuletisinstrumendi tunnuste“ määratlust. Sellel eesmärgil võib välja töötada kohased regulatiivsed tehnilised standardid (31).

4.1.

Kapitalinõuete direktiivis (32) ja ühtse järelevalvemehhanismi määruses (33) sätestatud järelevalvemeetmed kattuvad olulisel määral pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivis sätestatud varase sekkumise meetmetega, nii sisuliselt kui kohaldamistingimuste osas. Regulatsiooni kattumine teeb varase sekkumise raamistiku praktilise rakendamise keeruliseks, eelkõige seetõttu, et varase sekkumise tingimused ei ole üheselt mõistetavad.

4.2.

Lisaks peab EKP varase sekkumise volituste teostamisel lähtuma liikmesriikide õigusest, millega võetakse üle pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (34). See tekitab ebaselgust sätestatud meetmete ning nende kohaldamise tingimuste osas liikmesriikides.

4.3.

Seetõttu soovitab EKP jätta pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivist välja varase sekkumise meetmed, mis on eelnevalt sätestatud kapitalinõuete direktiivis ja ühtse järelevalvemehhanismi määruses, ning muuta ühtse kriisilahenduskorra määrust, sätestades õigusliku aluse EKP varase sekkumise volituste järjepidevaks kohaldamiseks.

5.1.

Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ettepandud muudatused annavad nii pädevale asutusele kui kriisilahendusasutusele volitused peatada mis tahes makse- või ülekandekohustus. Kuigi EKP toetab asjaomaste volituste ühtlustamist liidu tasandil, peaks sedavõrd laiaulatuslikke volitusi EKP hinnangul teostama vaid erakordsetel asjaoludel, kui üldse. Moratooriumi meetme otsuse peaksid seoses selle erakordse olemuse ja lepinguid katkestava mõju tõttu tegema asjaomased asutused tihedas koostöös. EKP soovitab korra sätestamist, mis paneks moratooriumiga seotud vastutuse kas pädevale asutusele või kriisilahendusasutusele, olenevalt sellest, kas moratoorium kehtestatakse enne või pärast maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramist. See kord peaks üldjuhul vältima moratooriumide ahela tekitamist. Ainult erandjuhtudel, mis on põhjendatud konkreetsete asjaoludega ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võiks kriisilahendusasutus kehtestada täiendava moratooriumi, et katta vahemikku maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse määramise ja kriisilahendusmeetme võtmise vahel.

5.2.

Üldjoontes peaks kriisilahenduseelse moratooriumi vahendi kasutamine olema eraldatud varase sekkumise meetmetest ning neist meetmetest mitte sõltuma. Kriisilahenduseelse moratooriumi peamiseks eesmärgiks peaks olema krediidiasutuse bilansi olulise halvenemise ärahoidmine. Eelkõige peaks kriisilahenduseelne moratooriumi vahend võimaldama pädevale asutusele piisavalt aega, et vajaduse korral viia lõpuni maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamine, võttes arvesse ka ametliku otsuse vastuvõtmiseks kuluvat aega, mis omakorda vajab kriisilahendusasutusega konsulteerimist. Lisaks annab moratoorium kriisilahendusasutusele lisaaega, et paralleelselt ette valmistada oma kriisilahendusülesandeid. Moratooriumi maksimumkestus ei tohiks ületada viit tööpäeva ning selline piirang on vajalik ka selleks, et vältida moratooriumi olulist mõju võlausaldajate õigustele. EKP juhib tähelepanu asjaolule, et pikem ajavahemik, mille kestel hoiustajatel puudub juurdepääs oma hoiustele, õõnestab pangandussüsteemi usaldusväärsust ning võib lõpptulemusena ohustada finantsstabiilsust.

5.3.

Likviidsuse väljavoolule operatiivseks reageerimiseks peab kriisieelse moratooriumi kohaldamisala olema võimalikult lai. Investeeringute tagamise skeemi raames sätestatud üldine erand tagatud hoiustele ja nõuetele tuleks asendada pädeva asutuse piiratud kaalutlusõigusel põhinevate, paindlikkust võimaldavate eranditega. Näiteks võimaldaks selline lähenemine pädeval asutusel lubada hoiustajatel iga päev välja võtta piiratud summa, vastavalt hoiuste tagamise skeemide direktiiviga kehtestatud kaitsemeetmetele, (35) võttes seejuures arvesse võimalikke likviidsus- ja tehnilisi piiranguid. Tuleks sätestada meetmed hoiustajate õiguste kaitseks, näiteks hoiustajate teavitamine hoiustele juurdepääsu taastamise täpse ajakava kohta. Samuti tuleks hinnata võimalikku mõju hoiuste tagamise skeemide direktiivile, kuna kriisieelse moratooriumi vahendi kasutamine ei oleks otstarbekas, kui see vähendaks hoiuste kättesaadavust hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel.

5.4.

EKP soovitab finantsturuinfrastruktuuri, sh kesksed vastaspooled, moratooriumi osas sätestatud erandeid laiendada ka a) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt väärtpaberite keskdepositooriumide määruse (36) kohaselt tunnustatud kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumidele, ja b) vähemalt ühte Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpanka hõlmavale järelevalvealasele koostöökorraldusele allutatud kolmanda riigi maksesüsteemidele. Kui osaleja (krediidiasutus) maksed finantsturuinfrastruktuurile peatatakse, ei ole osaleja de facto enam võimeline tähtaegselt täitma oma kohustusi. Maksekohustuste osas finantsturuinfrastruktuurile tähendaks see, et osaleja rikuks maksekohustust. Kui sellist tüüpi maksetele erandit ei tehta, võib moratoorium potentsiaalselt põhjustada süsteemse riski enne, kui finantsturuinfrastruktuuri kaitsemeetmeid jõutakse kohaldada (37).

5.5.

Ettepanek kriisilahenduseelse moratooriumiga seonduvate volituste ühtlustamise kohta ei tohiks piirata muid moratooriumiga seonduvaid volitusi (nt järelevalvevolitusi või õigusasutuste volitusi), mida teostatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel riigisisese õiguse alusel vastavalt par condicio creditorum (võlausaldajate võrdse kohtlemise) põhimõttele. Kui krediidiasutuse suhtes ei algatata kriisilahendust moratooriumi kehtestamisel näiteks sel põhjusel, et kriisilahendusasutuse hinnangul ei vastaks kriisilahendus avalikele huvidele, võivad sellised riigisisesed vahendid taas asjakohaseks muutuda. Sarnane olukord võib välja kujuneda ka juhul, kui makseraskustes ettevõtja muutub maksejõuetuks pärast kriisilahendusvahendite kohaldamist.

5.6.

Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ette nähtud erandeid keskpankadele (sh kriisilahenduseelse moratooriumi vahendit puudutavad erandid) tuleks laiendada ka Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ülesandeks on keskpankadevahelise koostöö edendamine, lisavõimaluste kujundamine rahvusvaheliste finantstehingute jaoks, ning rahvusvahelistes finantstehingutes usaldusisiku või esindajana tegutsemine. Seetõttu on asjakohane, et pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv kohtleks Rahvusvaheliste Arvelduste Panka sarnaselt keskpangaga.

5.7.

Täiendavalt tuleks hinnata moratooriumi meetme tunnustamist kolmandate riikide õiguse seisukohalt, eelkõige juhtudel, kui tunnustamismehhanismi ei ole kehtestatud. Eelkõige tuleb hoolikalt kaaluda moratooriumi meetme võimalikku mõju seoses Rahvusvaheline Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu (ISDA) 2015. aasta protokolliga (Universal Resolution Stay Protocol), mis tunnustab ainult lühemat peatamist ja sätestab loobumisklausli jurisdiktsioonide suhtes, kes tagantjärele pikendavad õigusaktides sätestatud peatamist.

5.8.

Lõpetuseks, hoolikalt tuleb hinnata ka usaldatavusnõuete võimalikku mõju, võttes arvesse ettepandud moratooriumi meetmete kestust ja kavandatud lõpetamise või tasaarvestusõiguste peatamist.