EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31998R2533

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt

OJ L 318, 27.11.1998, p. 8–19 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Estonian: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Latvian: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Lithuanian: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Hungarian Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Maltese: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Polish: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Slovak: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Slovene: Chapter 01 Volume 003 P. 23 - 34
Special edition in Bulgarian: Chapter 01 Volume 002 P. 98 - 109
Special edition in Romanian: Chapter 01 Volume 002 P. 98 - 109
Special edition in Croatian: Chapter 01 Volume 007 P. 12 - 23

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 08/03/2015

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1998/2533/oj

31998R2533



Euroopa Liidu Teataja L 318 , 27/11/1998 Lk 0008 - 0019


Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98,

23. november 1998,

statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi "põhikiri") käsitleva protokolli (nr 3) artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (edaspidi "EKP") soovitust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse komisjoni arvamust, [3]

tegutsedes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 lõikes 6 ja põhikirja artiklis 42 sätestatud korras

ning arvestades, et:

(1) põhikirja artikli 5 lõikes 1 nõutakse, et EKP peab riikide keskpankade abiga koguma riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi "EKPS") ülesannete täitmiseks; selleks et hõlbustada nende, asutamislepingu artiklis 105 sätestatud ülesannete täitmist ja rahapoliitika elluviimist, kasutatakse kõnesolevat statistilist teavet eelkõige kokkuvõtliku statistilise andmestiku koostamiseks, mille puhul üksikute majandussubjektide identifitseerimine ei ole oluline, kuid mida saab kasutada ka üksikute majandussubjektide tasandil; põhikirja artikli 5 lõikes 2 nõutakse, et riikide keskpangad peavad võimalust mööda täitma asutamislepingu artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud ülesandeid; põhikirja artikli 5 lõikes 4 nõutakse, et nõukogu määraks kindlaks füüsilised ja juriidilised isikud, kes on kohustatud andmeid esitama, konfidentsiaalsuse tingimused ning asjakohased jõustamismeetmed; põhikirja artikli 5 lõike 1 rakendamisel võivad riikide keskpangad teha koostööd teiste pädevate asutustega, sealhulgas riiklike statistikaasutuste ja turgu reguleerivate asutustega;

(2) selleks et statistiline teave oleks tõhus vahend EKPS ülesannete täitmisel, tuleb teabe määratlus ja selle kogumise kord üles ehitada nii, et EKP saaks paindlikult ja õigel ajal kasutada kõrgekvaliteedilist statistikat, mis kajastab majandus- ja rahandustingimusi ning mille kogumisel võetakse arvesse andmeesitajatele kaasnevat koormust; sel puhul tuleb tähelepanu pöörata nii EKPS ülesannete täitmisele ja sõltumatusele kui ka sellele, et andmeesitajate koormus oleks minimaalne;

(3) seepärast on soovitatav määratleda majandusüksuste kategooriatest koosnev ja statistilise kasutuse aluseks olev vaadeldav andmeid esitav üldkogum, millega EKP volitused piirduvad ning mille hulgast ta määrab oma määruste andmise õigust kasutades tegeliku andmeid esitava üldkogumi;

(4) on vaja homogeenset andmeid esitavat üldkogumit, et koostada osalevate liikmesriikide rahaloomeasutuste sektori koondbilanss, mille põhieesmärk on anda EKP-le terviklik statistiline ülevaade rahanduspoliitika arengust ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides; EKP on koostanud rahaloomeasutuste ühisel määratlusel põhineva "Rahaloomeasutuste statistilise loetelu" ja ajakohastab seda;

(5) kõnesolevas ühises statistilises määratluses on täpsustatud, et rahaloomeasutused hõlmavad ühenduse õigusaktidega määratletud krediidiasutusi ning kõiki teisi residendist finantsasutusi, kes võtavad üksustelt, välja arvatud rahaloomeasutused, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad (vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse;

(6) selliseid postižiiroasutusi, kes ei pruugi vastata rahaloomeasutuste ühisele statistilisele määratlusele, võib siiski kohustada täitma EKP poolt rahandus-, pangandus- ja maksesüsteemide statistika puhul kehtestatud statistiliste andmete esitamise nõudeid, kuna need asutused võivad olulisel määral võtta vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning tegelda ettevõtlusega maksesüsteemide alal;

(7) rahaloomeasutused hõlmavad Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis [4] (edaspidi "ESA 95") allsektoreid "Keskpank" ja "Teised rahaloomeasutused" ning nende mõistet võib laiendada, lisades ainult selliseid asutuste kategooriaid, mis kuuluvad allsektorisse "Teised finantsvahendajad, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid";

(8) maksebilanssi, rahvusvahelist investeerimispositsiooni, väärtpabereid, elektronraha ja maksesüsteeme käsitlevat statistikat on vaja selleks, et EKP saaks oma ülesandeid sõltumatult täita;

(9) põhikirja artikli 5 lõikes 4 kasutatud mõistet "füüsilised ja juriidilised isikud" tuleb tõlgendada viisil, mis on kooskõlas liikmesriikide tegevusega rahandus-, pangandus- ja maksebilansistatistika valdkonnas ning see hõlmab ka selliseid üksusi, mis ei ole vastavate siseriiklike õigusaktide kohaselt füüsilised ega juriidilised isikud, kuid kuuluvad siiski ESA 95 asjakohasesse allsektorisse; seepärast võib kehtestada aruandekohustuse sellistele üksustele nagu täisühingud, filiaalid, avatud investeerimisfondid ja fondid, kellel ei ole vastavate õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatust; sel juhul kehtestatakse andmete esitamise kohustus isikutele, kes on kohaldatavate siseriiklike õigusaktide alusel asjaomaste üksuste seaduslikud esindajad;

(10) põhikirja artikli 19 lõikes 1 nimetatud asutuste statistiliste bilansiaruannete põhjal võib arvutada ka nende kohustuslikud reservid, mille omamiseks neid asutusi võib kohustada;

(11) ühtlase ja kõrgekvaliteedilise statistilise teabe saamiseks peab EKP nõukogu põhikirja artikli 5 lõikes 2 sätestatud põhimõtet arvesse võttes kindlaks määrama statistilise teabe kogumise ja kontrollimisega ning selle täitmisega seotud ülesannete jaotuse EKP ja riikide keskpankade vahel ning riigiasutustele nende pädevuse piires antavad ülesanded;

(12) piirangute tõttu andmekogumissüsteemides võib tasuvuse huvides osutuda vajalikuks, et ühisraha kasutusala esimestel aastatel täidetakse EKP statistiliste andmete esitamise nõuded üleminekukorra kohaselt; see võib tähendada eelkõige seda, et maksebilansi kapitalikonto puhul võib ühisraha kasutusala esimestel aastatel koguda andmeid ühtse territooriumina käsitletavate osalevate liikmesriikide välispositsioonide ja -tehingute kohta, kasutades kõiki osaleva liikmesriigi residentide ja teiste riikide residentide vahelisi positsioone ja tehinguid käsitlevat statistikat;

(13) nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone [5] on kooskõlas põhikirja artikli 34 lõikega 4 sätestatud piirangud ja tingimused, mille kohaselt EKP-l on õigus määrata ettevõtjatele sanktsioone, kui need ei ole täitnud EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi; kui tekib vastuolu kõnesoleva määruse sätete ja käesoleva määruse selliste sätete vahel, mille alusel EKP võib rakendada sanktsioone, tuleb kohaldada käesoleva määruse sätteid; olenemata käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmatajätmise korral ettenähtud sanktsioonidest, võib EKPS kehtestada osalejate suhtes asjakohaseid jõustamismeetmeid ning andmeesitaja statistiliste andmete esitamise nõuete olulise rikkumise tõttu rahapoliitilistest toimingutest osaliselt või täielikult välja arvata;

(14) EKP poolt põhikirja artikli 34 lõike 1 alusel koostatud määrustega ei anta õigusi ega määrata kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele;

(15) viidates teatavaid Taaniga seotud sätteid käsitleva protokolli (nr 12) punktile 1, on Taani seoses 12. detsembri 1992. aasta Edinburghi otsusega teatanud, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis; seetõttu kohaldatakse Taani suhtes kooskõlas nimetatud protokolli punktiga 2 kõiki asutamislepingu ja põhikirja artikleid ja sätteid, mis osutavad erandile;

(16) asutamislepingu protokolli nr 11 (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) punkt 8 kohaselt ei kohaldata põhikirja artiklit 34 Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud siis, kui ta osaleb majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis;

(17) olenemata sellest, et EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalik statistiline teave on osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide puhul erinev, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 nii osalevate kui mitteosalevate liikmesriikide suhtes; see fakt koos asutamislepingu artikliga 5 osutab kohustusele kavandada ja võtta riiklikul tasandil kõik meetmed, mida liikmesriigid peavad vajalikuks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks;

(18) konfidentsiaalset statistilist teavet, mida EKP ja riikide keskpangad peavad saama EKPS ülesannete täitmiseks, tuleb kaitsta, et võita ja hoida andmeesitajate usaldust; vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ [6] (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja nende andmete vaba liikumise kohta) sätetele ei ole pärast käesoleva määruse vastuvõtmist enam põhjust tugineda konfidentsiaalsussätetele, mis takistavad EKPS ülesannetega seotud konfidentsiaalse statistilise teabe vahetamist;

(19) põhikirja artikli 38 lõikes 1 on sätestatud, et EKP ja riikide keskpankade juhtorganite liikmed ja töötajad ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada mingisugust ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud informatsiooni, ning põhikirja artikli 38 lõike 2 järgi kohaldatakse isikute suhtes, kellel on juurdepääs ühenduse õigusaktide kohaselt salajas hoitavatele andmetele, neid samu õigusakte;

(20) EKP töötajatele kohustuslike eeskirjade rikkumise eest, hoolimata sellest, kas see on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu, rakendatakse nende suhtes distsiplinaarkaristusi ning vajaduse korral ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest kriminaalkaristusi Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 12 ja 18 sätete kohaselt;

(21) statistilise teabe võimalikust kasutamisest EKPS vahendusel täidetavate ülesannete elluviimiseks kooskõlas asutamislepingu artikliga 105, mis küll vähendab üldist aruandluskoormust, tuleneb siiski, et käesolevas määruses määratletud konfidentsiaalsussätted peavad teataval määral erinema üldistest ühenduse ja rahvusvahelistest statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetest ning eelkõige nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 322/97 [7] (ühenduse statistika kohta) ettenähtud statistilise konfidentsiaalsuse sätetest; EKP võtab vastavalt käesolevale punktile arvesse määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 sätestatud ühenduse statistika põhimõtteid;

(22) käesolevas määruses määratletud konfidentsiaalsussätteid kohaldatakse ainult EKP-le EKPS ülesannete täitmiseks edastatava statistilise teabe suhtes ning need ei mõjuta siseriiklikke või ühenduse erisätteid, mis käsitlevad teist liiki teabe edastamist EKP-le; tuleb kinni pidada statistilise konfidentsiaalsuse eeskirjadest, mida riiklikud statistikaasutused ja komisjon kohaldavad statistilise teabe kogumisel;

(23) põhikirja artikli 5 lõike 1 kohaldamisel peab EKP tegema statistika valdkonnas koostööd ühenduse institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; EKP ja komisjon seavad statistika valdkonnas sisse asjakohased koostöövormid, et täita ülesandeid võimalikult tõhusalt ja püüda vähendada andmeesitajatele langevat koormust;

(24) Euroopa Keskpankade Süsteemile ja EKP-le on usaldatud statistiliste andmete esitamise nõuete ettevalmistamine euro kasutusalal nende täieulatuslikuks rakendamiseks majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (edaspidi "kolmas etapp"); selleks et EKPS saaks oma kolmanda etapi ülesandeid täita, tuleb statistika valdkonnas teha õigel ajal ettevalmistusi; ettevalmistuste olulise osana tuleb enne kolmanda etapi algust vastu võtta statistikat käsitlevad EKP määrused; turul osalejaid tuleb 1998. aasta jooksul informeerida üksikasjalikest sätetest, mida EKP võib pidada vajalikuks vastu võtta seoses statistiliste andmete esitamise nõuete rakendamisega; seepärast on vaja anda EKP-le alates käesoleva määruse jõustumisest õigus anda määrusi;

(25) käesoleva määruse sätteid saab tõhusalt kohaldada ainult juhul, kui kõik osalevad liikmesriigid on vastu võtnud vajalikud meetmed, et tagada kooskõlas asutamislepingu artikliga 5 oma asutustele volitused osutada EKP-le abi ja teha temaga igakülgset koostööd statistiliste andmete kohustuslikul kogumisel ja kontrollimisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. EKP statistiliste andmete esitamise nõuded — EKPS ülesannete täitmiseks vajalik statistiline teave, mida andmeesitajad peavad esitama;

2. andmeesitajad — füüsilised ja juriidilised isikud ning artikli 2 lõikes 3 osutatud üksused, kelle suhtes kehtivad EKP statistiliste andmete esitamise nõuded;

3. osalev liikmesriik — selline liikmesriik, kes on võtnud ühisraha kasutusele kooskõlas asutamislepinguga;

4. resident — üksus, kelle majanduslike huvide kese on A lisas määratletud riigi majandusterritooriumil; selles seoses tähendavad välispositsioon ja välistehing ühtse majandusterritooriumina käsitletava osaleva liikmesriigi residentide nõuete ja/või kohustustega seotud positsioone ja tehinguid mitteosalevate liikmesriikide residentide ja/või kolmandate riikide residentide suhtes;

5. rahvusvaheline investeerimispositsioon — piiriüleste rahaliste nõuete ja kohustuste bilanss;

6. elektronraha — rahaline väärtus, mida säilitatakse elektrooniliselt tehnilistel seadmetel, sealhulgas maksekaartidel, mille abil saab üldjuhul teha makseid teistele üksustele peale väljaandja, kusjuures tehingu käigus ei ole vaja kasutada pangakontosid ja need toimivad esitaja maksevahendina.

Artikkel 2

Vaadeldav andmeid esitav üldkogum

1. EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks on EKP-l õigus riikide keskpankade abiga vastavalt põhikirja artikli 5 lõikele 2 koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet EKPS ülesannete täitmiseks vajalikul määral.

2. Vaadeldav andmeid esitav üldkogum koosneb järgmistest andmeesitajatest:

a) liikmesriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad B lisas kirjeldatud allsektoritesse "Keskpank", "Teised rahaloomeasutused" ja "Teised finantsvahendajad, välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid", kuivõrd see on vajalik EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks rahandus-, pangandus- ja maksesüsteemide statistika valdkonnas;

b) postižiiroasutused, kuivõrd see on vajalik EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks rahandus-, pangandus- ja maksesüsteemide statistika valdkonnas;

c) liikmesriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kuivõrd neil on välispositsioone ja välistehinguid ning nende positsioonide ja tehingutega seotud statistiline teave on vajalik EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks maksebilansistatistika või rahvusvahelise investeerimispositsiooni valdkonnas;

d) liikmesriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kuivõrd nende väljaantud väärtpabereid või elektronraha käsitlev statistiline teave on vajalik EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks.

3. Üksus, kes üldjuhul oleks hõlmatud lõikes 2 esitatud määratlusega, kuid ei ole oma asukohariigi õigusaktide kohaselt juriidiline isik ega füüsiliste isikute ühendus, kuigi võib omada õigusi ja kohustusi, on andmeesitaja. Kõnesoleva üksuse aruandluskohustust täidavad selle seaduslikud esindajad.

Kui juriidilisel isikul, füüsiliste isikute ühendusel või esimeses lõigus osutatud üksusel on teises riigis asuv filiaal, on kõnesolev filiaal peakontori asukohast olenemata iseseisev andmeesitaja, kui ta vastab lõikes 2 määratletud tingimustele, välja arvatud juhul, kui on vajalik iseseisev õigusvõime. Kõiki ühes liikmesriigis loodud filiaale käsitatakse ühe filiaalina, kui nad kuuluvad samasse majandusharusse. Filiaali aruandluskohustust täidavad selle seaduslikud esindajad.

Artikkel 3

Statistiliste andmete esitamise nõuete määratlemise kord

Statistiliste andmete esitamise nõuete määratlemisel ja kehtestamisel määrab EKP artiklis 2 määratletud vaadeldava üldkogumi piires kindlaks tegeliku andmeid esitava üldkogumi. Ilma et see piiraks statistiliste andmete esitamise nõuete rakendamist, EKP:

a) vähendab aruandluskoormust, kasutades võimalikult palju olemasolevat statistikat;

b) võtab arvesse ühenduse ja rahvusvahelisi statistikastandardeid;

c) võib teatavad andmeesitajate rühmad täielikult või osaliselt vabastada statistiliste andmete esitamise nõuetest.

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid korraldavad oma statistiliste andmete kogumist ning teevad igakülgset koostööd EKPSga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

Artikkel 5

EKP õigus anda määrusi

1. EKP võib anda määrusi selliste statistiliste andmete esitamise nõuete määratlemise ja kehtestamise kohta, mis on seotud osalevate liikmesriikide tegelikku andmeid esitava üldkogumiga.

2. EKP konsulteerib komisjoniga määruse eelnõude üle alati, kui need on seotud komisjoni statistikavajadustega, et tagada ühtsus, mida on vaja nii EKP kui ka komisjoni teabega seotud nõuete rahuldamiseks. Monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee osaleb komisjoni ja EKP koostöös oma pädevuse piires.

Artikkel 6

Statistilise teabe kohustusliku kogumise ja kontrollimise õigus

1. Kui osalevas liikmesriigis resideerivat andmeesitajat kahtlustatakse EKP statistiliste andmete esitamise nõuete rikkumises, nagu on nimetatud artikli 7 lõikes 2, on asjaomase osaleva liikmesriigi keskpangal õigus kontrollida statistilise teabe täpsust ja kvaliteeti ning lasta seda kohustuslikus korras koguda. Kui asjassepuutuvat statistilist teavet on siiski vaja selleks, et tõestada kohustuslike reservide nõude täitmist, tuleks teavet kontrollida kooskõlas nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt. [8] Statistilise teabe kontrollimise või kohustusliku kogumise õigus hõlmab õigust:

a) nõuda dokumentide esitamist;

b) kontrollida andmeesitajate raamatupidamis- ja äridokumente;

c) teha ärakirju ja väljavõtteid raamatupidamis- ja äridokumentidest;

d) nõuda kirjalikke või suulisi selgitusi.

2. EKP või riigi pädev keskpank teatab andmeesitajale kirjalikult otsusest kontrollida statistilist teavet või seda kohustuslikult koguda ning määrab kindlaks kontrolliks vajalike dokumentide esitamise tähtaja, sanktsioonid, mida rakendatakse nõude eiramisel, ning asja uuesti läbivaatamise õiguse. EKP ja asjaomane riigi keskpank teatavad üksteisele sellistest kontrollinõuetest.

3. Statistilise teabe kontrollimisel ja kohustuslikul kogumisel järgitakse siseriiklikku korda. Kui selgub, et andmeesitaja on rikkunud statistiliste andmete esitamise nõudeid, kannab menetluskulud asjaomane andmeesitaja.

4. EKP võib vastu võtta määrusi tingimuste kohta, mille kohaselt kasutatakse statistilise teabe kontrollimise ja kohustusliku kogumise õigust.

5. Osalevate liikmesriikide riiklikud asutused annavad oma pädevuse piires EKP-le ja pädevatele keskpankadele abi käesolevas artiklis sätestatud volituste kasutamisel.

6. Kui andmeesitaja ei nõustu kontrollimisega või vajaliku statistilise teabe kogumisega või takistab seda, annab see osalev liikmesriik, kelle territooriumil andmeesitaja tööruumid asuvad, lõikes 1 nimetatud õiguste kasutamiseks igakülgset vajalikku abi, tagades sealhulgas EKP-le või riigi keskpangale juurdepääsu andmeesitaja tööruumidele.

Artikkel 7

Sanktsioonide rakendamine

1. EKP-l on õigus määrata käesolevas artiklis sätestatud sanktsioone osalevas liikmesriigis resideerivale aruandekohustuslikule andmeesitajatele, kes ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest või EKP määrustest või otsustest, millega määratletakse ja kehtestatakse EKP statistiliste andmete esitamise nõuded.

2. EKP-le või riigi keskpangale teatava statistilise teabe edastamise kohustuse rikkumiseks peetakse seda, kui:

a) EKP või riigi keskpank ei ole saanud statistilist teavet kindlaksmääratud tähtajal;

b) statistiline teave on vale, puudulik või ei ole esitatud nõuetele vastavas vormis.

3. Kui andmeesitaja takistab EKP kontrolli EKP-le või riigi keskpangale esitatud statistilise teabe täpsuse ja kvaliteedi üle, on ta rikkunud vastavat kohustust. Takistamine hõlmab muu hulgas dokumentide kõrvaldamist ning EKP-le või riigi keskpangale teabe kontrollimiseks või kohustuslikuks kogumiseks vajaliku ligipääsu takistamist.

4. EKP võib määrata andmeesitajale järgmisi sanktsioone:

a) lõike 2 punktis a määratletud rikkumise korral päevane karistusmakse kuni 10000 eurot, kusjuures rahatrahvi kogusumma ei tohi ületada 100000 eurot;

b) lõike 2 punktis b määratletud rikkumise korral rahatrahv kuni 200000 eurot;

c) lõikes 3 määratletud rikkumise korral rahatrahv kuni 200000 eurot.

5. Lõikes 4 sätestatud sanktsioonid lisanduvad andmeesitaja kohustusele kanda teabe kontrollimise ja kohustusliku kogumise kulud vastavalt artikli 6 lõikele 3.

6. Käesoleva artikliga antud volitusi kasutades teeb EKP otsused kooskõlas määruses (EÜ) nr 2532/98 sätestatud põhimõtete ja korraga.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsussätted

1. Käesoleva määruse raames ning EKPS ülesannete täitmiseks vajalikku statistilist teavet hõlmavate konfidentsiaalsussätete kohaldamisel peetakse statistilist teavet konfidentsiaalseks, kui selle abil on võimalik identifitseerida andmeesitajaid või teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi või filiaale kas otse, nime, aadressi või ametliku identifitseerimiskoodi järgi või kaudselt tuletades, saades nende kohta privaatset informatsiooni. Selleks et teha kindlaks, kas andmeesitajat või füüsilist või muud juriidilist isikut, üksust või filiaali on võimalik identifitseerida, võetakse arvesse kõik vahendid, mida kolmandad isikud võivad kasutada kõnesoleva andmeesitaja, füüsilise või juriidilise isiku või üksuse või filiaali identifitseerimiseks. Statistiline teave, mis pärineb siseriiklike õigusaktide kohaselt avalikkusele kättesaadavatest allikatest, ei ole konfidentsiaalne.

2. Riikide keskpangad edastavad EKP-le konfidentsiaalset statistilist teavet sel määral ja nii üksikasjalikult, nagu on vaja asutamislepingu artiklis 105 ettenähtud EKPS ülesannete täitmiseks.

3. Andmeesitajatele teatatakse, millistel statistilistel ja muudel halduslikel eesmärkidel võidakse nende esitatud statistilist teavet kasutada. Andmeesitajatel on õigus saada informatsiooni teabe edastamise seadusliku aluse kohta ja võetud kaitsemeetmete kohta.

4. EKP kasutab talle edastatud konfidentsiaalset statistilist teavet ainult EKPSi ülesannete täitmiseks, välja arvatud, kui:

a) identifitseeritav andmeesitaja või füüsiline või juriidiline isik, üksus või filiaal on andnud avalikult nõusoleku kõnesoleva statistilise teabe kasutamiseks muudel eesmärkidel;

b) teavet kasutatakse konkreetse ühenduse statistika koostamiseks vastavalt komisjoni ja EKP kokkuleppele kooskõlas määruse (EÜ) nr 322/97 artikliga 9; või

c) teaduslikele uurimisasutustele antakse ligipääs konfidentsiaalsele statistilisele teabele, mis ei võimalda otsest identifitseerimist teabe esitanud riikliku asutuse eelneva selgesõnalise nõusoleku korral, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

5. Riikide keskpangad kasutavad EKP statistilise teabe esitamise nõuete täitmiseks kogutud konfidentsiaalset statistilist teavet ainult EKPS ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhtudel, kui:

a) identifitseeritav andmeesitaja või füüsiline või juriidiline isik, üksus või filiaal on andnud selgesõnaline nõusoleku kõnesoleva statistilise teabe kasutamiseks muudel eesmärkidel;

b) teavet kasutatakse riiklikul tasandil statistilistel eesmärkidel vastavalt siseriiklike statistikaasutuste ja riigi keskpanga kokkuleppele või ühenduse statistika koostamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 322/97 artikliga 9;

c) teavet kasutatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks või põhikirjas nimetamata ülesannete täitmiseks vastavalt põhikirja artikli 14 lõikele 4;

d) teaduslikele uurimisasutustele antakse ligipääs konfidentsiaalsele statistilisele teabele, mis ei võimalda otsest identifitseerimist.

6. Käesolev artikkel ei takista sellist konfidentsiaalset statistilise teavet, mis on kogutud muudel eesmärkidel kui EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmine või sellele lisaks, kasutada kõnesolevatel muudel eesmärkidel.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult sellise konfidentsiaalse statistilise teabe kogumise ja edastamise suhtes, mida on vaja EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks; see ei mõjuta teist liiki teabe edastamist EKP-le käsitlevate siseriiklike või ühenduse erisätete kohaldamist.

8. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.

Siseriiklike statistikaasutuste ja komisjoni kogutavate ning EKP-le esitatavate andmete puhul ei piira käesoleva määruse kohaldamine statistilise konfidentsiaalsuse suhtes määruse (EÜ) nr 322/97 kohaldamist.

9. EKP ja riikide keskpangad võtavad kõik regulatiivsed, haldus-, tehnilised ja korraldusmeetmed, et tagada konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse. EKP sätestab ühised eeskirjad ja miinimumnõuded, et takistada teabe ebaseaduslikku avaldamist ja loata kasutamist. Kaitsemeetmeid rakendatakse igasuguse lõikes 1 määratletud konfidentsiaalse statistilise teabe puhul.

10. Liikmesriigid võtavad kõik konfidentsiaalse statistilise teabe kaitseks vajalikud meetmed ning määravad asjakohased otsuse täitmise meetmed, mida liikmesriigid peavad rikkumiste korral rakendama.

Artikkel 9

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artiklit 5, artikli 6 lõiget 4 ja artikli 8 lõiget 9 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Teisi artikleid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Edlinger

[1] EÜT C 246, 6.8.1998, lk 12.

[2] EÜT C 328, 26.10.1998.

[3] Arvamus on esitatud 8. oktoobril 1998 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[5] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

[6] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[7] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

[8] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

--------------------------------------------------

A LISA

RAHVAMAJANDUSE PIIRID

2.04. Üksused — olgu need institutsioonilised üksused, kohalikud tegevusalaüksused või kohalikud homogeensed tootmisüksused — mis moodustavad riigi rahvamajanduse ja mille tehingud registreeritakse ESAs, on need, mille majandushuvide kese on kõnesoleva riigi majandusterritooriumil. Neil üksustel, mida nimetatakse residendist üksusteks, ei pea olema kõnesoleva riigi riikkondsust, nad ei pea olema juriidilised isikud ega pea viibima tehingu toimumise ajal riigi majandusterritooriumil. Kui rahvamajanduse piirid on määratletud residendist üksuste abil, tuleb määratleda ka mõisted "majandusterritoorium" ja "majanduslike huvide kese".

2.05. Majandusterritoorium:

a) valitsuse hallatav geograafiline territoorium, mille piires toimub isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

b) kõik vabatsoonid, sealhulgas tollilaod ja tollikontrolli all olevad vabrikud;

c) riigi õhuruum, territoriaalveed ja rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, millele riigil on ainuõigus; [1]

d) territoriaalenklaavid, st välisriikides asuvad geograafilised territooriumid, mida riigi valitsemissektori asutused (saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused jne) kasutavad rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt;

e) rahvusvahelistes vetes riigi mandrilavast väljaspool paiknevad nafta-, maagaasi- jms maardlad, kus töötavad üksused on selle territooriumi residendid vastavalt eelnevates punktides esitatud määratlustele.

2.06. Majandusterritoorium ei hõlma eksterritoriaalseid enklaave (st riigi geograafilise territooriumi osi, mida kasutavad teiste riikide valitsemissektori asutused, Euroopa Liidu institutsioonid või rahvusvahelised organisatsioonid riikidevaheliste rahvusvaheliste lepingute kohaselt) [2].

2.07. Majanduslike huvide kese tähendab, et majandusterritooriumil on koht, kus või mille kaudu üksus tegeleb olulisel määral majandustegevuse või tehingutega või kavatseb sellega jätkuvalt tegelda tähtajatult või kindlaksmääratud, kuid pika aja (rohkem kui aasta) jooksul. Sellest järeldub, et üksusel, kes teeb selliseid tehinguid mitme riigi majandusterritooriumil, on majanduslike huvide kese kõigis asjaomastes riikides. Omanikul on majandusterritooriumil majanduslike huvide kese, kui tal on seal maa või hooned.

2.08. Nende määratluste alusel võib riigi residentideks peetavad üksused jagada järgmiselt:

a) üksused, mille tehingud on põhiliselt seotud tootmise, rahastamise, kindlustustegevuse või tulude ümberjaotamisega, välja arvatud tehingud, mis on seotud maa ja hoonete omandamisega;

b) üksused, mille tehingud on põhiliselt seotud tarbimisega, [3] välja arvatud tehingud, mis on seotud maa ja hoonete omandamisega;

c) kõik üksused maa ja hoonete omanikuna, välja arvatud selliste eksterritoriaalsete enklaavide omanikud, mis kuuluvad teiste riikide majandusterritooriumile või on riigid sui generis (vt punkt 2.06).

2.09. Üksusi, mille tehingud on põhiliselt seotud tootmise, rahastamise, kindlustustegevuse või tulude ümberjaotamisega, välja arvatud tehingud, mis on seotud maa ja hoonete omandamisega, eristatakse järgmiselt:

a) tegevus, mis toimub ainult riigi majandusterritooriumil: sellega tegelevad üksused on riigi residendid;

b) tegevus, mis toimub vähemalt ühe aasta või pikema aja jooksul mitme riigi majandusterritooriumil: residendist üksuseks peetakse ainult seda üksuse osa, millel on riigi majandusterritooriumil majanduslike huvide kese. See võib olla:

1. institutsiooniline residendist üksus, mille vähemalt aasta pikkune tegevus välismaal jäetakse välja ja käsitletakse eraldi, [4] või

2. tinglik residendist üksus sellise tegevuse puhul, millega teise riigi residendist üksus on vähemalt aasta aega tegelnud riigis.

2.10. Põhiliselt tarbimisega tegelevate üksuste puhul, välja arvatud nende tegevus maa või hoonete omanikuna, peetakse residendist üksusteks leibkondi, kellel on riigis majanduslike huvide kese, isegi juhul, kui nad viibivad lühiajaliselt (alla aasta) välismaal. Need hõlmavad eelkõige järgmisi isikuid:

a) piiriülesed töötajad, st isikud, kes naaberriigis töötajatena ületavad iga päev riigipiiri;

b) hooajatöötajad, st isikud, kes lahkuvad riigist mitmeks kuuks, kuid vähem kui aastaks, et töötada teises riigis sellistes sektorites, kus hooajaliselt vajatakse lisatööjõudu;

c) turistid, patsiendid, õpilased, [5] teenistuslähetuses viibivad ametiisikud, ärimehed, müüjad, kunstnikud ja meeskonnaliikmed, kes reisivad välisriikides;

d) välisriikide valitsuste eksterritoriaalsete enklaavide kohalikud töötajad;

e) selliste Euroopa Liidu institutsioonide ning rahvusvaheliste tsiviil- ja sõjaväeorganisatsioonide töötajad, kelle peakontor asub eksterritoriaalses enklaavis;

f) territoriaalenklaavides asuvate riikide valitsuste ametlikud tsiviil- või sõjaväeesindajad (kaasa arvatud nende leibkonnad).

2.11. Kõiki majandusterritooriumil asuvat maad ja/või hooneid omavaid üksusi peetakse selle riigi residendist üksusteks või tinglikeks residendist üksusteks, kus kõnesolev maa või hoone asub.

[1] ESA käsitab kalapaate, muid laevu, ujuvaid platvorme ja õhusõidukeid analoogselt teiste liikuvate seadmetega, olenemata sellest, kas nende omanik ja/või käitaja on riigi residendist üksus või nende omanikuks on mitteresident ja käitajaks residendist üksus. Tehingud, mis hõlmavad seda liiki seadmete omandamist (kapitali kogumahutus põhivarasse) ja kasutamist (rentimine, kindlustus, jne), loetakse selle riigi majanduse osaks, kus omanik ja/või käitaja resideerib. Kapitalirendi puhul eeldatakse omaniku vahetumist.

[2] Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kasutatavad territooriumid on seega sui generis riikide territooriumid. Selliste riikide tunnuseks on, et ainsaks residendiks on institutsioonid ise (vt punkt 2.10, alapunkt e).

[3] Tarbimine ei ole leibkondade ainus võimalik tegevus. Leibkonnad võivad ettevõtjana osaleda igasuguses majandustegevuses.

[4] Seda tegevust ei tohi lahutada tootjana tegutseva institutsioonilise üksuse tegevusest ainult juhul, kui kõnesolev tegevus kestab alla aasta. Nii võib toimida ka siis, kui üle aasta kestnud tegevus on tähtsusetu, ning alati, kui välisriigis paigaldatakse seadmeid. Siiski loetakse, et teise riigi residendist üksusel, kes teeb riigis ehitustöid alla aasta, on selle riigi majandusterritooriumil majanduslike huvide kese, kui ehitustöö tulemus tähendab kapitali kogumahutust põhivarasse. Seepärast tuleks sellist üksust käsitleda tingliku residendist üksusena.

[5] Õpilasi käsitatakse alati residentidena olenemata nende õppeaja kestusest välisriigis.

--------------------------------------------------

B LISA

ALLSEKTOR: KESKPANK (S.121)

2.45. Määratlus: Allsektor "Keskpank" (S.121) hõlmab kõiki finantsettevõtteid ja finantskvaasiettevõtteid, kelle põhiülesanne on lasta käibele raha, säilitada riigi vääringu sise- ja välisväärtust ning hallata osaliselt või täielikult riigi rahvusvahelisi reserve.

2.46. Allsektorisse S.121 kuuluvad järgmised finantsvahendajad:

a) riigi keskpank, isegi juhul, kui see on Euroopa Keskpankade Süsteemi osa;

b) keskpanga funktsioone täitvad avaliku sektori asutused (nt asutused, kes tegelevad välisvaluutareservide haldamise või raha käibelelaskmisega), kes peavad täielikku raamatupidamisarvestust ja on otsuste tegemisel sõltumatud riigivalitsusest. Selline tegevus toimub üldjuhul riigivalitsuses või keskpangas. Sel juhul puuduvad eraldi institutsioonilised üksused.

2.47. Allsektor S.121 ei hõlma peale keskpanga ühtki teist asutust või organit, kes tegeleb finantsettevõtete või kapitaliturgude reguleerimise ja järelevalvega.

ALLSEKTOR: TEISED RAHALOOMEASUTUSED (S.122)

2.48. Määratlus: Allsektor "Teised rahaloomeasutused" (S.122) hõlmab kõiki finantsettevõtteid ja finantskvaasiettevõtteid, välja arvatud need, mis kuuluvad allsektorisse "Keskpank", kelle tegevus on põhiliselt seotud finantsvahendusega ja kes võtavad institutsioonilistelt üksustelt, välja arvatud rahaloomeasutused, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.

2.49. Rahaloomeasutused hõlmavad allsektorit "Keskpank" (S.121) ja allsektorit "Teised rahaloomeasutused" (S.122) ning vastavad ERI poolt statistilistel eesmärkidel määratletud rahaloomeasutustele.

2.50. Rahaloomeasutusi ei saa nimetada pankadeks, sest need võivad hõlmata ka selliseid finantsettevõtteid, kes ei nimeta ennast pangaks või kellel ei ole lubatud seda teatavates riikides teha, samal ajal kui mõningad end pangaks nimetavad finantsettevõtted ei pruugi tegelikult olla rahaloomeasutused. Allsektorisse S.122 kuuluvad üldjuhul järgmised finantsvahendajad:

a) kommertspangad ja universaalpangad;

b) hoiupangad (sealhulgas usaldushoiupangad ning hoiu-laenuühistud);

c) postižiiroasutused, postipangad, žiiropangad;

d) maapangad, põllumajanduspangad;

e) ühistupangad, krediidiühistud;

f) eripangad (nt kaubanduspangad, emissioonipangad, erapangad).

2.51. Järgmised finantsvahendajad võivad kuuluda ka allsektorisse S.122, kui nad tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pidevalt väljalastavate võlakirjade ja muude võrreldavate väärtpaberitena. Muul juhul kuuluvad need allsektorisse S.123:

a) ettevõtted, mis tegelevad hüpoteeklaenude andmisega (sealhulgas elamuhoiupangad, hüpoteegipangad ja hüpoteegikrediidiasutused);

b) investeerimisfondid (sealhulgas kinnised investeerimisfondid, avatud investeerimisfondid ja teised kollektiivsed investeerimisskeemid, nt avatud investeerimisfondid;

c) munitsipaalkrediidiasutused.

2.52. Allsektor S.122 ei hõlma:

a) valdusühingud, kes ainult kontrollivad ja suunavad peamiselt rahaloomeasutustest koosnevat rühma, kuid ei ole ise rahaloomeasutused. Need kuuluvad allsektorisse S.123;

b) iseseisvateks juriidilisteks isikuteks tunnistatud mittetulundusinstitutsioone, kes teenindavad teisi rahaloomeasutusi, kuid ei tegele finantsvahendusega.

ALLSEKTOR: TEISED FINANTSVAHENDAJAD, VÄLJA ARVATUD KINDLUSTUSSELTSID JA PENSIONIFONDID (S.123)

2.53. Määratlus: Allsektor "Teised finantsvahendajad, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid" (S.123) hõlmab kõiki finantsettevõtteid ja finantskvaasiettevõtteid, kes tegelevad põhiliselt finantsvahendusega ning kes võtavad institutsiooniliste üksuste ees kohustusi, välja arvatud rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või nende lähedased asendajad või kindlustustehnilised reservid.

2.54. Allsektor 123 hõlmab eri liiki finantsvahendajaid, eelkõige neid, kes tegelevad põhiliselt pikaajalise rahastamisega. Üldjuhul eristatakse seda allsektorit allsektorist "Teised rahaloomeasutused" selle domineeriva maksetähtaja alusel. Kui puuduvad kohustused kindlustustehniliste reservide kujul, saab kindlaks määrata piiri allsektoriga "Kindlustusseltsid ja pensionifondid".

2.55. Allsektorisse S.123 kuuluvad eelkõige järgmised finantsettevõtted ja finantskvaasiettevõtted, mis ei ole rahaloomeasutused:

a) kapitalirendiga tegelevad ettevõtted;

b) järelmaksuga müügi ning eraisiku- või kommertskrediidi pakkumisega tegelevad ettevõtted;

c) faktooringuga tegelevad ettevõtted;

d) väärtpaberimaaklerid ja isikud, kes (oma arvel) kauplevad tuletisinstrumentidega;

e) spetsialiseerunud finantsettevõtted, nagu näiteks riski- ja arengukapitaliühingud, ekspordi-/impordirahastamisettevõtted;

f) väärtpaberitena hoitava vara haldamiseks loodud finantsvahendusettevõtted;

g) finantsvahendajad, kes võtavad vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ainult rahaloomeasutustelt;

h) valdusühingud, kes ainult kontrollivad ja suunavad peamiselt finantsvahendusega ja/või finantstegevusega seotud abiteenustega tegelevat tütarettevõtete rühma, kuid ei ole ise finantsettevõtted.

2.56. Allsektor S.123 ei hõlma iseseisvateks juriidilisteks isikuteks tunnistatud mittetulundusinstitutsioone, kes teenindavad teisi finantsvahendajaid, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid, kuid ei tegele ise finantsvahendusega.

--------------------------------------------------

Top